Merevägi ja rannakaitse

[Taaniel Tina]

Kaks märkust.
Üle-eelmise lk lõpus juba juhtisin tähelepanu, et Illike unustas oma viimasest valemist raskuskiirenduse välja. Seega ei ole jõud mitte 4,8 tonni vaid 48 tonni.
Akf Trumm, Komar klassi raketikaatri veeväljasurve oli 61,5 tonni. Palju oleks see sinu poolt pakutud RIB puhul?

[mart2]

Pole mõtet juba mitmendat korda tuua näiteks seda Komar-kaatrit (http://russianships.info/eng/warfareboa ... t_183r.htm ) !
Võrdleme siis aluseid -
Komar vs. Trummi-RIB
vee väljasurve 70tonni vs. 8 tonni (?)
Täismass 81t vs 10-15tonni (?)
pikkus 25,5m vs 15m
laius 6,24m vs. 4m
süvis 1,4m vs. 0,8m
mootorid 4x1200HP vs. 1000+ HP?
Raketid 2x 2580kg (454kg) vs. 2x Penguin -500kg(130kg) või 2x NSM 410kg (125kg)

Pole ju midagi võrrelda. Peale idee …

[nimetu]

Kui ekskurssida ajalukku, siis maailma esimene operatsioonivõimeline raketikaater ehk vene Komar-klass (projekt 183R) pole midagi muud kui vana projekt 183 torpeedokaater, millele olid pandud kõrgele teki kohale kaks 2,5 tonni kaaluvat tiibraketti, aluslaev oli täpselt sama pikk ja lai ning samasugusest puust tehtud. Kuna ka raketikaater oli tehtud puust, siis süttimisprobleemi fikseerida ei õnnestunud.

Ainult et nende rakettide jaoks olid pikad metallist rennid, mis ulatusid parda servani ja katsid selle tulelondi ära. See RIB lihtsalt ei võimalda sellist ega ühtegi teist lahendust. Ja pealegi jäävad kõik muud minu poolt nimetatud probleemid endiselt alles. Sinu poolt välja toodud RIB ei ole selleks ülesandeks arvestatav variant ning ei saa ka kunagi olema.
Muuseas, Komari puidust kere peetigi probleemseks, mistõttu järgmine Osa-klass valmistati teistmoodi. Ka hiinlased, kes kopeerisid seda paati, otsustasid puidu asemel terasest kere kasuks. Aga see on juba kõrvaline teema.

või 2x NSM 410kg (125kg)

Need võid kohe ära unustada. Nad ei hakka eales sellisele alusele mahtuma.

[Kapten Trumm]

Võrdleme siis aluseid -
Komar vs. Trummi-RIB
vee väljasurve 70tonni vs. 8 tonni (?)
Täismass 81t vs 10-15tonni (?)
pikkus 25,5m vs 15m
laius 6,24m vs. 4m
süvis 1,4m vs. 0,8m
mootorid 4x1200HP vs. 1000+ HP?
Raketid 2x 2580kg (454kg) vs. 2x Penguin -500kg(130kg) või 2x NSM 410kg (125kg)

Pole ju midagi võrrelda. Peale idee …

Ei ole vaja sõna võtta lihtsalt linnukese kirja saamiseks, kui asjast midagi ei tea.
Aluse kasulik kandejõud on kuipalju.....?
Üllatud isegi, kui sellest 60 tonnist võtad maha hiidraske puidust konstruktsiooni, neli suurt mootorit ja kütusevaru selle massi liikuma panekuks.
Kas veoautot valiksid ka täismassi suuruse järgi või selle järgi, palju veab....?

[Illike]

Kui akf on nii tark siis võtab ette füüsikaõpiku ja vaatab järgi ka Newtoni esimese seaduse inertsi kohta. Seejärel arvutab välja kui suurt impulssi kannatab 20 tonnine keha ja kui suurt impulssi kannatab 70 tonnine keha. Peale seda hakkab sõna võtma.
Teiseks oli palve, et ei hakka 15m paati võrdlema 25m paadiga. Ei saa võrrelda võrreldamatuid.
Ma saan aru, et Sulle meeldib see idee paljudest odavatest mini raketikaatritest ja sellest on väga raske loobuda. Idee on iseenesest huvitav, kuid tööriistu selle idee teostamiseks napib.

[mart2]

… Pole ju midagi võrrelda. Peale idee …

Ei ole vaja sõna võtta lihtsalt linnukese kirja saamiseks, kui asjast midagi ei tea...

Õige!
Nüüd ehk sai kaasfoorumlane ise ka peeglisse vaadatud ning nägi, et selle Komari siia pidevalt toppimine ei ole mõttekas? (mis oli ka minu postituse eesmärk)

[Kriku]

Teiseks oli palve, et ei hakka 15m paati võrdlema 25m paadiga. Ei saa võrrelda võrreldamatuid.

Tõesti, seal me juba olime ja akf Trumm lubas jääda 15 m juurde. Ma hakkan riiulist mütsi otsima, kui nii edasi läheb...

[muhgel]

Teiseks oli palve, et ei hakka 15m paati võrdlema 25m paadiga. Ei saa võrrelda võrreldamatuid.

Tõesti, seal me juba olime ja akf Trumm lubas jääda 15 m juurde. Ma hakkan riiulist mütsi otsima, kui nii edasi läheb...

Ega Trumm süüdi pole, et lühemaid häid näiteid pole ehitatada osatud.

[Kapten Trumm]

Taoliste raskete puidust kerede ja statsionaarsete sisemootoritega aluse kasulik kandevõime (kasulik koorem on meeskond, sensorid ja relvastus+laskemoon) võib olla üllatavalt väike. See jääb küll 15 m RIB aluse omast suuremaks, kuid vahe pole enam kordades, vaid sellise 25 m lahingukaatri kasulik koorem võib vabalt nii 10 tonni kandis olla. Aluse aga tingib enamasti see, mis sinna peale pannakse. Kui näiteks neli tonnist torpeedot ja 2-3 automaatkahurit ei ole ujutatavad 15 m pikkuse taolise tehnoloogiaga alusega põhjusel, et see lihtsalt ei uju või kui ujub, siis on süvis liiga suur, et saada mõistliku võimsusega vajalikku kiirust. Sel põhjusel ei ehitatudki WWII ajal väiksemaid kahe torpeedoga aluseid kui 17 m. Itaalia MAS-500 ja vene G-5 olidki need vähimad, mida teha tollaste võimalustega andis. Hinda maksti seal nt nõrga kaitserelvastusega (kaal!). RIB alus kui laevaehitustehnoloogia aga loodi Suurbritannias 1960ndatel aastatel. Efektiivsuse kaalutlustel.

Paraku aga kasvab aluse maksumus võrdeliselt kuskil kasvu kordade ruudu kuni neljanda astmega (sõltub juhtumist). Eespool tõin näite, kus 15 m plastikust kaater maksab 500 tuhat, samas kolm korda lühema ehk 5 m plastikust kaatri võib soetada sõiduauto hinna eest ehk 10-16 korda odavamalt. Siin on kuup- kuni neljanda astme sõltuvus pikkusest.

[Illike]

Taoliste raskete puidust kerede ja statsionaarsete sisemootoritega aluse kasulik kandevõime (kasulik koorem on meeskond, sensorid ja relvastus+laskemoon) võib olla üllatavalt väike. See jääb küll 15 m RIB aluse omast suuremaks, kuid vahe pole enam kordades, vaid sellise 25 m lahingukaatri kasulik koorem võib vabalt nii 10 tonni kandis olla. Aluse aga tingib enamasti see, mis sinna peale pannakse. Kui näiteks neli tonnist torpeedot ja 2-3 automaatkahurit ei ole ujutatavad 15 m pikkuse taolise tehnoloogiaga alusega põhjusel, et see lihtsalt ei uju või kui ujub, siis on süvis liiga suur, et saada mõistliku võimsusega vajalikku kiirust. Sel põhjusel ei ehitatudki WWII ajal väiksemaid kahe torpeedoga aluseid kui 17 m. Itaalia MAS-500 ja vene G-5 olidki need vähimad, mida teha tollaste võimalustega andis. Hinda maksti seal nt nõrga kaitserelvastusega (kaal!). RIB alus kui laevaehitustehnoloogia aga loodi Suurbritannias 1960ndatel aastatel. Efektiivsuse kaalutlustel.

Paraku aga kasvab aluse maksumus võrdeliselt kuskil kasvu kordade ruudu kuni neljanda astmega (sõltub juhtumist). Eespool tõin näite, kus 15 m plastikust kaater maksab 500 tuhat, samas kolm korda lühema ehk 5 m plastikust kaatri võib soetada sõiduauto hinna eest ehk 10-16 korda odavamalt. Siin on kuup- kuni neljanda astme sõltuvus pikkusest.

Tore ja mida see teadmine mida Sa jagad Sinu väidetele juurde annab? Sa jõuad jälle natuke suuremate aluste juurde. Ole hea vaata palun füüsikaõpikust või küsi dr Google käest mis asi see impulss on ja siis hakkame ka kandevõimest ja paadi kaalust rääkima. Keegi ei ole vaidlustanud, et RIB paat kannatab omakaalu tonni kohta rohkem koormust kui puust paat.
Kas Sa oled nõus, et seda riiulipaadi RIB teemat me enam ei aruta ja asi on selge?

[Kapten Trumm]

Kas sa endiselt usud tõsimeeli, et see 4,8 tonni impulssi, mis on vajalik raketi kiirendamisel kahe sekundiga maksimaalkiiruseni, kantakse laskealusele (ja sellega ka kaatrile) üle? Arvan, et sellest enamik kantakse hoopis üle atmosfäärile lähima 500-1000 m jooksul, kui raketi stardimootor raketti kiirendab? Selle töö lõpeb siis, kui lõpeb kollane suitsusaba - sadu meetreid eemal (vt video). Seejärel käivitub turboreaktiivmootor.

Raytheoni kodukalt leiab sellise video katsetamisest ja mind no ei pane miski uskuma, et see peenike raam ja trossikestega kinnitus seal lasu hetkel allub taolistele jõududele (nelja tühja väikeauto mass). Ainuke asi, mis seal liigub, on kolmjalale konteineri taha asetatud kaamera, mida heitgaasid liigutasid.
https://www.raytheon.com/capabilities/p ... n-solution
Deflektorid on seal ka kogemata olemas (just for record ).

Äkki ikka mõtled oma impulssfüüsika korra tõsiselt läbi (näiteks on sügavalt ekslik eeldus on sul see 2 sekundiga 240 m/sek kiirendamine). Raketiseade pole vintpüss, kus suurim projektiili kiirus saabub vintrauast väljudes. Lisateemana soovitan mõtiskleda, kas kineetiline energia, mis on vintrauast väljudes antud kuulile, kantakse ikka üle tervenisti laskuri õlale (see oli üks kõva vaidlus ühes relvateemas) või on see vaid osa sellest? (antud vaidlus lahenes siiski talupoegliku konsensusega, et ei ole tervenisti, sest "mats" mida omab nt 7,62 kuul rauast väljudes, lööks õlga "laekudes" enamiku pikali).

Kui see on tehtud, siis räägime uuesti Googlest (eriti oludes, kus mina olen oma hariduselt majandusmees, mitte insener).

[Illike]

Kui see on tehtud, siis räägime uuesti Googlest (eriti oludes, kus mina olen oma hariduselt majandusmees, mitte insener).

Minu arust on sellega kõik öeldud. Ole hea vaata korraks Dilberti koomikseid ja vaata siis peeglisse.

[Kriku]

Jutt ei ole mitte ainult tagasilöögist nagu vintpüssil, vaid sellest, kuhu reaktiivgaaside juga läheb. Minu arvates on seda ülal öeldud ka.

[Kapten Trumm]

See tonnidesse küündiv mõju alusele tekib siis, kui raketti peaks mingi asi relsil kinni hoidma. Tegelikkuses läheb see suhteliselt lipsti lendu. Teiseks oli vale eeldus see, et see stardiseadmel lennukiiruseni kiirendatakse. Ei kiirendata. Kui kiirendus toimub nt 100 m kaugusel ja 50 m kõrgusel, ei mõjuta tekkivad jõud enam alust kuidagi.

[Illike]

Sinul on vaba valik arvata mida iganes. Kas või seda, et füüsikaseadused ei kehti, kui need ei sobi Sinu arvamusega. Mina tean, et inseneridel on õigus. Nemad toetuvad faktidele ja füüsikaseadustele mitte arvamusele.
Mis puutub nendesse peenikestesse trossidesse, siis on need ainult laskeseadme kinnitamiseks tekile. Neid on piisavalt palju ja nad töötavad kõik tõmbele. Ei ole väänet ega nõtket.
Kui Sa vaatad seda deflektorit, siis see on tekiga horisontaalne mitte nurga all ja vaata seda konstruktsiooni, mis on iseenesest üsna massiivne.
Muuseas mis asi see impulssfüüsika on. Uus majandusharu?