Aga merepimduse teemadel jauran küll.
Ressursipuudus on tekkinud muuhulgas paralleelstruktuuride loomise ja säilitamise tõttu. Seda on analüüsitud ja sellest on räägitud varsti 20 aastat, aga kõik on sumbunud ametkondlikesse ja erahuvidesse, suur hulk otsustajatest ei saa või ei taha probleemist aru saada. Seadusandlikku tohuvabohu Eesti merealal ja omamaise kaubalaevanduse likvideerumist ei saa ka kuidagi teisiti nimetada. Samuti iga paari aasta tagant korduvaid arutelusid ja arvutusi, kas kulude kokkuhoiuks tuleks kinni panna merevägi või merevägi ja õhuvägi mõlemad.nimetu kirjutas:... Ummuksis seismine aga tähendab kõigi kolme puhul ressursside puudust kallite võimekuste arendamisel, mitte tingimata mingeid valesid otsuseid või "merepimedust" kõrgemal tasemel.
Võin ka kõrgema taseme näiteid tuua. J6 sundis mereväge kaitsetegevuse operatiivkava juurde käivat sideskeemi ümber tegema, sest see erines liiga palju teiste jalaväepataljonide omadest. Kuni viimase ajani oli laevakomandöril valida, kas rikkuda riigisaladuse kaitse korda või muutuda operatsioonivõimetuks. (Kuidas hoida ja kasutada salastatud NATO publikatsioone laevasillas, kui seal viibivad ka riigisaladusele juurdepääsu loata madrused?) Samad lood on Kõutsi-aegse „kainusekäskkirjaga”.nimetu kirjutas:Aga su näited viitavad hoopis teiste üksuste detailsemate teadmiste puudumisele, mitte tingimata juhtkonna üldise arusaamise puudumisele. See on koht, kus merevägi peab ise aktiivset tööd tegema, et ühine mõistmine tekiks. Kahtlemata on see keeruline ja töömahukas, kuid ma ei eeldaks ka, et mereväelased teaksid automaatselt näiteks õhuväe lennuvahenditega seotud nüansse. Joint capabilities eeldabki selliste asjade välja triikimist.
Kas selles ei võiks ka peastaabil mingi roll olla?
Selleks, et midagi selgitada, peab teine pool olema valmis kuulama. Veel mõni aasta tagasi ei tohtinud Juhkentali tänaval sõnu „mereseire” või „BRASS” kasutada, sest kuulaja pool hakkas valju häälega karjuma. Eelmine mereväe ülem ei kaotanud kohta mitte Sakala pärast (ta teadis juba mitu kuud ette, et on minek, ainult ametlik põhjus oli vaja leida), vaid selle pärast, et mereseire teema mereväest Riigikogu riigikaitsekomisjoni lekkis. Kokkuvõttes on keeruline „asju välja triikida”, kui vastaspool eitab võimalust, et merekeskkonnas käivad asjad teisiti.