Üldine ajateenistuskohustus

[Fucs]

Kas selle asja nimi pole mitte motivatsioon?

Motivatsioon on inimese emotsionaalne kalduvus juhtida teda eesmärkide saavutamise suunas ja aidata nende saavutamist hõlbustada.
Nii motiiv kui emotsioon pärinevad ühest ladinakeelsest tüvest (motere), mis on “liikuma”. Emotsioon on see, mis paneb meid liikuma eesmärkide poole; emotsioonid toidavad meie motivatsiooni ja motiivid omakorda juhivad meie mõtlemist ja vormivad tegevust.

Lihtsustatud motivatsiooniteooria kohaselt on motivatsioonil kaks suunda: sisemine ja väline ning motivatsioon on vastavalt siis kas kaasa tõmbav või tagant tõukav. Sisemine motivatsioon vastab väitele: ma tahan seda teha, väline: ma pean seda tegema.

Sisemine motivatsioon aitab võtta töö eest vastutust, ennetab kellegi teise (juhi, õpetaja) ootusi, avab loovuse ja paneb uusi lahendusi otsima, sisemise motivatsiooni puhul on töö/tegevus ise parimaks tasuks. Me teeme midagi, sest me tahame seda teha, me naudime antud tegevust ega küsi endalt, miks.
Inimene tunneb, et ta on iseseisev oma otsustes ja et valiku on teinud tema ise. Tegevus on tähtis inimesele tema isikliku huvi tõttu.

Väline motivatsioon vastab väitele ma pean seda tegema (tasu lootuses, karistuse hirmus).
Põhjuseks, miks ma pean, on väline faktor, kõige tihedamini juhi (õpetaja) nõudmine, aga selleks võib ka olla mõni kohustus, mille me endale ise võtsime, kuid oleme kaotanud rõõmu selle tegemisest. Väline motivatsioon soodustab äraostetavust, surub maha oma vastutuse.

Sisemine motivatsioon käivitab, väline sunnib. Kui väline motivaator otsa saab või pole piisav, tekib küsimus “miks ma seda teen?”
Nagu uuringud on tõestanud, on enamasti sisemine ja väline motivatsioon pöördvõrdelised.

Kui motivatsioon paneb liikuma, siis pikaajalise tulemuse toob see, kui vajalikud tegevused muutuvad igapäevaseks harjumuseks, rutiiniks.

https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseha ... chmidt.pdf

sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas.

https://et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon

Järeldused?

[Kapten Trumm]

Kui sa pead oma väikese jalaväelabidaga viskama kuulipildujapesa kaevamiseks 6 m2 juuri ja kive täis pinnast, siis vähemalt rahuajal on põhiline motivatsioon ikka selles, et saaks selle jama kiiremini kaelast ära. Sõjaoludes muidugi hakkab toimima motivatsioon ellu jääda. Mis ma lihtsalt väidan, et taolistele nüridele, kuid automatismi tasemel nõutavate toimingute tegemise oskuste omandamiseks sügaval rahuajal on motivatsiooni leidmine üsna keeruline. Eriti olukorras, kus nädalavahetuse linnaload pole mitte boonus, vaid teenistuse osa. Eriti olukorras, kus otseseks ülemuseks on samasugune (st napi sotsiaalse kogemusega) drillseersant või mitte palju suurema sotsiaalse kogemusega KSK lõpetaja. Veel keerukam on see vabatahtlikega, kes virisevad veel rohkem ja kelle mõjutamiseks on distsiplinaarseid hoobasid palju vähem kui ajateenija tarbeks.

Sestap kipun olema Borjaga seda meelt, et teenistuse (eeldusel, et see täidab ikka samad eesmärgid mis täna) huvitavaks või seksikamaks muutmise võimalused on tegelikult piiratud. Sõdurioskuse arendamise kõige tähtsam õppemeetod on drill. Drill oma sisult ongi nüri sama tegevuse kordamine täieliku automatismi ja sujuvuse saavutamiseni. Kus otsast seda huvitavaks teha - no ma alustaks näiteks sellest, et viiks väeosadesse sisse relvade pesumasinad ja lõpetaks selle 2-4 tundi kestva puhastuse koridoris. Relva puhastamise oskus tegelikult pole drillitav, drillitav on näiteks relva osandamise ja kokkupanemise oskus. Siin on võimalik luua teatud võistlusmoment jne. Selline nüanss kargas pähe.

[Fucs]

Mis ma lihtsalt väidan, et taolistele nüridele, kuid automatismi tasemel nõutavate toimingute tegemise oskuste omandamiseks sügaval rahuajal on motivatsiooni leidmine üsna keeruline. Eriti olukorras, kus nädalavahetuse linnaload pole mitte boonus, vaid teenistuse osa.

Püüelda tuleks kõrgema sisemise moti poole. Motivatsioon teha nürisid asju, või visata väikese jalaväelabidaga kuulipildujapesa kaevamiseks 6 m2 juuri ja kive täis pinnast välja, peaks olema suurema, motivatsioonihierarhias kõrgemal seisva moti osa, mitte asi iseeneses. Kui aga on nii, et kodanikul peab olema igakord erinevate tegevuste puhul eraldi motivatsioon, labidaga vehkimiseks või mudas roomamiseks, siis jääbki üle ainult väline motivatsioon (keegi käsib ja nõuab, et sa pead seda ja toda tegema ja ainult sellepärast teed, või ei tee üldse midagi).

Kui kodanikul on n.ö. "motivatsioonihierarhias" kõrgem (või kõrgeim) sisemine motivatsioon (näiteks motivatsioon kaitsta kodu, olla isamaaline ja patrioot, saada EKJ kaadriks, minna vabatahtlikult ajateenistusse vms) siis tal ei ole vaja enam madalamate tegevuste jaoks (labidaga laskepesa kaevamine, relvapuhastamine vms) igaks asjaks eraldi motivatsioone. Ei sisemisi väiksemaid ega väliseid. Kui kõrgemat sisemist motivatsiooni aga pole, või on see nõrk ja tuulte lükata, siis peabki olema iga tegevus motiveeritud üldjuhul peamiselt väliselt, mõned üksikud tegevused individuaaliti vbl ka sisemiselt.

Kõige hullem on siis, kui sisemist motivatsiooni pole ja väline ei tööta (välisele lastakse kõrge kaarega peale - las nõuavad, las karistavad, mis nad ikka teha saavad, nagunii ei juhtu midagi jne).

Ja kaitsejõududes, nagu ka kõikides muudes valdkondes, on mõlemat sorti kodanikke, nii neid kellel on sisemine motivatsioon, kui neid keda paneb liikuma ainult väline motivatsioon. Kusjuures mõlemaid on võimalik ka ära rikkuda elik ära nullida teiste isikute oskamatu käitumise ja suhtumisega.

Seega on IMHO kolm probleemi:

1. Meil oleks vaja rohkem (võimalikult palju) sisemise motivatsiooniga kodanikke.
2. Me ei tohi nende väheste, kes meil on, sisemist motivatsiooni ära nullida.
3. Me ei tohi olla "liiga pehmod" (ei ole kõige parem sõnapaar iseloomustamaks, aga ma ei leia praegu ajukäärudest midagi paremat hetkel), et kaoksid ka välise motivatsiooni hoovad. Elik me ei tohi väliseid motivaatoreid ära rikkuda ja devalveerida.

Punkt kolm on hädalahendus ja aseaine.
Keskenduma peaks punktidele 1 ja 2.

Siin jõuamegi jälle tagasi ühiskonna mentaliteedi, lastetubade, kasvatusmeetodite, koolihariduse, kaadripoliitika, hoolivuse, PR-i jm selliseni.

[Z03]

Meil oleks vaja rohkem häid ja tarku juhte.

[Eftychia]

Kui ajateenistuse läbimine annaks eelise kõrgkooli astumisel või tööle kandideerimisel, oleks motivatsioon ajateenistust läbida kindlasti tunduvalt suurem.

[Kriku]

Oleks põrsal küüned, siis põrsas roniks puu otsa.

LISATUD: sarja "Joondu valvel!" puudutav liigutatud sinna -> http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 6&start=15

[Fucs]

TÜ ühiskonnateaduste instituut
Inga Karton - Ajateenijate motivatsiooni muutumine ajateenistuses
https://www.youtube.com/watch?v=hNzllcdR1PU

Anet Müürsoo - Kes tuleb vabatahtlikult ajateenistusse?
https://www.youtube.com/watch?v=54N7BGZzUrE

***


ARVAMUSED KAITSEVÄEST ENNE JA PÄRAST AJATEENISTUST 2016
KRA leht endiselt maas, muidu PDF-i saab siit:
https://www.kra.ee/static/Aruanne-2016.pdf
Seniks saab lugeda ka siit:
https://webcache.googleusercontent.com/ ... clnk&gl=ee

[sada]

http://www.err.ee/639539/erafirma-lubab ... jakaitselt

Kaitseressursside amet (KRA) nõuab tarbijakaitseametilt kutsealuseid ajateenistusest päästa lubava firma trahvimist.

Kaitseressursside amet leiab, et OÜ ArmyLaw rikub reklaamiseadust, kuna pakub oma Facebooki lehel abi ajateenistusest kõrvale hoidmiseks, kirjutab ERR-i venekeelne uudisteportaal.
...
ArmyLaw reklaami kohaselt osutab firma vastavat teenust vähemalt 25-aastastele kutsealustele, kellel on oma äri ja pere ning kes on saanud kaitseressursside ametilt kutse arstlikku komisjoni või otsuse ajateenistusse asumiseks.

Firma lubab leida lahenduse, mille tulemusel oleks arstlikku komisjoni mitteilmumisest või ajateenistusse asumata jätmisest võimalik puhtana välja tulla ning teenuse hinnaks on reklaami kohaselt 1500 eurot.

[Kriku]

Jurist, spetsialiseerub ennekõike Eesti tsiviilõigusele. Haridus oli omandatud Tallinna Ülikoolis. Läbib kriminaalõiguse praktikat ühe parima Eesti advokaadi juhendamisel. Teeb koostööd paljude spetsialistidega õiguse, maksustamise, finantsi ja täitemenetluse valdkondades, seal hulgas omab ka palju partnereid välismaalt. Tal on pikaajaline töökogemus inkassofirmades, mille abiga edukalt suudab esindada klientide huve, kes on sattunud võlgnike nimekirja. Alates 2014. aastast on Vesterinen Partnerid OÜ juhatuse liige. Andrei Vesterineni tähtsaimaks iseloomujooneks on oskus panna toimima läbirääkimisi ning saavutada optimaalne lahendus oma klientide jaoks. Rohkem, kui 5 aastat teenis Eesti riigi relvajõududes, kuid sai raskelt haavata teenides Afganistanis. Oli seaduse muutmise algatajaks seoses haavatud kaitseväelaste sotsiaalsete tagatistega. Andrei on abielus, tal on 9-aastane tütar. Vabal ajal Andrei Vesterinen veedab aega oma perekonna ning lähedastega, tegeleb enesearendamisega ning reisib palju. Valdab kolme keelt: vene, eesti ja inglise.

http://vestp.ee/et/#about

2008. aastal kaotas Afganistanis jala: http://ekspress.delfi.ee/kuum/jala-kaot ... d=29583189
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=28049559
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=41937795

Nüüd siis on vastase poole üle läinud.

[Z03]

Nüüd siis on vastase poole üle läinud.

Kõlab nagu sissejuhatus raamatule "Koletise sünd".
Missioonisõdur. Kellel on nüüd uus missioon... Ma vist mõistan, mis tema peas toimub.

Kas tõesti ei oleks juba viimane aeg hakata PTSD teraapia vajalikkusele mõtlema seoses missioonisõduritega? Lihtsalt "meelekindluse" soovimisest jääb vast väheks. Vestlusest psühholoogiga ilmselt samuti. Ja kaplaniga. Kuigi see on keeruline. Isegi USAs nad ei saa PTSD ravimisega hästi hakkama. Ega sõda ongi normaalsele inimmõistusele midagi hoomamatut.

[Lemet]

Leidsite Ameerika...sellest seltsimehest on siin foorumil juba aastaid juttu olnud. Ja midagi muud temalt oodata olnuks ju padusinisilmsus.

[Kriku]

Leidsite Ameerika...sellest seltsimehest on siin foorumil juba aastaid juttu olnud. Ja midagi muud temalt oodata olnuks ju padusinisilmsus.

Tõsi. Minu radarilt oli ta seni kuidagi välja jäänud

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..aga kiika siis integra-teemasse

Akf Lemetil on õigus - antud isikut on foorumis juba piisavalt lahatud..
Ja asi algas sellest, et mingi aeg see teenekas invaliidveteran "rakendus" venemeelsete Eestit vassismis süüdistajate vankri ette...
Peale mida ta enam eriti "parketikõlbulik" ei ole....

[Kriku]

Jajah, juba kiikasin. Nagu akf Lemet ütles, sealt polegi muud oodata.

[Lemet]

See, et nii riigi töökohtadele kui ka eelarvelistele kõrghariduse saamisel eelistatakse ajateenistuse läbinuid, oleks minu jaoks samuti igati tervitatav populismiilming.

OK, mine räägi seda vähihaigele kutile: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=79754258

Kriku, üksiknäidete baasil võid suvalist jama põhjendada. Näiteks 6 km kõrguselt langevarjuta ellujäämist. Aga ükski täies latvas kodanik ei hakka väitma, et nii ongi ja sel kombel on reaalne kukkuvast lennukist pääseda. Ja veel hullem- selle najal mingeid üldistusi süsteemi loomiseks tegema. On üksikud kurioosumid ja on üldised trendid.