Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

2. kuidas ikkagi luua merelt enamvähem segamiskindel ja hukukindel (EI statsionaarsed radarid!) radaripilt nii, et me näeme vähemalt Soome lahe keskkohta. Väike rehkendus ütleb, et selleks tuleb radari antenn tõsta pea 100 m kõrgusele.

Üks asi on vist endiselt jäänud adresseerimata. Sa jätkuvalt väidad, et laevade radarite nägemisulatus on masti kõrguse tõttu ainult 25 km ringis. See tõesti kehtib navigatsiooni ja relvade sihtimiseks kasutatavate radarite puhul, kuid mere jälgimiseks kasutavad laevad ka üle horisondi nägevaid radareid, mis kasutavad toimimiseks madalaid sagedusi ja pinnalainete efekti. Selline radar võib näha üle 100 km kaugusele. Näiteks itaallaste Sirio-klassi patrull-laevad kasutavad RAN-30X radarit, mis on OTH režiimil võimeline 200 km kaugusele nägema.
https://www.leonardocompany.com/documen ... 08373_.pdf

Jääb vaid vastata kõige lihtsam küsimus - et miks nende praktiline kasutus nii kasin ka on....?

[Illike]

Aga ei saa märkimata jätta - antud alus tuleb suht nullist leiutada ja see on tohutu väljakutse. Kahtlane pole selle loomise võimalus, vaid see, et meie mugavusteenuse ostmisele orienteeritud väes sellist riski keegi võtma hakkab.

Kas Sa kujutad ette, palju sellise asja projekteerimine maksta võiks ja palju ta aega võiks võtta? Mina projekteerin igapäevaselt üsna lihtsaid asju, koost on nii umbes täpselt 1500+ detaili ja veel juurde ostutooted (poldid, mutrid, reduktorid, pumbad jne). Mul kulub sellise 1500+ detailiga masina projekteerimiseks ca kuu aega. See on ainult arvuti töö. Sellisel laeval on aga detaile n+1 korda rohkem ja nad peavad omavahel koos töötama, mis suurendab ajakulu veelgi. Igale sõlme projekteerimisele kulub teatud aeg ja igat sõlme valmistatakse teatud järjekorras, st enne ei saa Saa järgmist sõlme projekteerida kui esimene sõlm on valmis. Kui tekib ebakõla, siis projekteerid esimese sõlme ümber ja selle tagajärjel pead Sa muutma ka teist sõlme. Kui Sul on neid sõlmi n+1 tk, siis võid Sa sõlmede vahel liikuda n+1 korda edasi-tagasi. Seega ei saa Sa väita, et meie "mugavusteenuse ostmisele orienteeritud väes" ei mõelda aja ja rahanumbritele.

[nimetu]

Jääb vaid vastata kõige lihtsam küsimus - et miks nende praktiline kasutus nii kasin ka on....?

Et mis mõttes?

[Kapten Trumm]

Ses mõttes, et neid ju näiteks Hamina mastiotsas pole, seal on üsna tavaline keskmaaradar.

[Viiskümmend]

Haminal on juba sünnist saadik kaaluprobleemid, ehk see ongi lihtsalt üks kallis õppetund uute ja suuremate laevad ehitamiseks.

[nimetu]

Ses mõttes, et neid ju näiteks Hamina mastiotsas pole, seal on üsna tavaline keskmaaradar.

Sa oled siin ainuke, kes Haminat pidevalt näiteks toob.
Ja pealegi, soomlastel on toimiv vaatlusvõrk olemas (MEVAT), rääkimata siis lennuvahenditest ja laevadest.

[Kapten Trumm]

Ja seal merevaatlusvõrgus on horisonditagused radarid?

[nimetu]

Ja seal merevaatlusvõrgus on horisonditagused radarid?

On seal vahet? Põhiline on ju see, et neil on terviklik pilt olemas, ükskõik siis kuidas see on saavutatud.

[Kapten Trumm]

On küll ja päris suur vahe. Kui eksisteeriks vähemalt samahea tehnoloogia nagu on horisondini näitavad radarid, ka horisondi taha nägemiseks, siis meie olukorrateadlikkuse võimalused paraneks märgatavalt. Näiteks radarid on tunduvalt vähem vaja. Väidetel laevade poolt loodavast olukorrateadlikkusest tekiks tõsiseltvõetavust juurde jne.

[Kapten Trumm]

Briti rannavalve on enda kasutusse mõni aeg tagasi saanud 18 m pikkuse RIB konstruktsiooniga patrull-laeva HMC Active, mida siis kasutatakse Põhjameres ümber Briti saarte.
https://en.wikipedia.org/wiki/HMC_Active

Alus tundub andmete järgi tohutult raske, kuid merekindluseks arvatakse Beaufort 8 palli (laine 7 m).

[Kirs]

Neid kokku neli. Eks merekindlus tuleneb sellest, et on ehitatud spetsiaalselt naftapuurtornide pääste-teeninduslaevadeks. Keerab end ise ümberminnes püsti tagasi. Vanad BP laevad, ehitatud 2005-06.

[Kapten Trumm]

Nende aluste andmetes jäi silma päris karm mass ja sama karm kandejõud (kui kuivamaa termineid kasutada).
RIB puhul näib olevat merekindluse teema umbes selline - vähendatud kiirusega saab sõita laines, mille kõrgus on ca 1/3 kerepikkusest ja ohutuse piiriks on laine kõrgus 1/2 kerepikkusest (siis saab muidugi juba aeglaselt sõita. Sellise laine kõrgusega ma natuke kahtlen vene meredessandi maabumise võimalikkuses.

Tulles nüüd tagasi selle visioneeritud 15 m aluse juurde, siis see peaks vähendatud kiirusega sõitma 5 m laines ja kandvuse piir on 7 m laine. Rannalähedastes oludes tähendab see juba päris karmi tormi. Muidugi tuleb tööd teha aluse raputamiskindlusega, sest enim kannatab meeskond. Ahtripeeglile kinnitatavad välispäramootorid on kindlasti lihtsamini lahendatav kui statsionaarsed sisemootorid, sest nende mass on suurem ja nende kindel kinnitamine laevakerele ränga rappumise vastu väljakutse omaette. Lisaks ma arvan, et kulude kontrollimiseks tuleks kasutada niipalju laiatarbe lahendusi kui vähegi kannatab (jõuseade on üks selline). Kuna välispäramootorite võimsuspiir on kuskil 350-400 hj kandis (neljataktilised bensiinimootorid) siis asja vähegi mõistlikkuna hoides võiks aluse lahingukaal olla vahemikus 10-15 tonni. Sellisel juhul on võimalik tagada vastuvõetav kiirus (vaikses vees 50 sõlme)ja hoida aluse enda hind enamvähem talutav. Teine konstruktiivne põhjus on välispäramootori kui mootor+käitur parem erikaal kui sisemootoril, see võib isegi olla kuskil 1,0 kg/hj kohta, mis kisub lennukimootorite liigasse. Uusim Yamaha 4-taktiline välispäramootor, mis arendab 350 hj, kaalub ise ca 350 kg.
https://yamahaoutboards.com/en-us/home/ ... -3l-350-hp
Taolise jõuallika ekspluatatsioon pole iseenesest eriti keeruline ja teatud väljaõppega on vajalikud tööd võimalik üksuse enda personaliga teha. Sõukruvide vahetamine, õli vahetus mootoris ja jalas on tehtavad kasutajatasemel.

Miinuseks on jällegi suurevõitu kütusekulu, mis taolisel mootoril võib täisgaasil ulatuda 100 liitrini tunnis. 50 sõlmelise käiguga kolme mootoriga seega ca 300 liitrit tunnis. Et teha üks kiire lahinguretk Tallinnast Narva lahele ja tagasi (ca 5 tundi sõitu) peab aluse kütusemaht olema vähemalt 1500 liitrit. Aga noh, lohutuseks - täismõõdulise raketikaatri diislikulu mõõdetakse tonnides tunnis

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Neid kokku neli. Eks merekindlus tuleneb sellest, et on ehitatud spetsiaalselt naftapuurtornide pääste-teeninduslaevadeks. Keerab end ise ümberminnes püsti tagasi. Vanad BP laevad, ehitatud 2005-06.

Ma vist nägin hiljuti miskit põnevusfilmi, kus justament sellise paadiga vaprad päästjad läbi tormise Põhjamere hullkõrgete lainete eitea kuhu eiteakeda päästma kihutasid.. ja vist oligi nii, et vahepeal keeras paadil põhja ülespidi ka aga eimidagi - kihutas ikka edasi.. lõbus

Aga tegelt ei näe ma nende paatide pildil üldse mingit speissi, kuhu miski vähegi kaalukam relvasüsteem installida

Aga panete tähele, (foorumi)päev on täiega rakendunud - et varajane hommuk alles aga Trumm on "mereväeteemas" juba posti kirja saanud.. voila

[Kapten Trumm]

Mul kodus klaaskapis istub kogemata 1:35 mõõtkavas 80-jalase WWII torpeedikaatri mudel, kuna ma selle ise ehitasin, siis on selle pardal leiduv relvastus mul enamvähem peas. 80 jalga on 24 meetrit.



-4 torpeedot a' 900 kg
-40 mm Boforsi automaatkahur
-37 mm automaatkahur
-20 mm Oerlikoni automaatkahur
-4x 12,7 Browningut (kahes paariseeadmes)
-kaks reaktiivmiinipiljujaseadet
-süvaveepommid
Tulejõudu rohkem kui meie mereväel kokku. Sellistega sõditi siis Vaiksel ookeanil WWII ajal.
Nüüd võiks öelda, et alus on ju 24 meetrit pikk. Tuleb ka märkida, et alus on puidust kerega (mitte vineerist, aga diagonaalplangutusega, puidust), mis on laevakerede hulgas üks raskemaid. Alusel on ka kolm Packardi janust lennukimootorit hiigelsuure bensiinivaruga (kas mitte 9 tonni kokku?). Ühesõnaga, pole kuigi kaaluefektiivne ja see tingib ka aluse mõõtude suurenemise, et süvis püsiks mõistlik.

[Illike]

Ei saa mitte ilma tänitamiseta olla. Ongi 10 meetrine alus kasvanud juba 24 m pikkuseks täiskerega laeva moodi asjanduseks. Mõned leheküljed veel ja siis liigume veel suuremate laevade juurde.