www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Juul, 2019 22:58

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1041 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46 ... 70  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 11:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 864
Kapten Trumm kirjutas:
1. rünnakul tuleb rakette lendu lasta rohkem kui vastane neid tõrjuda suudab, vene sõjalaevad, mis siinkandis on, pole erilised massründe tõrjujad
Mulle tuli meelde see kapten Zapp Brannigani plaan killbot-ide võitmiseks https://www.youtube.com/watch?v=EF3g4Ua5e7k :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 11:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Aug, 2009 21:18
Postitusi: 209
Asukoht: Virumaa
URR kirjutas:
...Muide, pole olemas radarit, mida ei saa segada - lase aga õigel sagedusel piisava intensiivsuega signaali sisse ja iga radar läheb pimedaks. Füüsika.

Kas radaritel saaks kasutada erinevaid sagedusi? Kui üks sagedus kisatakse täis fikseerib segaja suuna ja vahetab sagedust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 12:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26199
Tsiteeri:
1. Millele tuginedes väidad, et paljude rakettide laskmine ja õhutõrjesüsteemi ülekoormamine (saturation attack) on tõenäoliselt tõhusam kui väiksema arvu radaritele raskesti avastatavate rakettide kasutamine?


OK, küsimusele küsimusega vastamine pole hea toon, aga olukord nõuab - miks sa arvad, et "raske" st -700-1000 kg stardimassiga (st väikealuselt kasutamatu) tiibrakett on kuidagi raskemini avastatav kui 350 kg-ne? Küsin seepärast, et võibolla sa tead midagi, mida ma ei tea.

Lisaks on selle avastamatusega selline probleem, et "rasked" raketid on kõik lennu lõppfaasis autonoomse radariga ja selline asi põhimõtteliselt ei saagi olla raskesti avastatav (rääkimata suurema korpuse suuremast peegelduspinnast). See raketi ninas asuv radar ise kiirgab ja lisaks tema parabool peegeldab väga kenasti laeva enda radarikiirgust tagasi.

Mis puudutab kummipaatide ja täiendavate tsiviilradarite massi võrdlust, siis ei ole need üks ja sama. Minu visioonis tähendab "kummipaadid" koordineeritud parvlemist, kaldal paiknev statsionaarsete radarite mass on lihtsalt mass. Parvlemisel annab efekti just koordineeritud ja erisuunaline tegevus (nagu sipelgad ründavad pessa visatud rästikut) väikeste üksuste/ühikute poolt, kelle vastu suurem vastane ei suuda oma tulejõudu keskendada, arvukus on lihtsalt üks efekti aluseid.

Tsiteeri:
2. Miks on suure hulga aluste kasutamine parem kui väikese hulga aluste/laskeseadmete kasutamine väljaspool vastase relvade ulatust või kohast, kus lask ei ole tuvastatav?


Kuna meil puudub merel sõjaline olukorrateadlikkus, pole suure aluse (ja suurte rakettide) paremust maksma panna võimalik (sa ei tea, kus vastane on), kui sa ta leiad, siis näeb ta juba sind. Võitluses üksikute (suuremate) alustega on tänapäeva sõjalaevad palju tugevamad kui paljude väikeste vastu (kasvõi piiratud relvastuse pärast pardal).

Tsiteeri:
3. Kui õnnestub tõestada, et kirjeldatud swarming/saturation attack on tõhusam, siis kas see kompenseerib suuremaid oma üksuste kaotusi?


Miks sa arvad, et seal on suuremad kaotused? Väikealus on kiirem, manööverdusvõimelisem, väiksema peegelduspinnaga. Tundub, et kui ise peegelduspinnaga mitte üle pingutada, siis väikealusele tiibraketi lukustumine on juba väljakutse omaette. Need on mõeldud üldiselt 100+ m2 peegelduspinnaga märkide vastu. Lisaks meenutan, et plaani osa on ka passiivsed tiibraketid.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 06 Juun, 2019 12:32, muudetud 3 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 12:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26199
Väino kirjutas:
URR kirjutas:
...Muide, pole olemas radarit, mida ei saa segada - lase aga õigel sagedusel piisava intensiivsuega signaali sisse ja iga radar läheb pimedaks. Füüsika.

Kas radaritel saaks kasutada erinevaid sagedusi? Kui üks sagedus kisatakse täis fikseerib segaja suuna ja vahetab sagedust.


On ju päris hea põhjus, miks meil ostetakse üle 10 tuhande maksvaid Harrise käsijaamasid, kui rahuajal saab metsas 200 eurose ICOMi tsiviiljaamaga ka hakkama. Sama asi on ka radaritega, kui Giraffe on nagu Harris, siis PPA radarid on nagu ICOM-id.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 12:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26199
alari kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
1. rünnakul tuleb rakette lendu lasta rohkem kui vastane neid tõrjuda suudab, vene sõjalaevad, mis siinkandis on, pole erilised massründe tõrjujad
Mulle tuli meelde see kapten Zapp Brannigani plaan killbot-ide võitmiseks https://www.youtube.com/watch?v=EF3g4Ua5e7k :D


Kui asi juba illustratsioonideks läks, siis loodan, et ei pahandata: https://www.youtube.com/watch?v=rY7v21Zy1yE

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 12:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3190
Trumm kas me ülejäänud URR küsimustele ka vastuseid lugeda saame? Või on täna ka jaanalind lendamas?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 12:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26199
On vastatud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2019 11:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 76
Kapten Trumm kirjutas:
miks sa arvad, et "raske" st -700-1000 kg stardimassiga (st väikealuselt kasutamatu) tiibrakett on kuidagi raskemini avastatav kui 350 kg-ne? …. Lisaks on selle avastamatusega selline probleem, et "rasked" raketid on kõik lennu lõppfaasis autonoomse radariga ja selline asi põhimõtteliselt ei saagi olla raskesti avastatav (rääkimata suurema korpuse suuremast peegelduspinnast). See raketi ninas asuv radar ise kiirgab ja lisaks tema parabool peegeldab väga kenasti laeva enda radarikiirgust tagasi.

Valik infrapuna juhtimisega üle 350 kg stardimassiga juhitavaid rakette:
Jaapani Type 93, Norra Naval Strike Missile, Türgi SOM, venelaste P-15 Termit ja SS-N-22 Sunburn. lisaks suudab osa radarjuhitavaid rakette lennata passiivselt vastase radari peale. „Raske rakett“ on raskemini avastatav kui „kerget“ raketti välja laskev paat, sest paat on raketist suurem ja aeglasem ning peab oma raketi välja laskmiseks avastamiskaugusele tulema. Eriti siis kui tal oma radarit polegi. Lisaks rakettide suurusele ja kiirusele (viimane on muide väga oluline: kas ohver jõuab ohule õigeaegselt reageerida) loeb ka lennutrajaktoor: veepinna lähedal lendavat sea skimming raketti on raskem avastada kui kõrgemal lendavat.
See pole ilmselt mingi argument, aga admiral Whalen avaldas hiljuti arvamust, et tuleb arendada laevastaste rakettide laskekaugust, lõhkejõudu ja (ettenihutatud) sensoreid: https://www.usni.org/magazines/proceedi ... er-weapons

Kapten Trumm kirjutas:
Mis puudutab kummipaatide ja täiendavate tsiviilradarite massi võrdlust, siis ei ole need üks ja sama. Minu visioonis tähendab "kummipaadid" koordineeritud parvlemist, kaldal paiknev statsionaarsete radarite mass on lihtsalt mass. Parvlemisel annab efekti just koordineeritud ja erisuunaline tegevus (nagu sipelgad ründavad pessa visatud rästikut) väikeste üksuste/ühikute poolt, kelle vastu suurem vastane ei suuda oma tulejõudu keskendada, arvukus on lihtsalt üks efekti aluseid.

See on nüüd õel, aga kulude kokkuhoiu mõttes pidid ju paadid kuuri all seisma. Ilma pideva väljaõppeta saab koordineeritud parvlemisest koordineerimata hunnik.

Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
2. Miks on suure hulga aluste kasutamine parem kui väikese hulga aluste/laskeseadmete kasutamine väljaspool vastase relvade ulatust või kohast, kus lask ei ole tuvastatav?


Kuna meil puudub merel sõjaline olukorrateadlikkus, pole suure aluse (ja suurte rakettide) paremust maksma panna võimalik (sa ei tea, kus vastane on), kui sa ta leiad, siis näeb ta juba sind. Võitluses üksikute (suuremate) alustega on tänapäeva sõjalaevad palju tugevamad kui paljude väikeste vastu (kasvõi piiratud relvastuse pärast pardal).

Kui meil on ainult paadid, siis jääb olukorrateadlikkus tõesti loomata. (Muide, kust peaks paadistik teadma, kust vastast otsida, või ootavad nad suitsu silmapiiril? Ja kas suitsu silmapiiril peaks ootama Tallinnas, Kundas, Narvas või Saaremaal?)

Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
3. Kui õnnestub tõestada, et kirjeldatud swarming/saturation attack on tõhusam, siis kas see kompenseerib suuremaid oma üksuste kaotusi?


Miks sa arvad, et seal on suuremad kaotused? Väikealus on kiirem, manööverdusvõimelisem, väiksema peegelduspinnaga. Tundub, et kui ise peegelduspinnaga mitte üle pingutada, siis väikealusele tiibraketi lukustumine on juba väljakutse omaette. Need on mõeldud üldiselt 100+ m2 peegelduspinnaga märkide vastu. Lisaks meenutan, et plaani osa on ka passiivsed tiibraketid.

Palju kergelt avastatavaid aluseid vastase tuleulatuses tähendab potentsiaalselt rohkem ohvreid kui vähe raskesti avastavaid aluseid/laskeseadmeid vastase tuleulatusest väljaspool.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2019 12:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 76
Torkan korra varem läbi käinud allveelaevatõrje temaatikat ka. Allveelaevatõrje on ilmselt üks keerulisemaid ja kallimaid meresõjapidamise valdkondi. Ükski (väike)riik siin üksi väga palju saavutada ei saa. Tuttav Rootsi allveelaevnik väitis, et Läänemeri on väikeste allveelaevade jaoks väga mõnus koht ja neid on mere eripära tõttu keeruline leida. Allveelaevatõrje on paljudest osadest (satelliidist miinijahtijani - rootslastel on olemas taktika, kuidas miinijahtijaga skäärides allveelaeva taga ajad) koosnev süsteem.
Teisest küljest on meil siin võimalik loota liitlaste abile. See, mitu allveelaeva venelastel Läänemerel on, on hästi teada. Enamasti on teada ka nende asukoht - kai ääres. Neid ei pea mööda merd otsima. Otsida tuleb ainult neid, mis enam kai ääres ei ole. Kui on teada, millal nad välja sõitsid, saab ka otsingupiirkonda oluliselt kitsendada.
Kolmandast küljest meie asukoht suurepärane ühisesse allveelaevatõrjesse panustamiseks, sest Vene allveelaevade baas Läänemerel on Baltiiskis, aga remondis käivad nad Peterburis. Sellepärast nad sõidavadki pidevalt üle Soome lahe. Mis annab potentsiaalselt hea võimaluse neid nii vaadata kui kuulata.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2019 12:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1504
Kuna nn. sea clutter tekitab radariekraanil häirivat räbu on see maha keeratud/välja filtreeritud, ehk kummimadratsi ja Spikega varustatud löögiüksus on vastase radarioperaatorile ikkagi suht tuvastamatu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2019 13:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 76
Sõltub ilmast ja operaatorist. Kuna kummimadratsid väga halva ilmaga merele ei lähe, ei pea clutterit päris maha keerama. Kui operaator teab, et peamine oht tuleb madratsitest, keerab ta clutterit veel vähem maha ja üritab radaril vilkuvates täppides mingit süsteemi ja mustrit leida.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2019 15:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3747
Tsiteeri:
Tuttav Rootsi allveelaevnik väitis, et Läänemeri on väikeste allveelaevade jaoks väga mõnus koht ja neid on mere eripära tõttu keeruline leida.

Läänemerel pidid jah oma iseärasused olema. Meri olevat "kihiline" ja need erinevad kihid kippuvat sensorite jaoks vajalikke signaale peegeldama. Lisaks muidugi veel igasugused saarestikud jne.
Tsiteeri:
Sõltub ilmast ja operaatorist. Kuna kummimadratsid väga halva ilmaga merele ei lähe, ei pea clutterit päris maha keerama. Kui operaator teab, et peamine oht tuleb madratsitest, keerab ta clutterit veel vähem maha ja üritab radaril vilkuvates täppides mingit süsteemi ja mustrit leida.

Ja kõigele lisaks teostatakse kindlasti õhuvaatlust, mis seondub selle olukorrateadlikuse tervikuga.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2019 20:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 767
URR kirjutas:
Palju kergelt avastatavaid aluseid vastase tuleulatuses tähendab potentsiaalselt rohkem ohvreid kui vähe raskesti avastavaid aluseid/laskeseadmeid vastase tuleulatusest väljaspool.

Kuidas see vastase tuleulatusest väljas püsimine peaks toimima kui käskudele mittealluvate radaritäppide laskmine on välistatud, ning on vaja minna piisavalt ligidale et vastane kõigepealt korralikult identifitseerida? Kui meie laev näeb vastase laeva siis tuleks ju eeldada et vastase laev näeb ka meie oma.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Juun, 2019 23:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Jaan, 2006 22:05
Postitusi: 149
URR kirjutas:
rootslastel on olemas taktika, kuidas miinijahtijaga skäärides allveelaeva taga ajad

Seevastu Eestlastel on olemas taktika, kuidas miinijahtijaga tülikaid tolliformaalsusi vältides sigarette maale tuua. Allveelaevade jahtimise mõttes võrdväärne võimekus - arvestades meie rannikumere skääriderohkust ning miinijahtijatel olevate allveelaevade...mõjutamisvahendite...rohkust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Juun, 2019 8:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1479
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Tea kas selline teravmeelsus ka tankitorkimist kannatab?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1041 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46 ... 70  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt