www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 06 Juun, 2020 17:49

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2627 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 99, 100, 101, 102, 103, 104, 105 ... 176  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Dets, 2019 17:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4707
Tsiteeri:
Just seda tahakski välistada. Selles, mis on kasulik ja mis kasutu on juba raskem konsensusele jõuda. Nimetu ise vist ei kuulu nende seltsi, kes usuvad, et kasutu on igasugune laev.

?
Ma kardan, et akf luges tsiteeritud lauset valesti.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Dets, 2019 17:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 725
URR kirjutas:
"Kui palju maksab?" on adekvaatne küsimus, aga see ei peaks olema esimene küsimus. See peaks järgnema küsimusele "Mida tegelikult vaja on?" ja eelnema küsimusele "Kas kuidagi odavamalt ei saaks?"
väikeriigi jaoks on väeplaneerimine alati eelkõige majanduslik küsimus. Meil on ja jääb olema alati rohkem võimeauke (või -lünkasid) rohkem, kui võimeid endid. Seega - kui ei suudeta koheselt vastata kasvõi laia pintslitõmbega inimeste ja rahaküsimustele, on kõik tõesti ka minu arvates lihtlabaselt esoteeriline õlleklaasivestlus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Dets, 2019 20:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 151
Siinne suhtluskeskkond pole hea koht sisuliseks debatiks, sest postituste väärtõlgendamise, tausta ja ridadevahelise mittelugemise risk jääb suureks.

See, et väikeriigi riigikaitse sõltub eelkõige majanduslikust kandevõimest ning et meil on rohkem võimelünki kui võimeid ehk et me ise üksi suurriigiga kuigi kaua ei sõdi, ei kuulu vaidlustamisele. Kui püüda Eesti kaitseplaneerimise viimasid aegu periodiseerida, siis praegu oleme ’Exceli ajastus’ ja sellele eelnes ’fantoomide ajastu’. Inimloomusele kohaselt liikus pendel ühest äärmusest teise. Nüüd (või varsti) tuleb raamatupidamise oskusele lisada ka sõjaline mõte. Vähemalt see pikk plaan, millele Toomik oma Sõduri artiklis viitas, mis seotud asjade vananemisega. Merel on selline tsükkel 35-40 aastat. Ehk kui täna tahame midagi osta, peame teadma ja ette kujutama, milline see tervik (tänase teadmise juures) 40 aasta pärast välja näeb, olgu see kui ’esoteeriline’ tahes.

Paneb hämmastama millise lihtsuse ja üleolekuga tembeldatakse katseid teemaga sügavuti minna, mõelda ja pikk raamistik luua esoteerikaks, belletristikaks või lihtsalt pasaks. Üleolev põlgus teadmistepõhiste lahenduste vastu ei ole pikas plaanis jätkusuutlik, kuitahes lahe ta lühikeses vaates ka ei tunduks. Kui mereväe puhul on selline pikk raamistik põhimõtteliselt olemas, siis milline on maaväe 40-aastane vaade, milline õhuväe ja milline terve kaitseväe?

Asjade ja ’paljonko se maksaa’ lähenemise heaks näiteks on PPA laevastik. See ei ole kriitika PPA aadressil ja ehitatud laevad alates Valvest ja Kurvitsast on ju toredad asjad, aga milline oli nende disainimise faasis see pikk riigi plaan merel? Need laevad teenivad PPA-d veel vähemalt 30 aastat ja ilmselgelt selliste asjade poole eluea pealt maha kandmine pole kuigi populaarne. See omakorda tähendab, et riigi vaates muutis nende otsuste tegemine mereasjanduse konsolideerimise ja selle riigi kaitsele rakendamise oluliselt keerulisemaks, sest sõjalises vaates pole nende paatidega suurt midagi peale hakata.
Kriku kirjutas:
Statistiliselt on näiteks tõestatud, millise toatemperatuuri juures on meil siin inimesed kõige vähem haiged, arvestades geneetilist kohastumist, karastumist jne. Vaielda ei ole siin midagi. Aga kui inimene on nii vaene ja sein nii hõre, et näiteks üle 16 kraadi ei suuda ta seal hoida, siis elab ta seal 16 kraadi juures.

Umbes seda olen ma püüdnud maja kujundiga öelda. Aga mida me seni oleme püüdnud teha – tõsta temperatuuri vaid üht seina ehitades!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Dets, 2019 11:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28966
Ok, teeme siis teistpidi, kui niipidi ei saa.
Vaatame, palju on Soome kaitse-eelarves MeV mõtteline osa, võtame meie eelarvest sama % ja vaatame, mida siis saab.
Minu prognoos on, et selliseid Hamina või Visby taolisi raketilaevu ikka ei venitaks välja. Lisaks sisaldub ju Soome MeV eelarves peale laevade veel päris arvestatavate kaldaüksuste kulu (näiteks kaks pataljoniekvivalentset "rannikko-osastot") koos maabumisalustega. Varem oli vist vastavateemaline brigaad).

Laevad enda osas pole siin erilist saladust - kui tiibrakette ja nendele vajalikku radarimajandust mitte arvestada, siis on sellise avamerekõlbuliku aluse hind (millelt kannataks ka robotitega miine jahtida) ca 30-40 miljonit tükist (Kindral Kurvits oleks vist sobiv indikatsioon). Ürituse enda ajabki kalliks see pealveetõrje ehk tiibraketid. Lisades selle "Kurvitsale" raketid, radarid ja elementaarse õhutõrje, hüppab selle hind vähemalt 3-4 kordseks ja see ei sisalda rakettrelvastuse varusid. Seega esimene valik on siis piirduda "kurvitsaga", kuna soetusena tundub see olevat hammustatavas hinnaklassis.

Tsiteeri:
Umbes seda olen ma püüdnud maja kujundiga öelda. Aga mida me seni oleme püüdnud teha – tõsta temperatuuri vaid üht seina ehitades!


Me ei ehita ju ühte seina (vähemalt, mis merekaitset puudutab). Ei saa öelda, et me enda kaitsega merelt ei tegeleks, lihtsalt meie ise oleme seda seni olude sunnil kuivalt maalt teinud. Mina nt olen osalenud kahel dessanditõrjeõppusel, ajakirjandusest võib lugeda, et KL koolitab miskeid rannakaitsekompaniisid. Loomulikult oleks efektiivsem see Ropucha merel ära uputada, aga sinnani vist rahakott ei küünita. Samamoodi ei saa öelda, et me õhus päris ilma seinata oleks. Mingi ÕT relvastus on, mingid radarid on, mingid lennukid Ämaris käivad. Lihtsalt see "meie" osa on suhteliselt maismaapõhine ja ütleks, et täidab ka asümmeetria reegleid. Kui õhuruumis laiata ei saa, siis tuleb metsa pugeda ja tegutseda keskkonnast, kus vastasel on oma ülekaalu maksmapanekuga raskusi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Dets, 2019 13:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4707
Asju planeerida 40 aasta peale, ning 40 aastat ette näha, ei ole päris sama. Esimest on võimalik sellesama Exceli tabeli abiga teha, viimase jaoks on aga kristallkuuli vaja. Ma olen üsna kindel, et Abrams tanki või F-15 loojatel polnud tegelikult õrna aimugi millised saavad olema nõuded nendele relvasüsteemidele aastal 2019.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Dets, 2019 15:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28966
Sedavõrd geniaalsele leiutisele nagu on ZU-23-2, leitakse sobivat rakendust ka 40 aasta pärast, selle relva looja vaevalt oskas unistadagi, et osad riigid neid laeva pardarelvana kasutavad, sest NSVL-s seda ei tehtud (oli hulgaliselt sobivamaid ja paremaid kahurisüsteeme selleks). Mida lihtsam, seda geniaalsem ja seda kauem see relv elab. Kalashnikovi automaati näeme ilmselt ka 22. sajandi sõdades (ok, meie järeltulevad põlved ikkagi näevad).

Ma ise arvan, et küllap paneb Kongsberg varsti ka Penquin tiibraketi tagasi tootmisse, kui tahtjaid tekib. Miks? Sest tegemist on äärmiselt lihtsa tootega (erinevalt NSM-ist) ja lihtne on teadupärast geniaalne. Kui see relv leiutati, siis oli probleem, mida sellega sooviti lahendada, massilise vene laevastiku tõrje piiratud eelarve tingimustes. Massiline=palju sihtmärke ja palju rakette, mida lasta. Vahepeal oli tõesti periood, mil Norrat ohustav Põhjalaevastik koosnes kümnekonnast merekõlbulikust alusest, mille tõrjeks võiks Norra merevägi pidada laos mõnikümmend moekamat NSM-i. Kuid kui vastase arvukus kasvab märgatavalt, kuid lääneriikide eelarved on kui kännu taga, tekib peagi nõudlus lihtsama ja odavama relva järele, mida saaks paigutada igale piirivalvelaevale ja igale reaktiivtreeninglennukile.

Meile käraks taoline relvasüsteem nagu Penquin väga hästi. Esiteks, see on umbes sama hooldevaba kui Mistral või Javelin. Teiseks, tema lihtsus tingib soodsa hinna. Kolmandaks, kui neid hakataks tegema tänapäevaste sensoritega (mitte 70ndate IR kaamera), siis suudavad ka vaesemad riigid neid osta piisavalt et paigutada neid "igale piirivalvelaevale ja reaktiivtreeninglennukile". Miks neid praegu pole? Sest enamik ostjaid (st Euroopa riigid) ei taha hetkel midagi muuta ja loodavad siiani, et probleem laheneb iseenesest.

Seepärast, ärge sülitage lihtsusele 8)
Lihtne on muide ka 15 m alus, 4 päramootorit sabas.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Dets, 2019 21:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 151
Kapten Trumm kirjutas:
Sedavõrd geniaalsele leiutisele nagu on ZU-23-2, leitakse sobivat rakendust ka 40 aasta pärast

... ja vibu ja kada ka, isegi 100 aasta pärast!
Kapten Trumm kirjutas:
Ei saa öelda, et me enda kaitsega merelt ei tegeleks, lihtsalt meie ise oleme seda seni olude sunnil kuivalt maalt teinud. Mina nt olen osalenud kahel dessanditõrjeõppusel, ajakirjandusest võib lugeda, et KL koolitab miskeid rannakaitsekompaniisid.

... ja militaarajaloo seltsid etendavad ka Põhja sõja lahinguid jne. See on hea huumor ju?
Kapten Trumm kirjutas:
Vaatame, palju on Soome kaitse-eelarves MeV mõtteline osa, võtame meie eelarvest sama % ja vaatame, mida siis saab.

Vot see on juba natuke asisem mõte. Olen protsendist juba varem kirjutanud. Soomes kõigub MeV osa KV eelarves 15% ümber. Mõni aeg tagasi oli see isegi Soome KV kodulehel kirjas. 2000. aastate alguse proportsioone vaata nt siit, lk 57 [1]. Täna on Eestis MeV osa KV eelarves hinnanguliselt kuskil 3 ja 5% vahel. Kui keegi teab paremini, andke teada. Kõrgeim on see olnud 2000. aastate keskel, st enne 2009.a KVKS-i (MeV-l oli oma eelarve) ning samaaegselt renoveeriti Miinisadama kaisid ja maksti Sandowni sissemakseid. Suurim osakaal mälu järgi oli vist 7% (võin siiski eksida).

Kui nüüd meil ka selline protsent paika panna, mis iganes see number ka poleks (see on muidugi eraldi teema, kuidas soomlased ja rootslased selliste tasakaalukohtadeni), oleks selge kui palju raha merekaitsele kulutada saab. Selle alusel saab siis ka teada, milliseid asju ja kui pika aja jooksul osta saab.

1. https://www.etla.fi/wp-content/uploads/b196.pdf


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Dets, 2019 23:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17609
Tsiteeri:
... ja vibu ja kada ka, isegi 100 aasta pärast!


Ei maksa ilkuda, kada oli näiteks Talvesõjas igati asise relvana kasutusel ja on ka täna erivägede varustuse hulgas. Nagu ka ammud.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 31 Dets, 2019 9:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28966
Tsiteeri:
Vot see on juba natuke asisem mõte. Olen protsendist juba varem kirjutanud. Soomes kõigub MeV osa KV eelarves 15% ümber. Mõni aeg tagasi oli see isegi Soome KV kodulehel kirjas.


No nüüd on juba lihtsam.
Sama % meie eelarves (600 MEUR) oleks ca 90 miljonit eurot aastas.
Arvestades, et täna olemasoleva MeV ülalpidamine on mingi suurusjärk 20 M, siis 70 M aastas jääks võimearendusteks.
Nii hangeteks kui ka (kasvavateks) jooksvateks kuludeks.
Võimearendusi võiks olla kaks 1. hukukindlam mereseire (PPA fikseeritud tsiviilradarid kaua ei kestaks) 2. pinnaltõrje võime.
Kui ma seda numbrit natuke vaagin, siis tundub, et ühte-teist saab teha kaldaradarite teemal ja kui me räägime uute laevade ehitamisest, siis tundub, et selline söödav hinnaklass võiks olla ca 50M alus. Selline hinnaklass avamere raketialused minuarust ei võimaldaks. Küll võimaldaks see hinnaklass ehk soetada nt kaldal asuva raketisüsteemi NSM.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2020 9:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 291
nimetu kirjutas:
EDIT:
Ja teine põhjus miks seda hinda pidevalt küsitakse on see, et me oleme "tasuta" laevade ja muu sellisega ennegi perseli kukkunud. Paberil näeb kõik vägev välja, kuid reaalsuses võimekust lihtsalt pole.

Nüüd ma tahaks küll teada, milliste tasuta laevadega me perseli kukkunud oleme. Minu meelest jäi päriselt kasutamata ainult Holnis, aga kuna sinna oma raha üldse sisse ei pandud, siis ei tulnud ka kulusid.
Eelmine kommentaar oli, muide, mõeldud komplimendina: minu meelest ei arva nimetu, et kõik vetelkäimavahendid kui niisugused on saatanast.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Jaan, 2020 21:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4707
Tsiteeri:
Nüüd ma tahaks küll teada, milliste tasuta laevadega me perseli kukkunud oleme. Minu meelest jäi päriselt kasutamata ainult Holnis, aga kuna sinna oma raha üldse sisse ei pandud, siis ei tulnud ka kulusid.

Lähtun sellest artiklist:
https://issuu.com/sodur/docs/sodur0415/60
Vambola operatiivvalmidust ei saavutanud ja Sulevi rollid olid piiratud. Olev jäi puuduliku mehitatuse tõttu lihtsalt seisma ja peale kolmanda Frauenlobi saabumist jäi ka Kalev seisma. Vaindlo oli aktiivne suhteliselt lühikest aega. Põhjuseid oli ilmselt mitmeid, kuid kuni NATO-ga liitumiseni polnud mereväel tegelikult eriti hõisata midagi ja kui võrrelda meisse panustatud ressursse (laevad ja väljaõpe) saavutatud efektiga, siis ei saa seda kõike kuidagi rahuldavaks pidada. Seetõttu pole ka tegelikult ime, et Piirivalve jäi (esialgu) peale.
Paistab, et reaalselt hakkasid asjad liikuma siis kui hangiti Sandown-klassi laevad.
Tsiteeri:
Eelmine kommentaar oli, muide, mõeldud komplimendina: minu meelest ei arva nimetu, et kõik vetelkäimavahendid kui niisugused on saatanast.

Ma vihjasin pigem sellele, et ma ei rääkinud kusagilt otsast aluste kasulikkusest või kasutusest, vaid hoopis kasutatud laevade hankimisest.
Muuseas, itaallastel on käsil suuremat sorti laevastiku moderniseerimine. Teenistusest arvatakse lähitulevikus välja terve hulga miinijahtijaid ja patrull-laevu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Jaan, 2020 12:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 261
Nullsumma mäng ja positiivse summa mäng.

Mõiste nullsumma mäng kirjeldab olukorda, kus ühe võit on alati teise kaotus. Näiteks, et kui 2% kaitsekulude sees jagada ümber senised rahastamise proportsioonid maaväe ja mereväe vahel ning suurendades mereväe rahastamist seniselt summalt nt 15 % kogu eelarvest tuleks see maaväe arvelt. Maavägi oleks pikas perspektiivis sunnitud loobuma paarist pataljonist. Tõsi, teiseltpoolt saaksime juurde paar laeva vms merele. Ühesõnaga piiratud ressursside tingimustes on nullsumma mängu puhul alati tegemist ühe mängu osalise võiduga teiste arvelt. Seetõttu hetkel „võidupositsioonil“ olijad ei soovi seda kunagi mängida. Juba ette on teada nende kaotus. Mänge, mille tulemus toob kaotuse, ei taha keegi mängida. Miks, ei soovi, sellest on Kahneman (2002. aasta Nobeli majanduspreemia) oma töödes pikemalt kirjutanud. Kogu teooria valemite keeles leiab sealt.

See, millele siine arutelu või merevägi võiks keskenduda on viia mäng positiivse summa mängu tasandile. Positiivse summa mäng kirjeldab olukorda kus ühe võit on ka kõikide teiste mängu osaliste võit. Kuna ressursipiir jääb endiselt paik – pole põhjust teha illusioone, et 2% saaks 2,6 või 3,6, nagu üks erukindral hiljuti välja pakkus -, peab suutma merevägi selgitada, kuidas ressursside ümbersuunamine parandab ka kõigi teiste liivakastis mängijate kasu, ilma et ülejäänud mängijad sellest oluliselt terviku vaates kaotaks.

Toon lihtsustatud näite positiivse summa mängu kohta. Jalaväejaos on 10 sõdurit. Kõigil automaadid. Vähendame koosseisu ühe mehe võrra ja säästetud ressursi arvelt anname jakku juurde kuulipilduja ja ühe öövaatlusseadme ning kogu tervik muutub sellevõrra paremaks. Seda vaatamata sellele, et jagu kaotas ühe sõduri ja 8 sõduri jaoks ei muutnud iseenesest mitte midagi. Sellisel juhul on kaotus talutav ja kaotustõrkuse teooria mehhanism ei rakendu tööle. Kõik tunnevad, et kas nemad isiklikult või terviku kosseisu võitsid midagi. Ideaalis peaks ka see üks üle parda heidetud sõdur leidma, et ka tema olukord muutus paremaks, saab nüüd näiteks kodus magada vms.

Nullsumma mängu võtmes kirjeldades oleks olukord järgmine. 10 sõdurit jaos. Kaotame ühe ära ostame asemele kummipaadi, millega saab hakata merel käima. Üks sõdur jäi oma kohast ilma ja ülejäänud üheksa tunnevad, et nad said kummipaadi, mida nad pole küsinudki ja millega nad ei mõista midagi peale hakata. Kõik on õnnetud.

PS. Kummipaat minu võrdluses ei markeeri mereväge. Pigem on tegemist kandva kirjanduliku kujundiga. :lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Jaan, 2020 14:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 151
strateegiline sõdur kirjutas:
nagu üks erukindral hiljuti välja pakkus -, peab suutma merevägi selgitada, kuidas ressursside ümbersuunamine parandab ka kõigi teiste liivakastis mängijate kasu

See on põhimõtteliselt väär alus. Merevägi (või õhu- või maavägi) ei pea midagi seletama. Riigikaitse ei ole õhinapõhine rohujuure tasandi vaba tahte initsiatiiv, vaid riigi defineeritud vajadus end sh sõjalise vahendiga vajadusel kaitsta. Ehk siis mereväge ei ole mereväel vaja, see ei ole asi iseeneses.

Tõsi, rahvavalgustust peab tegema ja seda ka jõudumööda tehakse, aga oma eksistentsi ei pea üks väeliik (või ka kaitsevägi) põhimõtteliselt õigustama. Merevägi saab öelda oma professionaalse hinnangu riigi võimele mere tegutseda või selle puudumisele ja sellest tulenevatele võimalikele tagajärgedele. Säärane loogika viiks nt maaväe likvideerimiseni, juhul kui maavägi koosneks vaid rumalatest inimestest, kes ei suuda enda eksistentsi põhjendada. Kas see tähendaks, et maaväge pole vaja?

See, mida meil on vaja, on ühendmõtlemine ehk vastust küsimustele, mida on vaja Eesti sõjaliseks kaitsmiseks iseseisvalt (kui see üldse peaks võimalik olema) ja kollektiivselt, tulles välja oma laineharjalt, pilvepiirilt või jaokaevikust. Aga sa andsid ise ka õige vastuse, miks seda ei sünni:
strateegiline sõdur kirjutas:
Seetõttu hetkel „võidupositsioonil“ olijad ei soovi seda kunagi mängida.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Jaan, 2020 2:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 463
Asukoht: Kärdla
Nüüd ei saa päris täpselt aru. Paarkümmend või midagi lehekülge tagasi ma pakkusin välja, et viime siis mereväe eelarve 2% arvestusest välja. Teiste sõnadega, nii maavägi kui ka merevägi saaksid raha juurde. See ei kõlvanud. Nüüd ei kõlba ka variant, et jagame olemasoleva kaitse-eelarve ümber. Rohkem võimalusi nagu polegi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Jaan, 2020 12:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 291
nimetu kirjutas:
Vambola operatiivvalmidust ei saavutanud ja Sulevi rollid olid piiratud. Olev jäi puuduliku mehitatuse tõttu lihtsalt seisma ja peale kolmanda Frauenlobi saabumist jäi ka Kalev seisma. Vaindlo oli aktiivne suhteliselt lühikest aega. Põhjuseid oli ilmselt mitmeid, kuid kuni NATO-ga liitumiseni polnud mereväel tegelikult eriti hõisata midagi ja kui võrrelda meisse panustatud ressursse (laevad ja väljaõpe) saavutatud efektiga, siis ei saa seda kõike kuidagi rahuldavaks pidada.

Faktid on enam-vähem õiged, aga järeldused ekslikud.
Vambolat ei arvatudki teenistusse ja minu meelest ei pandud sinna ka Eesti raha sisse. Kasu oli tast ometi, sest Vambola kere oli aastaid EML Admiral Pitka ujuvkaiks.
EML Sulevi rollid olid tõepoolest piiratud, aga piiratud olid ka tolleaegse mereväe võimalused ja oskused. Põhimõtteliselt oli vaja mingit laeva, millega sõitma ja mida juhtima õppida. Teised samal ajal teenistuses olnud laevad olid veel kehvemad.
EML Olev oli teenistuses 10 aastat: 1997-2007. Tõsi, viimastel aastatel ta palju ei sõitnud.
EML Kalev arvati teenistusest varem välja ja jäi veel varem seisma, sest meeskond läks Saksamaale järgmist EML Sulevit tooma. Aga mida see meeskond siis seni oleks teinud, kui EML Kalevit poleks olnud? Või poleks tohtinud tasuta miinijahtijaid vastu võtta, sest traalerid ju veel sõitsid? Need miinijahtijad viisid mereväe täiesti uuele tasemele.
EML Vaindloo oli natuke augutäite või täienduslaev. Teised traalerid olid selleks ajaks läbi kulunud ja ainult kaks miinijahtijat oleks mereväe jaoks vähe olnud. Paradoksaalsel kombel oli odavam tuua Saksamaalt järgmine pruugitud ja korda tehtud laev kui enda omi remontida. Uue ostmisest ei saanud rääkidagi.
Kus on siin perselikukkumised? Hõisata ei olnud tõesti midagi, aga saavutatud efekt oli vägev – nende rontidega tehti eimillestki toimiv tehniline väeliik.
nimetu kirjutas:
Ma vihjasin pigem sellele, et ma ei rääkinud kusagilt otsast aluste kasulikkusest või kasutusest, vaid hoopis kasutatud laevade hankimisest.

Hea küll, ma rõhusin rohkem sõnale kasutu.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2627 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 99, 100, 101, 102, 103, 104, 105 ... 176  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt