Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vot see on juba natuke asisem mõte. Olen protsendist juba varem kirjutanud. Soomes kõigub MeV osa KV eelarves 15% ümber. Mõni aeg tagasi oli see isegi Soome KV kodulehel kirjas.
No nüüd on juba lihtsam.
Sama % meie eelarves (600 MEUR) oleks ca 90 miljonit eurot aastas.
Arvestades, et täna olemasoleva MeV ülalpidamine on mingi suurusjärk 20 M, siis 70 M aastas jääks võimearendusteks.
Nii hangeteks kui ka (kasvavateks) jooksvateks kuludeks.
Võimearendusi võiks olla kaks 1. hukukindlam mereseire (PPA fikseeritud tsiviilradarid kaua ei kestaks) 2. pinnaltõrje võime.
Kui ma seda numbrit natuke vaagin, siis tundub, et ühte-teist saab teha kaldaradarite teemal ja kui me räägime uute laevade ehitamisest, siis tundub, et selline söödav hinnaklass võiks olla ca 50M alus. Selline hinnaklass avamere raketialused minuarust ei võimaldaks. Küll võimaldaks see hinnaklass ehk soetada nt kaldal asuva raketisüsteemi NSM.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

nimetu kirjutas:EDIT:
Ja teine põhjus miks seda hinda pidevalt küsitakse on see, et me oleme "tasuta" laevade ja muu sellisega ennegi perseli kukkunud. Paberil näeb kõik vägev välja, kuid reaalsuses võimekust lihtsalt pole.
Nüüd ma tahaks küll teada, milliste tasuta laevadega me perseli kukkunud oleme. Minu meelest jäi päriselt kasutamata ainult Holnis, aga kuna sinna oma raha üldse sisse ei pandud, siis ei tulnud ka kulusid.
Eelmine kommentaar oli, muide, mõeldud komplimendina: minu meelest ei arva nimetu, et kõik vetelkäimavahendid kui niisugused on saatanast.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Nüüd ma tahaks küll teada, milliste tasuta laevadega me perseli kukkunud oleme. Minu meelest jäi päriselt kasutamata ainult Holnis, aga kuna sinna oma raha üldse sisse ei pandud, siis ei tulnud ka kulusid.
Lähtun sellest artiklist:
https://issuu.com/sodur/docs/sodur0415/60
Vambola operatiivvalmidust ei saavutanud ja Sulevi rollid olid piiratud. Olev jäi puuduliku mehitatuse tõttu lihtsalt seisma ja peale kolmanda Frauenlobi saabumist jäi ka Kalev seisma. Vaindlo oli aktiivne suhteliselt lühikest aega. Põhjuseid oli ilmselt mitmeid, kuid kuni NATO-ga liitumiseni polnud mereväel tegelikult eriti hõisata midagi ja kui võrrelda meisse panustatud ressursse (laevad ja väljaõpe) saavutatud efektiga, siis ei saa seda kõike kuidagi rahuldavaks pidada. Seetõttu pole ka tegelikult ime, et Piirivalve jäi (esialgu) peale.
Paistab, et reaalselt hakkasid asjad liikuma siis kui hangiti Sandown-klassi laevad.
Eelmine kommentaar oli, muide, mõeldud komplimendina: minu meelest ei arva nimetu, et kõik vetelkäimavahendid kui niisugused on saatanast.
Ma vihjasin pigem sellele, et ma ei rääkinud kusagilt otsast aluste kasulikkusest või kasutusest, vaid hoopis kasutatud laevade hankimisest.
Muuseas, itaallastel on käsil suuremat sorti laevastiku moderniseerimine. Teenistusest arvatakse lähitulevikus välja terve hulga miinijahtijaid ja patrull-laevu.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Nullsumma mäng ja positiivse summa mäng.

Mõiste nullsumma mäng kirjeldab olukorda, kus ühe võit on alati teise kaotus. Näiteks, et kui 2% kaitsekulude sees jagada ümber senised rahastamise proportsioonid maaväe ja mereväe vahel ning suurendades mereväe rahastamist seniselt summalt nt 15 % kogu eelarvest tuleks see maaväe arvelt. Maavägi oleks pikas perspektiivis sunnitud loobuma paarist pataljonist. Tõsi, teiseltpoolt saaksime juurde paar laeva vms merele. Ühesõnaga piiratud ressursside tingimustes on nullsumma mängu puhul alati tegemist ühe mängu osalise võiduga teiste arvelt. Seetõttu hetkel „võidupositsioonil“ olijad ei soovi seda kunagi mängida. Juba ette on teada nende kaotus. Mänge, mille tulemus toob kaotuse, ei taha keegi mängida. Miks, ei soovi, sellest on Kahneman (2002. aasta Nobeli majanduspreemia) oma töödes pikemalt kirjutanud. Kogu teooria valemite keeles leiab sealt.

See, millele siine arutelu või merevägi võiks keskenduda on viia mäng positiivse summa mängu tasandile. Positiivse summa mäng kirjeldab olukorda kus ühe võit on ka kõikide teiste mängu osaliste võit. Kuna ressursipiir jääb endiselt paik – pole põhjust teha illusioone, et 2% saaks 2,6 või 3,6, nagu üks erukindral hiljuti välja pakkus -, peab suutma merevägi selgitada, kuidas ressursside ümbersuunamine parandab ka kõigi teiste liivakastis mängijate kasu, ilma et ülejäänud mängijad sellest oluliselt terviku vaates kaotaks.

Toon lihtsustatud näite positiivse summa mängu kohta. Jalaväejaos on 10 sõdurit. Kõigil automaadid. Vähendame koosseisu ühe mehe võrra ja säästetud ressursi arvelt anname jakku juurde kuulipilduja ja ühe öövaatlusseadme ning kogu tervik muutub sellevõrra paremaks. Seda vaatamata sellele, et jagu kaotas ühe sõduri ja 8 sõduri jaoks ei muutnud iseenesest mitte midagi. Sellisel juhul on kaotus talutav ja kaotustõrkuse teooria mehhanism ei rakendu tööle. Kõik tunnevad, et kas nemad isiklikult või terviku kosseisu võitsid midagi. Ideaalis peaks ka see üks üle parda heidetud sõdur leidma, et ka tema olukord muutus paremaks, saab nüüd näiteks kodus magada vms.

Nullsumma mängu võtmes kirjeldades oleks olukord järgmine. 10 sõdurit jaos. Kaotame ühe ära ostame asemele kummipaadi, millega saab hakata merel käima. Üks sõdur jäi oma kohast ilma ja ülejäänud üheksa tunnevad, et nad said kummipaadi, mida nad pole küsinudki ja millega nad ei mõista midagi peale hakata. Kõik on õnnetud.

PS. Kummipaat minu võrdluses ei markeeri mereväge. Pigem on tegemist kandva kirjanduliku kujundiga. :lol:
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

strateegiline sõdur kirjutas:nagu üks erukindral hiljuti välja pakkus -, peab suutma merevägi selgitada, kuidas ressursside ümbersuunamine parandab ka kõigi teiste liivakastis mängijate kasu
See on põhimõtteliselt väär alus. Merevägi (või õhu- või maavägi) ei pea midagi seletama. Riigikaitse ei ole õhinapõhine rohujuure tasandi vaba tahte initsiatiiv, vaid riigi defineeritud vajadus end sh sõjalise vahendiga vajadusel kaitsta. Ehk siis mereväge ei ole mereväel vaja, see ei ole asi iseeneses.

Tõsi, rahvavalgustust peab tegema ja seda ka jõudumööda tehakse, aga oma eksistentsi ei pea üks väeliik (või ka kaitsevägi) põhimõtteliselt õigustama. Merevägi saab öelda oma professionaalse hinnangu riigi võimele mere tegutseda või selle puudumisele ja sellest tulenevatele võimalikele tagajärgedele. Säärane loogika viiks nt maaväe likvideerimiseni, juhul kui maavägi koosneks vaid rumalatest inimestest, kes ei suuda enda eksistentsi põhjendada. Kas see tähendaks, et maaväge pole vaja?

See, mida meil on vaja, on ühendmõtlemine ehk vastust küsimustele, mida on vaja Eesti sõjaliseks kaitsmiseks iseseisvalt (kui see üldse peaks võimalik olema) ja kollektiivselt, tulles välja oma laineharjalt, pilvepiirilt või jaokaevikust. Aga sa andsid ise ka õige vastuse, miks seda ei sünni:
strateegiline sõdur kirjutas:Seetõttu hetkel „võidupositsioonil“ olijad ei soovi seda kunagi mängida.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Nüüd ei saa päris täpselt aru. Paarkümmend või midagi lehekülge tagasi ma pakkusin välja, et viime siis mereväe eelarve 2% arvestusest välja. Teiste sõnadega, nii maavägi kui ka merevägi saaksid raha juurde. See ei kõlvanud. Nüüd ei kõlba ka variant, et jagame olemasoleva kaitse-eelarve ümber. Rohkem võimalusi nagu polegi.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

nimetu kirjutas:Vambola operatiivvalmidust ei saavutanud ja Sulevi rollid olid piiratud. Olev jäi puuduliku mehitatuse tõttu lihtsalt seisma ja peale kolmanda Frauenlobi saabumist jäi ka Kalev seisma. Vaindlo oli aktiivne suhteliselt lühikest aega. Põhjuseid oli ilmselt mitmeid, kuid kuni NATO-ga liitumiseni polnud mereväel tegelikult eriti hõisata midagi ja kui võrrelda meisse panustatud ressursse (laevad ja väljaõpe) saavutatud efektiga, siis ei saa seda kõike kuidagi rahuldavaks pidada.
Faktid on enam-vähem õiged, aga järeldused ekslikud.
Vambolat ei arvatudki teenistusse ja minu meelest ei pandud sinna ka Eesti raha sisse. Kasu oli tast ometi, sest Vambola kere oli aastaid EML Admiral Pitka ujuvkaiks.
EML Sulevi rollid olid tõepoolest piiratud, aga piiratud olid ka tolleaegse mereväe võimalused ja oskused. Põhimõtteliselt oli vaja mingit laeva, millega sõitma ja mida juhtima õppida. Teised samal ajal teenistuses olnud laevad olid veel kehvemad.
EML Olev oli teenistuses 10 aastat: 1997-2007. Tõsi, viimastel aastatel ta palju ei sõitnud.
EML Kalev arvati teenistusest varem välja ja jäi veel varem seisma, sest meeskond läks Saksamaale järgmist EML Sulevit tooma. Aga mida see meeskond siis seni oleks teinud, kui EML Kalevit poleks olnud? Või poleks tohtinud tasuta miinijahtijaid vastu võtta, sest traalerid ju veel sõitsid? Need miinijahtijad viisid mereväe täiesti uuele tasemele.
EML Vaindloo oli natuke augutäite või täienduslaev. Teised traalerid olid selleks ajaks läbi kulunud ja ainult kaks miinijahtijat oleks mereväe jaoks vähe olnud. Paradoksaalsel kombel oli odavam tuua Saksamaalt järgmine pruugitud ja korda tehtud laev kui enda omi remontida. Uue ostmisest ei saanud rääkidagi.
Kus on siin perselikukkumised? Hõisata ei olnud tõesti midagi, aga saavutatud efekt oli vägev – nende rontidega tehti eimillestki toimiv tehniline väeliik.
nimetu kirjutas:Ma vihjasin pigem sellele, et ma ei rääkinud kusagilt otsast aluste kasulikkusest või kasutusest, vaid hoopis kasutatud laevade hankimisest.
Hea küll, ma rõhusin rohkem sõnale kasutu.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

strateegiline sõdur kirjutas:Nullsumma mängu võtmes kirjeldades oleks olukord järgmine. 10 sõdurit jaos. Kaotame ühe ära ostame asemele kummipaadi, millega saab hakata merel käima. Üks sõdur jäi oma kohast ilma ja ülejäänud üheksa tunnevad, et nad said kummipaadi, mida nad pole küsinudki ja millega nad ei mõista midagi peale hakata. Kõik on õnnetud.
Minu meelest on võrdlus väga tabav. Kuni 10 sõduri ülem suurt pilt ei näe ja arvab, et ainult tema jagu suudab päästa Eesti Vabariigi, on suhtumine tõesti selline.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minuarust on antud teemal 2 viimast ülemat teinud kõik õigesti, kuna Eesti vastupanuvõime sõltub eelkõige maaväest, aga seegi on veel liig pisike/nõrguke ees seisvaid ülesandeid vaadates. Selles kontekstis on täiesti loogiline, et pole tormatud ostma kellegi kasutusest mahavõetavaid korvette või reaktiivhävitajaid (täpselt samad küsimused muide saaks esitada ka ÕV kohta).

Kui aga vaadata liitlassuhete konteksti, siis igas konfliktis on alati puudu maaväest (eelkõige võitlevast jalaväest), kuid sõjalaevu ja -lennukeid tundub liitlastel olevat. A-stanis olevat brigaadiülemad lugenud hommikuti kokku oma vägesid kompanii ja rühma täpsusega, sest neid lihtsalt nappis. Samas polnuks eriline küsimus üks või teine asula lihtsalt maatasa pommitada, suhteliselt väike vaev.

See oli mõeldud vastusena sellele iroonilisevõitu jaoülema näitele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Kapten Trumm kirjutas:Kui aga vaadata liitlassuhete konteksti, siis igas konfliktis on alati puudu maaväest (eelkõige võitlevast jalaväest), kuid sõjalaevu ja -lennukeid tundub liitlastel olevat.
Ja kust selline teadmine pärineb?
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Ott Laanemets kirjutas:
strateegiline sõdur kirjutas:nagu üks erukindral hiljuti välja pakkus -, peab suutma merevägi selgitada, kuidas ressursside ümbersuunamine parandab ka kõigi teiste liivakastis mängijate kasu
See on põhimõtteliselt väär alus. Merevägi (või õhu- või maavägi) ei pea midagi seletama. Riigikaitse ei ole õhinapõhine rohujuure tasandi vaba tahte initsiatiiv, vaid riigi defineeritud vajadus end sh sõjalise vahendiga vajadusel kaitsta. Ehk siis mereväge ei ole mereväel vaja, see ei ole asi iseeneses.

Tõsi, rahvavalgustust peab tegema ja seda ka jõudumööda tehakse, aga oma eksistentsi ei pea üks väeliik (või ka kaitsevägi) põhimõtteliselt õigustama. Merevägi saab öelda oma professionaalse hinnangu riigi võimele mere tegutseda või selle puudumisele ja sellest tulenevatele võimalikele tagajärgedele. Säärane loogika viiks nt maaväe likvideerimiseni, juhul kui maavägi koosneks vaid rumalatest inimestest, kes ei suuda enda eksistentsi põhjendada. Kas see tähendaks, et maaväge pole vaja?

See, mida meil on vaja, on ühendmõtlemine ehk vastust küsimustele, mida on vaja Eesti sõjaliseks kaitsmiseks iseseisvalt (kui see üldse peaks võimalik olema) ja kollektiivselt, tulles välja oma laineharjalt, pilvepiirilt või jaokaevikust. Aga sa andsid ise ka õige vastuse, miks seda ei sünni:
strateegiline sõdur kirjutas:Seetõttu hetkel „võidupositsioonil“ olijad ei soovi seda kunagi mängida.
Mõtisklen veel pisut edasi ja kaldun arvama, et Sinu esitatud väide võrsub pisut ebaõigest eeldusest.
Võitlus ressursside pärast on iga organisatsiooni loomuomane seisund. Samamoodi on loomulik, et organisatsioonis või inimkooslustes on mitmeid erinevaid ideid mis omavahel pidevalt konkureerivad. Sõltuvalt tingimustest on ühed ideed elujõulisemad kui teised. Mitte et võtnud ideed alati just tingimata paremad oleksid. Õigupoolest pole enamasti neid ideid millegi suhtes võimalik objektiivselt hinnata. Paralleelsed maailmad eri ideede testimiseks puuduvad.

Tingimuste muutmise nimel tuleb tööd teha või nagu siin eelnevalt sõnastatud – valikraja muutmine nõuab mõjutajat. Võõraste ideede eest võitlust keegi teine pidada ei taha. Seetõttu, tulenevalt eelnevast, peab eelkõige mereväelastel endil olema suurim vajadus oma ideede levikut tagant tõugata ja rahvavalgustuslikku tööd teha. Parimad eksperdid meresõjalise teadmise osas on ilmselgelt mereväelased ise. Alternatiiv on oodata, et keegi teine hakkab andunult merevõitlust pidama.

Ühendmõtlemise osaga nõus, selle väikse täiendusega, et lisaks maa- ja mereväele tuleb ühendmõtlejal kaaluda veel õhuväe, logistika, küberi, sõjaväepolitsei, luure, erioperatsioonide, sõjalise hariduse ja ettevalmistussüsteemi vajadusi. Ühendmõtleja jaoks on merevägi alati üks paljudest, seda erinevalt mereväest, kelle jaoks on nende asi üks ja ainus. Seal on oluline vahe.

Oma eksistentsi õigustamise ja olemasolu tagamise töö tuleb ikka eelkõige endil ära teha. Nii on ka laiemalt kaitseväe täiendava rahastamise selgitamisega. Naiivne oleks ju loota, et Päästeamet tuleb võitlema kaitsekulude tõusu eest või õpetajad korraldavad streigi riigikaitse protsendi tõstmise nimel ning mingis meeltesegadushoos unustab peaminister pensionärid ära või läheb Tallinn-Tartu neljarealine maantee kõigil otsustajatel järsku meelest.

Iseenesest mulle meeldiks pragmatismist tulenev kontseptsioon, kus idee olulisuse määravad alati ära selle praktilised tagajärjed. Paraku reaalsus enamasti sel kombel ei tööta.
Positiivne on see, et viimastel aastatel on rahvavalgustuslik töö mereväelaste poolt läinud paremaks. Vähemalt mulle tundub nii.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

PPõhimõtteliselt nõustun, sest kirjeldad reaalsust. Küll aga viib selline sisekonkurents suures doosis rappa, sest prevalveerima jääb kas mitte-ratsionaalsus või meie puhul tahes-tahtmata ühe mätta kitsas vaade. USA-s jõuti 1986. a nn Goldwater-Nichols’i seaduseni, mis relvajõud ühendvõtmes reorganiseeris just seetõttu, et väeliikide vaheline konkurents ei viinud enam edasi vaid hakkas pidurdama sõjalise tööriista arengut. Meil ei saa sellisest väeliikide vahelisest konkurentsist KV ülesehituse tõttu eriti rääkida.

Lähemates väikeriikides on muide üsna lihtne lahendus väeliikidevahelise balansi hoidmiseks, kus USA võtmes ’ühend’ pole üks-ühele kopeeritav. Ja see lahendus on sõjavägede juhtide roteerimine väeliikide vahel. See ei tähenda et iga kolmas rotatsioon on kindlal väeliigil, aga nt Taanis põhineb see väeliikide ohvitseride suhtarvul, s.o 2/1/1 (maa/meri/õhk)[1]. Ka Soomes on eri väeliigist kaitseväe juhatajate suhtarv umbes samasugune. Ja see ei tähenda, et N väeliigist KVJ hakkaks kohe seda N väeliiki eelisarendama, vaid tagab, et kõikide ’huvid’ sisekonkurentsis oleks võrdselt esindatud ja et ühtki tagaust kas tahtlikult või tahtmata avatuks ei jäeta. Sellised reeglid on muide kirjutamata ehk väljendavad nimetatud riikide kõrgema taseme tsiviil-militaarsuhete küpsust.
1. https://olfi.dk/2016/10/25/to-forsvarsc ... e-oevrige/
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ja kust selline teadmine pärineb?
Avalikult kättesaadavate arvude aritmeetilisel liitmisel.
Või üritad seda kahtluse alla seada?
PPõhimõtteliselt nõustun, sest kirjeldad reaalsust. Küll aga viib selline sisekonkurents suures doosis rappa, sest prevalveerima jääb kas mitte-ratsionaalsus või meie puhul tahes-tahtmata ühe mätta kitsas vaade. USA-s jõuti 1986. a nn Goldwater-Nichols’i seaduseni, mis relvajõud ühendvõtmes reorganiseeris just seetõttu, et väeliikide vaheline konkurents ei viinud enam edasi vaid hakkas pidurdama sõjalise tööriista arengut. Meil ei saa sellisest väeliikide vahelisest konkurentsist KV ülesehituse tõttu eriti rääkida.
Siin pole mingeid kallutatud jõudusid ega kitsast vaadet, täna on loobumine SA struktuuris kahest jalaväepataljonist selgelt suuremate kahjudega üritus kui need soovitud 2-4 kahurrelvastusega patrullalust (mis täiemõõdulises sõjas eriti tegutseda ei saaks). Vaade on väga ratsionaalne minuarust. Mis Soome 15% eelarvet puudutab, siis ärme ka unusta seda, et seal on kaitse-eelarve ca 2,5 miljardit, mitte 600 miljonit. Ning vastase peatamiseks vajalik maaväe suurus on Soomel ammuilma juba olemas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Ott Laanemets kirjutas:..lahendus on sõjavägede juhtide roteerimine väeliikide vahel. See ei tähenda et iga kolmas rotatsioon on kindlal väeliigil, aga nt Taanis põhineb see väeliikide ohvitseride suhtarvul, s.o 2/1/1 (maa/meri/õhk)[1]. Ka Soomes on eri väeliigist kaitseväe juhatajate suhtarv umbes samasugune. Ja see ei tähenda, et N väeliigist KVJ hakkaks kohe seda N väeliiki eelisarendama, vaid tagab, et kõikide ’huvid’ sisekonkurentsis oleks võrdselt esindatud ja et ühtki tagaust kas tahtlikult või tahtmata avatuks ei jäeta...
Jahh - me oleme ka kuulnud sellistest "lahendustest"..
Sellised kokkuleppelised "rotatsioonilahendused" saavad aga töötada vaid riikides, kus ON OLEMAS vastast mitmekülgselt(-üksteist täiendades) ja kineetiliselt mõjutada suutvad REAALSED väeliigid..
Eesti kontekstis, kus on vaid üks vastast hirmutav (põhi)väeliik ning ning mere- ja õhuvägi pisikomponentidest pseudoväeliikidena ei evi üldse mingeid lahinguvõimekusi, oleks selline "lahendus" lihtsalt perverssus..

Nothing personal :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Täiesti isiklikult Borjale:
1. Väeliik X on alaarendatud ega suuda vastast hirmutada.
2. See on üks mõttetu väeliik, mida pole mõtet arendada.
(3. Väeliigi X esindajaid pole mõtet kuulata, sest nad esindavad mõttetut väeliiki; eriti siis kui nad väidavad, et X väeliiki tuleks arendada (Y väeliigi arvel), sest see vähendaks kaitsevõimet.)

Sellist loogikat nimetatakse ringtõestuseks. Oli nõukaaegses retoorikas väga levinud - meil on õigus, sest meil on õigus ja kuna meil on õigus, siis teised eksivad.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist