Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Teooria ja tänased tehnilised võimalused pigem toetavad seda, mitte pole vastu. Väikese ja ühekaupa võttes nõrkade üksuste koordineeritud tegevus eri suundadest ja sobiva graafikuga lubab eitada tugevama vastase tugevusi ja põhjustada talle olulist kahju. Kui raha silmnähtavalt välja ei vea (paralleel selle Soomega), siis tuleks äkki olla innovatiivne ja mõelda välja midagi muud, mitte kopeerida siia jupike suurte riikide lahendustest.

[Illike]

...Veel üks asi nende "kummipaatide" teemal. Rannikulaevastikku ehk FIAC-sid peavad ka mereväelased ise selles eespool viidatud kirjatöös vajalikuks. Seal on küll sobivaks näiteks toodud Rootsi CB90 (hinnasilt 2,5M tükist), seda saab teha ka poole väiksema hinnaga, aga point ei muutu, "kaldaaluseid" on vaja samuti....

Ei tea miks rootslased sellele 15 m paadi peale rakette ei pane. Mõtle kui odav ja kui suurepärane idee!
Muidugi Norra korra proovis ja peale seda on millegipärast vaikus. Ei tea kas ei olnud enam nii odav ja hea lahendus.
"In 2004, the Royal Norwegian Navy conducted tests (including a live fire exercise) to evaluate the effectiveness of the SB90N as an aiming and launching platform for the Hellfire missile. One SB90N was equipped with stabilized Hellfire-launcher based on the Protector (RWS), and its machine gun was replaced with a gimbal-mounted sensor package containing visible-light and infrared cameras and a laser designator. Although the tests were successful, there is currently no indication that the Royal Norwegian Navy will actually deploy SB90Ns armed with Hellfire missiles in regular service. The Hellfire can still be carried on the boats without launching platforms and be fired from shore with the Portable Ground Launch System."
https://en.wikipedia.org/wiki/CB90-clas ... ault_craft

[Kriku]

See on muidugi lahe, kuidas mereväelaste poolt pakutud lahenduse väidetav vähene kasutuskogemus on miinus, aga akf Trummi poolt pakutud lahenduse olematu kasutuskogemus tähendab innovatsiooni ning on pluss

[Kapten Trumm]

Kogemus pole mitte vähene, vaid pigem negatiivne - kaotatud raketikaatrite/korvettide suhe uputatud laevade suhtes on kindlas miinuses. St neid kaotati rohkem kui nad ise uputasid. Mingi fundamentaalne probleem peab olema, et see nii on. Ma ise arvan, et liigne märgatavus ("liiga käegakatsutav sihtmärk") kombineerituna nõrgavõitu kaitsevõimega. Nõrk koht siin näib olevat õhutõrje ja vastane reeglina teab seda - ta ei saada nende vastu mitte samasuguseid aluseid (millega oleks võimalik toime tulla), vaid hoopis lennuväe. Kahes konfliktis on saadetud lausa lühimaa tiibrakettidega kopterid, ilmselt seepärast, et pardal olev lühimaa õhutõrje võimaldab ründajal saata oma raketid õhust lendu kaugemalt kui rünnatav alus end kaitsta suudab.

Me pole näiteks rääkinud veel ühest juhtumist - kui Liibüa üritas USA laevastikuga rinda pista, häving oli korralik
https://en.wikipedia.org/wiki/Action_in ... dra_(1986)

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... rvette.jpg
Tegemist ei ole mitte mingi naljateo, vaid soomlaste omadest võimsama alusega
https://en.wikipedia.org/wiki/Nanuchka-class_corvette

[Kapten Trumm]

Ei tea miks rootslased sellele 15 m paadi peale rakette ei pane. Mõtle kui odav ja kui suurepärane idee!
Muidugi Norra korra proovis ja peale seda on millegipärast vaikus. Ei tea kas ei olnud enam nii odav ja hea lahendus.
"In 2004, the Royal Norwegian Navy conducted tests (including a live fire exercise) to evaluate the effectiveness of the SB90N as an aiming and launching platform for the Hellfire missile. One SB90N was equipped with stabilized Hellfire-launcher based on the Protector (RWS), and its machine gun was replaced with a gimbal-mounted sensor package containing visible-light and infrared cameras and a laser designator. Although the tests were successful, there is currently no indication that the Royal Norwegian Navy will actually deploy SB90Ns armed with Hellfire missiles in regular service. The Hellfire can still be carried on the boats without launching platforms and be fired from shore with the Portable Ground Launch System."
https://en.wikipedia.org/wiki/CB90-clas ... ault_craft

Hellfire laskekaugus ei ületa 11 km, selle kasutamiseks peab laskja tulema rünnatava sõjalaeva otsetulerelvade tuleulatusse ja visuaalnähtavuse kaugusele, võibolla sellise lihtsa asja pärast?

[Illike]

Aga võib olla selle pärast, et suuremat ei saa sinna peale panna? Võib olla Norra insenerid tegid oma tööd mitte ei arvanud?

[Kapten Trumm]

Sa aastaarve ka vaatasid? Kas SAAB 3D 1X lühimaaradar kaaluga 260 kg oli siis juba tootmises või oli tollal minimaalne merekonteineri suurune Giraffe?
Näitusel käidi sellega esimest korda septembris 2019:
https://saabgroup.com/media/news-press/ ... s-to-dsei/
Ilma selliste asjadeta ei saa ka asja 35 km rakettidest.
Väikealuste jaoks avab selline radar uued perspektiivid.

Kui ma õigesti mäletan, siis üks insener arvas ka eespool, et raketi poolt kaatrile ülekantavat momenti arvestades tuleb eeldada, et rakett saavutab kohe laskeseadmest väljumisel maksimaalkiiruse. Ega ei mäleta, kes seda arvas?

Muidu, CB90 kasulik koorem on mõõdetav tonnidega, ega sinna muidu 20 meest varustusega dessandiks ei lähe.

[Illike]

Kui ma õigesti mäletan, siis üks insener arvas ka eespool, et raketi poolt kaatrile ülekantavat momenti arvestades tuleb eeldada, et rakett saavutab kohe laskeseadmest väljumisel maksimaalkiiruse. Ega ei mäleta, kes seda arvas?

Maksimaalkiiruse?
Võib olla ei ole keegi asjast õigesti aru saanud või ei mäleta täpselt kas juttu oli kiirusest või kiirendusest?
Kiirus ja kiirendus on kaks täiesti erinevat asja ja neid arvutatakse erinevalt.

[Kapten Trumm]

Jutt oli sellest, et raketi start kergelt aluselt tekitab tohutu suure alust mõjutava momendi ja selle aluseks oli tohutu kiirendus, mille eelduseks on see, et rakett saavutab esimese lennumeetriga täiskiiruse.

Väike teemakohane lugemine Filipiinide mereväe vastavatest tegemistest - pöörake tähelepanu ühele tabelile tekstis.
https://rhk111smilitaryandarmspage.word ... ship-role/

Mina siiski arvan, et Spiked jääks lahjaks suurte sõjalaevade vastu ja vajalik on midagi Penquini taolist, mille tabamus võib ka fregati seisma panna.
I-le paneb täpi artikli lõpp:

Against better-defended, missile-armed ships, I think a better, redesigned MPAC carrying heavier, more powerful weapons and with better defensive capabilities are needed for them not only to be able to actually sink larger ships, but also be more survivable

Tiibrakettidega väikesed alused, SHORAD õhutõrje ja 3D radarite "vihmavarju" all.....

Edit: üks asi veel füüsika juurde (extra für Illike). Maailma esmene operatsioonivõimeline raketikaater (sama, mis uputas ka Iisraeli miiniristleja) oli Komar-klass. Neid ehitati ameeriklaste 80-jalase torpeedopaadi pealt kopeeritud puust keredega (pikkus 25,4 m). Selle laeva täismass oli 66,5 tonni ja lendu saadetav tiibrakett Termit P-15 kaalus 2,6 tonni. Ehk raketi kaal moodustas aluse kaalust 3,9 protsenti. Meie visioneeritav alus kaaluks 18 tonni, lendu saadetav Penquin või NSM rakett kaaluvad ühepalju- 0,4 tonni. Raketi kaal moodustab aluse kaalust 2,2% ehk pea poole vähem. Küsimus: miks peaks raketi start meie näitel mõjutama visioneeritavat alust, kui venelased tegid nende Komarite pealt sadu starte ja pole leida viiteid, et oleks mingeid probleeme püsivusega tekkinud?

[andrus]

Ühe punkti pealt ekstrapoleerimise kohta on tore pilt välja mõeldud:

extrapolating.png (21.2 KiB) Vaadatud 1694 korda

https://xkcd.com/605/

[Illike]

Jälle 24m vs 15m. N+1 lehekülge tagasi me selle teema juures juba olime, et ei kasuta suuremaid aluseid. Palun saa aru, asi ei ole staatilises koormuses. Sa võid laeva piripardani täis laduda ja ta veel ujub.
Vastus Sinu küsimusele: //www.taskutark.ee/m/dunaamika-3/ ja ära unusta, et nendel alustel on erinevad pinnaühikud.

[andrus]

"Ektrapolatsiooniteeoriat" on lihtne kontrollida - võtame NSVL järgmise raketikaatrite seeria numbrid (ma kasutan venekeelset vikit idanaabri andmete jaoks):
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0 ... %D0%B0_205
Seal on millegipärast 4 raketi pardalepanekuks vajalik täielik veeväljasurve juba 205 tonni, mitte 133 tonni.

Trumm muidugi ei oleks Trumm, kui ta ka kõige lihtsamas kohas numbritega vassida ei üritaks:
183-R täielikuks veeväljasurveks annab venekeelne viki 81 tonni ja P15 raketi stardimassiks 2125 kg (mitte tema arvutustes kasutatud 66,5 ja 2,6 tonni). Eksimine nagu tavaliselt mõlemas kohas enda kasuks

[Kapten Trumm]

Siin ei ole vaja mingeid kehaosi poleerida, meie visioneeritaval alusel pidi olema 2 raketti ja Komar-klassil oli 2 raketti. Igati võrreldavad näited.
Kui oma kaalu suhtes suhteliselt poole raskemate rakettidega Komar ei läinud uppi, ei lähe ma meie näide.

Seal on millegipärast 4 raketi pardalepanekuks vajalik täielik veeväljasurve juba 205 tonni, mitte 133 tonni.

Asjaga väga lõdvalt seotud näide, Ossa klassi suuremate mõõtude ja kaalu põhjus peamiselt paremad meresõiduomadused, mitte kahe asemel neli raketti. Lisaks on ka muu relvastus ja sensorid paremad (st ka raskemad ja ruumikamad).

Jälle 24m vs 15m. N+1 lehekülge tagasi me selle teema juures juba olime, et ei kasuta suuremaid aluseid. Palun saa aru, asi ei ole staatilises koormuses. Sa võid laeva piripardani täis laduda ja ta veel ujub.
Vastus Sinu küsimusele: //www.taskutark.ee/m/dunaamika-3/ ja ära unusta, et nendel alustel on erinevad pinnaühikud.

Ära nüüd palun hakka jälle udutama.
Jutt oli raketi stardil alusele avalduvatest dünaamilistest koormustest, mis sinu arvates tekitaks 400 kg raketi puhul 15 tonnise aluse stabiilsuse/püstuvuse probleeme. Mina väidan, et neid ei teki. Kahe 400 kg raketi transportimisel tekil pole probleemi ka 5-tonnisel alusel. Kui tekib tahtmine edasi udutada, et Komar on ju laiem ja pikem, siis soovitan vaadata ka jooniseid, kui kõrgel teki kohal seal need raketid asusid ja milline võiks olla sellise paigutuse mõju aluse stabiilsusele.

Trumm muidugi ei oleks Trumm, kui ta ka kõige lihtsamas kohas numbritega vassida ei üritaks:
183-R täielikuks veeväljasurveks annab venekeelne viki 81 tonni ja P15 raketi stardimassiks 2125 kg (mitte tema arvutustes kasutatud 66,5 ja 2,6 tonni). Eksimine nagu tavaliselt mõlemas kohas enda kasuks

Eriti ignorantsetele isenditele:
https://en.wikipedia.org/wiki/Komar-class_missile_boat

Displacement: 61.5 tons standard, 66.5 tons full load

https://en.wikipedia.org/wiki/P-15_Termit

Mass 2,580 kg (5,690 lb)

[Illike]

Jälle 24m vs 15m. N+1 lehekülge tagasi me selle teema juures juba olime, et ei kasuta suuremaid aluseid. Palun saa aru, asi ei ole staatilises koormuses. Sa võid laeva piripardani täis laduda ja ta veel ujub.
Vastus Sinu küsimusele: //www.taskutark.ee/m/dunaamika-3/ ja ära unusta, et nendel alustel on erinevad pinnaühikud.

Ära nüüd palun hakka jälle udutama.
Jutt oli raketi stardil alusele avalduvatest dünaamilistest koormustest, mis sinu arvates tekitaks 400 kg raketi puhul 15 tonnise aluse stabiilsuse/püstuvuse probleeme. Mina väidan, et neid ei teki. Kahe 400 kg raketi transportimisel tekil pole probleemi ka 5-tonnisel alusel. Kui tekib tahtmine edasi udutada, et Komar on ju laiem ja pikem, siis soovitan vaadata ka jooniseid, kui kõrgel teki kohal seal need raketid asusid ja milline võiks olla sellise paigutuse mõju aluse stabiilsusele.

Aga palun, kes Sul keelab seda mitte väita. Paber ja pliiats ning mõned arvandmed ja ka Sinu väitele on olemas mingi argument. Muidu on ainult tühi õhk, et ma arvan. Minul olid mõned arvud, kui on arvutustes viga, siis tunnistan.
Ja palun ära hakka jälle võrdlema 15m ja 24m alust. Need on täiesti erinevad alused.
Ja palun ära võrdle võrreldamatut-dünaamilist koormust ja staatilist koormust.
Ma saan aru, et Sulle meeldib Sinu kastist välja mõte. Meie mõtted ongi geniaalsed ja ainukordsed. Palun mõtle ka sellele, miks ei ole seda pisikest ja odavat raketikandjat mujal ehitatud?
Juhin igaks juhuks veel tähelepanu asjaolule, et me räägime nendest riiulist võetavatest kummipaatidest vs teatud ülesande täitmiseks projekteeritud täiskerega laev.

[blueant]

Eriti ignorantsetele isenditele:
https://en.wikipedia.org/wiki/Komar-class_missile_boat

Displacement: 61.5 tons standard, 66.5 tons full load

Vähemalt ei ole need numbrid seekord arvutimängust. Venekeelne viki ja üks teine allikas kinnitavad, et väiksemad numbrid on algse torpeedodega Projekt 183 omad. 183-R tehti hiljem, oli raskem ja suurema süvisega.