www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 06 Juun, 2020 17:07

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2627 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 135, 136, 137, 138, 139, 140, 141 ... 176  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2020 11:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 151
Tsiteeri:
Uuringule [Eesti merejulgeolek] seati kolm eesmärki: 1) töötada välja Eesti merejulgeoleku tagamise alternatiivsed lahendused keskpikas kuni pikas ajaraamis (15 aastat ja kaugemale); 2) anda alusteave väljatöötamisel olevasse 10-aastasesse riigikaitse arengukavasse (RKAK 2017–2026); 3) töötada välja laiapõhjalise riigikaitsekontseptsiooni rakendamist toetav metoodika ja -töövahendid.

Eesmärgiks ei olnud disainida ette pandud organisatsioone, veel vähem vahendeid ülesannete täitmiseks. Analüüsis kasutatud võimeprofiilid olid indikatiivsed ja oma olemuselt tööriistad, mitte analüüsi tulem.

Nüüd aga kontrollküsimused meresõja strateegostele:
1. Kust tuleb number 3 (suuri sõjalaevu)?
2. Kust tuleb number 6-10 (väikeseid sõjalaevu)?
strateegiline sõdur kirjutas:
Kui lisada eelviidatud uuringu raportile eelarve, vajub esitatud ideaal iseenese raskuse all kokku ja moodustub must auk.

Uuringu käigus paraku selgus, et tol hetkel puudusid tööriista eelarvestamiseks. Ehk et riigis pole kellegi aimu, palju see maksta võiks. Seetõttu on strateegilise sõduri järeldus ennatlik, sest me lihtsalt ei tea. Siin foorumis opereeritavad avalikud ostuhinnad ei oma tegelikkuses liiga suurt tähtsust, sest ei ole täpsed ja kui ka oleks, siis moodustaks koguhinnast ainult väikese osa. Nagu üks varasem asekantsler ütles: nii umbes/kuni 100 milj ’leidmine’ eelarvesügavustest mingi asja poest ostmiseks ei ole liiga keeruline (vrdl K9 ostud). Kokkuvõttes lähtus see uuring minimaalsest sõjalisest nõudest (mimimum military requirement) geograafiast, poliitikast ja õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Võrreldes tulemust ja tänast tegelikku olukorda saab järeldada seda, mida need, kes riigi merendusega rohkem kursis, niigi teadsid – senine areng ei ole olnud süsteemne, teadmistepõhine ega ole lähtunud riigi tegelikest vajadustest.

Samas kui loetleme üles tänase riigilaevastiku, siis ei saa küll väita, et tegu on musta auguga. Nagu KVJ ka kirjutas – millegi eest need PPA laevad täna ju sõidavad! Väikese sõjalaeva suurusjärku kuulub täna 4 (KV)+2 (PPA) riigi laeva. Nende hulgas siis 3 kõrgtehnoloogilist, s.o ’kallist’, miinijahtijat. Kurvits päris suure sõjalaeva kategooriasse ei küündi, eriti arvestades sellel sõitnud meeste kogemustega merekõlbulikkusest. Suure sõjalaeva kategooriasse mahtus omal ajal Pitka ja kuna tegu ei olnud relvastatud ega tehnoloogilise platvormiga, polnud ka selle maksumus teab mis suur.

Kas see uuring annab ainuõige ja ainsa vastuse, millised peaks olema vahendid, siis ei. Leidub palju erinevaid variante platvorm+sensor+relv kombinatsioonidest. Aiman teadvat, millest kirjutas KVJ oma mõtetes mereväest ja ju on seal siis ka realism rahakoti mõttes taustaks. Täpselt sama seis on maaväe brigaadidega – täna ei ole need ju ’valmis’. Ehk et alustatud on kuskilt ja mõne kümnendiga saab siis ’valmis’.

Viimaseks strateegilise sõduri väitest, et raha on otsas ja tahet pole. Esimene osa on tänane mainstream demagoogia. See ei saa kellelgi üllatus olla, et meil on raha vähe – aitab sellest! Küll aga ei saa mina ega ka üha suurem hulk liitlasi, kel suurem sõjaväe, sõdimise ja riigiks olemise kogemus kui meil, aru, miks on meil ühe seinaga maja? Seletage palun! Kuidas aitab ainult ühte auku raha kühveldamine kaitsta Lääne-Eesti saari? Ja mis on kasu brigaadist Narva rindel, kui saarlased ärkavad ühel hommikul nagu kopenhaagenlased 9. aprilli hommikul 1940? Ja siis oleme oma tegematajätmisega pannud NATO hoopis suurema dilemma ette, kui siis kui vähemalt oma minimaalse kodutöö oleks ära teinud, kindral Heremi visioonist rääkimata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2020 12:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28966
Teen nüüd veits mainstream demagoogiat. Meie maksevõime piiresse mahub 3 põhilist varianti.

1. ehitada kahurrelvastusega patrullaluste divisjon, mis suudaks pardale võtta ka miinijahtimise kraami. Selle variandi suurim pluss on kindlasti odavus, kuid edasi on suuremad miinused - võimetu pealveetõrjeks, võimetu õhutõrjeks, võimetu kaldaoperatsioonideks. Halli aja võimekus kindlasti kasvab.

2. soetada rannakaitserakettide NSM patarei ja parandada mõnevõrra ranniku vaatlust. Plussina tekib assümeetria, pealveetõrje, miinusena me ise merel käia ei suuda ja mis saab siis miinitõrjest. Ilmselt soetada vähem logumad miinijahtijad või kapremontida olemasolevad. Ka ei teki kaldaoperatsioonide võimet. Halli aja võimekus ei muutu.

3. soetada trummipaatide flotill vähendatud kujul (kärpides peamiselt rakettrelvastust) ja kapremontida/asendada kobedamatega olemasolevad miinijahtijad. Plussina tekib piiratud asümeetria, pealveetõrje ja kaldaoperatsioonide võime (sõltub ilmast). Põhiline miinus on asja operatiivne uudsus ja tekkida võivad tehnilised raskused (vaja katsetamist), samuti piirangud tormi ja jääga.

Ellu saab viia ainult ühe.

Osa vastusest küsimusele peitub ka tänaste aluste kapitaalremondi võimalustes. Laev vanub mitte aastate, vaid eelkõige laevakere ja põhimehhanismide füüsilise väsimisega.

Tsiteeri:
kui saarlased ärkavad ühel hommikul nagu kopenhaagenlased 9. aprilli hommikul 1940? Ja siis oleme oma tegematajätmisega pannud NATO hoopis suurema dilemma ette, kui siis kui vähemalt oma minimaalse kodutöö oleks ära teinud, kindral Heremi


Kuidas sa mõtleksid seda reaalselt takistada? "Mingisuguste" alustega see sul ei õnnestu. Võti on tiibrakettrelvastus. Meenutage kasvõi Gruusia laevastiku kurba saatust kohtumisel venel laevadega (oli vist 10. augus 2008?).

Seega variant 1 hästi ei sobi, sest see ei tee pealveetõrjet. Jäävad variandid 2 ja 3. Kindlasti on oluline ka Saaremaa valdamise eesmärk. See on tõenäoliselt sinna area denial relvastuse panek. Bastionid, S-400d jne. Aga kui nad panevad need Sõrve asemel Ruhnu? Ja Vaindloole? Mis siis saab?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 06 Mär, 2020 12:11, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2020 12:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28966
Kilo Tango kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Selle raha eest saab 15-20 km NASAMSi katte Tallinnale ja Ämarile (või Tapale) - olukorda õhus see kuigivõrd ju ei mõjuta... .


Arusaamine, et NASAMS on ainus mõeldav keskmaa õhutõrjesüsteem, on vähe vildak.


Ega taoline sofistika edasi ka ei vii. See müütiline keskmaa õhutõrje tähendab meie võimaluste puhul 2, võibolla ka kolme punkti point defence'i. Umbes nagu Soomes. Ja ongi kõik. Lahingutegevus sellest eriti osa ei saaks. Soomes ka ei saaks.

Kui me räägiks reaalsest lahingutegevuse mõjutamisest läbi oma õhuruumi sulgemise (area defence), siis jah palun - kümmekond S-300 Ukrainast oleks kindlasti tegijad. Ise küsimus, et kes selle kinni maksaks ja sellest 500 miljonist küll ei jaguks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2020 22:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 828
Some kirjutas:
Uitmõte, kuivõrd tõhusad võiksid vastase laevade vastu olla ründedroonid? Kui ise arendada ei viitsi ja türklaste omad on liiga kallid, siis Hiina müüb sarnaste omadustega Wing Loong-i miljoni dollariga https://en.wikipedia.org/wiki/CAIG_Wing_Loong ja selle vingem edasiarendus on Wing Loong II https://en.wikipedia.org/wiki/CAIG_Wing_Loong_II (mis tundub tiba pirakavõitu aga veel ägedamate omadustega).

Ründedroon on suht ebapraktiline lahendus, kuna vähegi arvestatava laevavastase relvastuse kandmiseks oleks vaja väga suurt ja kallist drooni. Loogilisem on pigem kasutada odavamaid ja väiksemaid kergesti ohverdatavaid droone ainult sihtmärgi leidmiseks, mille pihta paugu paneks siis kuskil eemal varjul olev raketipatarei.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2020 22:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8678
Asukoht: Siilis
Ott Laanemets kirjutas:
Kuidas aitab ainult ühte auku raha kühveldamine kaitsta Lääne-Eesti saari? Ja mis on kasu brigaadist Narva rindel, kui saarlased ärkavad ühel hommikul nagu kopenhaagenlased 9. aprilli hommikul 1940? Ja siis oleme oma tegematajätmisega pannud NATO hoopis suurema dilemma ette, kui siis kui vähemalt oma minimaalse kodutöö oleks ära teinud, kindral Heremi visioonist rääkimata.

Ülalolev tsitaat on kõige ehedama demagoogia näide.

Raha "ühte auku kühveldamine" ei kaitsegi Lääne-Eesti saari - see loob eeldused kahe põhilise sissetungisuuna tõkestamiseks // nende taga paikneva Suur-Tallinna piirkonna hoidmiseks.
Brigaadist Narva rindel on niipalju "kasu", et Suur-Tallinn on meie ja ka Ida-Virumaast ei saa koheselt "raffavabariiki".
NATO jaoks oleme me oma "kodutöö" täiega ära teinud siis, kui (a) tõkestame sissetungisuundi ning (b) hoiame vitaalset Suur-Tallinna piirkonda.

Ja nii lihtne see kõik ongi.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2020 22:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 261
Ott Laanemets kirjutas:
Küll aga ei saa mina ega ka üha suurem hulk liitlasi, kel suurem sõjaväe, sõdimise ja riigiks olemise kogemus kui meil, aru, miks on meil ühe seinaga maja? Seletage palun! Kuidas aitab ainult ühte auku raha kühveldamine kaitsta Lääne-Eesti saari? Ja mis on kasu brigaadist Narva rindel, kui saarlased ärkavad ühel hommikul nagu kopenhaagenlased 9. aprilli hommikul 1940? Ja siis oleme oma tegematajätmisega pannud NATO hoopis suurema dilemma ette, kui siis kui vähemalt oma minimaalse kodutöö oleks ära teinud, kindral Heremi visioonist rääkimata.


Sea suu sekki mööda – oli kunagi üks selline rahvatarkus. Tarkusetera mõte selles, et üle oma võimete elada ei maksaks, ega ka saa. Kulud ja tulud olgu tasakaalus.

Proovin selgitada, et miks meil on ühe seinaga maja läbi ühe isikliku ja õpetliku loomuga loo jutustamise läbi. Tegemist on päriselu looga, mida olen kaugelt üle paarkümne aasta kõrvalt jälginud. Arvan, et lugu sobib käimasolevasse teemasse väga hästi mõtestamaks lahti kõhu seadmist söögikoti suuruse järgi.

Mul on kaks tuttavat perekonda. Üks neist edukas, mees töötab rahvusvahelise kontserni Ida-Euroopa regionaalse juhina. Kontserni aastakäive on umbes sama suur kui Eesti riigieelarve, töötajaid kokku 43 000. Mehe sissetulek on Eesti mõistes ikka väga suur. Teine neist tuttavatest perekondadest elab ääremaal, naine pole päevagi tööl käinud, mees peab talu. Sissetulek või kui soovite eelarve, neil väga suur just pole. Aga toime nad tulevad, nälga pole veel päris jäänud. Maja ja talu küll vaikselt laguneb, kuid eks nad jõudmööda kõpitsevad seda, et päris koost ei laguneks ja maja ühe seinaga ei jääks.
Mõlemad elavad oma elu enda võimaluste piires. Mõlemal on omad unistused, ühel suuremad, teisel pisemad. Üks koolitab lapsi Londonis, tegeleb kodukrundil päikese baasil taastuvenergia rajamisega ja teeb muud suurejoonelist. Teine, see kehvik, koolitab lapsi külakoolis, kütab koost lagunema kippuvat plekkahju, mis tahtis juba 20 aastat tagasi väljavahetamist, ja vahel lubab endale omakasvatatud suitsukana.

Pole senini kordagi pähe tulnud, et minna vaese mehe kotta ja anda talle soovitusi, mis võetud jõuka mehe pealt. See tunduks imelik ja põhjendamatult arutu. Ta teab isegi, et ahi vajab parandamist, lapsed tuleks panna paremasse kooli ja söögilaud peaks olema tervislikum, et jälle ei korduks paari aasta tagune tervisehäda. Ta ei ole rumal, pigem on minu arvates tema mureks liigne visioneerimine ja puudulik oskus oma võimalused arukalt läbi mõelda. Mõnikord läbi astudes vaatan neid aastakümnete jooksul tarbetult kaevatud vundamendiauke, mis jäidki vaid ideedeks. Poolikuks jäänud töödesse kulus tema aega, raha ja energiat. Unistas suurelt, ei mõelnud oma võimalusi läbi ja nüüd vaatab, et ahi ikka veel ühe talve vastu peaks. Eks tea ta isegi, mis talul viga, kes olen mina, et teda või teisi elama õpetada.

Eelkirjeldatud rikas perekond käib enamasti korra aastas sel vaesel mehel suviti külas. Ka tema saab aru miks on vaese mehe maja aukliku seinaga ja miks ahi ei anna sooja ning miks seda kõike pole aastakümnete jooksul korda suudetud teha. Olles harjunud analüüsima mõistab temagi, et miks talu üha enam aastatega järjest hääbub. Võibolla tuleb tema arusaamine sellest, et ta on harjunud oma paarisajamiljonilised äriprojektid ümber panema raha st numbrite ja võimaluste keelde. Neil kordadel kui ta on läinud oma suuri plaane ja poolikuid eelarveid kaitsma rahvusvahelise kontserni nõukogu ette vaid pelgalt visiooni pinnalt, on ta kehva töö ja ebapiisavate arvutuste pärast saanud kurjustada. Elu õpetab.
Võimalik, et osa põhjustest on hoopis selles, et teda ei tee vaesus rumalaks ja ta mõistab oma vajadused ja võimalused seada tasakaalu ning sellest lähtuvalt tegevust planeerida.
Kuid vaatamata suurtele erinevustele on neil üks ühine joon – mõlemad seavad oma suu lõpuks sekki mööda. Suu seki järel säädjal oo mõistus pias – teadis Karksi rahvas rääkida.

Ma ei arva, et meist keegi ei saaks aru, et meil on merel probleem või Lääne-Eesti saared oleksid mingi jumalast antud kaitse all ega vajaks kaitseväe riigikaitselist katust. Ikka vajavad. Hakates senise rahastamise taseme juures lahendama neid kahte paljudest probleemidest tuleks osa senisest söögikoti sisust ümber jagada.
Merelise probleemi lahendamine, Lääne-Eesti saarte kaitse ja mis kõik veel jäävad seniks riigi siseses vaates iseoma jõuga lahendamata kuni koalitsioonilepingus seatud 2% rahastamise määr ei muutu. Arusaam, et kahe protsendi sisse mahub uusi asju juurde on väär. Arvamus, et teeme brigaadid valmis ja siis saame ette võtta tänase rahastamise taseme juures järgmised murekohad on väär.
Brigaadid oma olemuselt on kahe otsaga asjad, justkui keeduvorstid, ühte otsa ehitad kogu aeg juurde ja teine, see vanem ots, süüakse pidevalt ära ning vajab igaviku lõpuni jätkuvat uuesti tegemist. Sinna kaks protsenti kulubki. Riigikaitse sektor tegeleb pidevalt ja vaat, et igapäevaselt, selgitamisega mida suudame ja mida mitte. Mida saab senise raha eest ja mida ning palju oleks juurde vaja. Sama tööga tegelevad kõik teisedki ministeeriumid oma haldusala rahastamise parandamiseks. Kuidas kellelgi läks – eks maikuus, kui valitsus kinnitab järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia – on näha kui veenimisjõulised inimesed riigikaitsesektoris on. Pikemas vaates näeb peale riigikaitse arengukava kinnitamist, kas ja kui suur rahajagajate mure mereväe või Lääne-Eesti saarte pärast on.

Kõik eelneva jutu saab ka palju lihtsamalt kokku võtta läbi füüsikast tuntud valemi ΔU=Q-W, aga arvude ja valemite keel vist räägib veel vähem probleemi olemusest, kui tammsaarelik taluperemehe lugu, mis pärit tänasest päevast.

Termodünaamika esimene seadus ütleb, et keha siseenergia (kaitseväe suurus) saab muutuda tänu soojushulgale (rahale), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle, mida süsteem teeb välisjõudude vastu. Kaldun arvama, et ilma raha juurde lisamata pole võimalik kaitseväel enam tänaseks väljakujunenud tulemust muuta.

Olen endiselt veendunud, et kõik see mida Ott Laanemets vajaduste osas on öelnud on mõistlik. Paraku vajadus ei tähenda veel võimalust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2020 23:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1625
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Selle teema pealkiri peaks olema vist "omavägi ja endakaitse" :D
Merevägi käib siit läbi vaid terminina ... mitte eesmärgina.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2020 23:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 151
Ott Laanemets kirjutas:
Borja kirjutas:
Etteulatuvalt aga - nii nagu (IMHO) too "merekaitse" ei olnud meile jõukohane 1930tel - nii ei ole ta seda ka täna.

Hea küll, aga mida siis teha? Ignoreerime edasi ja loodame, et äkki läheb üle? Loodame taaskord Valgele Laevale? Ütleme, et probleemi polegi?

Kui see kõik nii lihtne on, siis püüa vastata?

Tegelikult ära püüa. Oleme kenasti alguses tagasi. Me ei tea, mis on eesmärgid ja puudub plaan, kuidas neid eesmärke saavutada. Ja nii saavadki maalased unistada brigaadidest ja Suurest Tallinnast, merelased laevadest jne. Nii lihtne see ongi?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2020 0:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Sept, 2011 8:07
Postitusi: 500
Servapidi ehk sobib siia - dokseriaal UK HMS Duncan (D37) elust-olust. Hetkel II hooaja 4 seeriat juba vaadatavad.

Esimene seeria leitav siit, järgmised leiad ise samalt kanalilt ülesse

https://www.youtube.com/watch?v=u0NzDVPVWoc


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2020 1:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 463
Asukoht: Kärdla
Veider, ma oleks võinud vanduda, et lugesin mereväe kohta postitust, kus olid sellised laused:
... MeV on teinud esialgsed arvutused ...
... hinnaks 200-300 milj koos ülalpidamisega järgmise 10 aasta jooksul ...
... tänasest 2%st midagi välja ei pigista ...
... ainuke võimalus lisarahastuses ...

Ilmselt pidin ma seda unes nägema, sest väärikad ja teenelised sõjandusfoorumi liikmed poleks pärast sellist postitust pühendanud oma teravat intellekti, ülevoolavat energiat ja lausa piiramatut ajalist ressurssi mitmemiljardilistest unistuste laevastikest fantaseerimisele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2020 13:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4927
Kapten Trumm kirjutas:
...

Ega taoline sofistika edasi ka ei vii. See müütiline keskmaa õhutõrje tähendab meie võimaluste puhul 2, võibolla ka kolme punkti point defence'i. Umbes nagu Soomes. Ja ongi kõik. Lahingutegevus sellest eriti osa ei saaks. Soomes ka ei saaks.


Ei näe selles väites sofistikat.
Soomes on täiesti võitlusvõimeline lennuvägi, mis võtab endale iga terve mõistusega planeerija tähelepanust valdava osa. Ometi peavad nad lisaks vajalikuks veel ka õhutõrjet omada. Ei tea, miks?
Õhutõrje olemasoleku korral peab planeerija selle võimekusega arvestama ning kuna tegemist on liikuva üksusega, siis peab ta arvestama oluliselt suurema kaitstud territooriumiga, kui tegelik võimekus lubab. Lisaks on alla lastud lennuk ka Venemaal probleem.

Kogu see mereväest jahumine ilma õhutõrje võimekust omamata on sofistika, sest:
1. Nimetet laevukesed on ilma keskmaa õhutõrjeta õhust praktiliselt kaitsetud. Phalanx CIWS maksab $13,6 mil tk. Lisaks ei kaitse see kogu sissetuleva moona eest ja üksiku CIWS-i üle koormamine ei ole keeruline. Enamasti on laevadel seetõttu CIWS-e vähemalt 2 tk - teine teises pardas. CIWS on viimase kihi kaitse. Tänapäeva laevadel on õhutõrje vähemalt kolmekihiline.
2. Pealveelaevad on kaitsetud torpeedorünnakute vastu. Suuremad laevastikud kasutavad selleks eraldi vahendeid, mida üksikul laeval ei ole või on nende tõhusus piiratud. See tähendab allveelaevade vastase luure võimekust, vastavaid õppusi ja võimekust allveelaevade vastu midagi ette võtta.
3. Üksikud laevad eraldi võetuna ei toimi. Toimib laevastik. Nagu näiteks rootslastel.
4. Mitte miski ei kaitse neid laevu eraldi üle võtmise eest nii nagu tehti Krimmis. Kui keegi kujutab ette, et mõnel ilma vaimsete hälveteta kaptenil jätkub selles olukorras otsustavust teha esimene lask ja alustada Venemaaga sõjategevust, siis mõeldagu veelkord. Vaata kasvõi https://en.wikipedia.org/wiki/1988_Blac ... g_incident
5. Kogu EKV edasise mehhaniseerimise peamine häda pole mitte raha, vaid inimeste puudus. Igasugune laevastik koos vähemalt kahe, kui mitte kolme tugisadamaga, nõuab väga suures ulatuses inimressurssi, mida saaks mujal kasutada otstarbekamalt.

Sellel kummipaatide rühmal on oma mõte täiesti olemas, kuid seda jalaväe koosseisus, mitte mereväe osana. Pigem oleks selle iva saartel tugipunkti loomine, et piisavalt suurte tsiviilujuvvahenditega saaks tuua juurde võitlusvõimelisi vägesid juhul, kui on rünnatud näiteks Hiiumaad eraldiseisvana.

Aga luua mingit mereväge, mille kasutegur enamus konfliktistsenaariumite korral on ümmargune null käib minul üle mõistuse. Iga laevastik, mida mina tean, liigub enamasti mitemekesi koos ning omab kattuvaid võimekusi. Sealhulgas ka keskmaa õhutõrjet.

Laevastiku peamine mõte Eesti kontekstis ei oleks mitte kaitsetegevus, vaid laevateede lahti hoidmine abivägede saabumise tagamiseks. Sellega selline pisike laevastik hakkama ei saaks (mööndes isegi, et seda pole üle võetud). Seega jääb selles osas loota ainult liitlastele.


Viimati muutis Kilo Tango, 07 Mär, 2020 15:54, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2020 15:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 463
Asukoht: Kärdla
Ka maaväe taastamine käis paljudele inimestele üle mõistuse. Loe 1990ndate ajalehti. Ja veel rohkematele inimestele käis üle mõistuse Eesti riigi taastamine. Milleks luua mingit riiki, mille kasutegur enamiku konfliktistsenaariumite puhul on ümmargune null? Kui palju oli Eesti riigil 1992. aasta alguses automaate? Kui palju oli raha nende hankimiseks? Kui palju oli kümne aasta peale ette vaadates eelarves raha? Mille arvelt seda kõike tehti? Aga näe, hakati algusest peale ja tasapisi jõuti tänasesse päeva. Ei ole olemas lahendamatuid ega võimatuid ülesandeid, kui jagada need lahendatavateks ja jõukohasteks osadeks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2020 16:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4927
tuna kirjutas:
.... Ei ole olemas lahendamatuid ega võimatuid ülesandeid, kui jagada need lahendatavateks ja jõukohasteks osadeks.


Vaat see on sofistika. Jutt on sellest, et Eesti kaitsmine ja EKV üles ehitamine on üks terviklik probleem, mida tuleb lahendada prioriteetide järjekorras, mitte nii, et "assaraisk, meil on vaja mereväge arendada". Ei ole vaja mereväge arendada. On vaja kaitsta riiki. Ja kui merevägi oleks praegu suurim puudujääk, siis tulekski seda arendada, aga põhiprobleem on siiski mujal.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2020 16:16 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19152
Asukoht: Viljandimaa
Akf Kilo Tango argumendid on loogilised, aga tuletan meelde, et mereväelased on siin ka rääkinud Eesti mereväe tegutsemisest koos teiste Läänemere riikide laevadega - et koos suudetakse rohkem välja panna kui potentsiaalne agressor.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2020 17:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 463
Asukoht: Kärdla
Kilo Tango kirjutas:
Ei ole vaja mereväge arendada. On vaja kaitsta riiki.
See tuletab meelde nõukogude-aegse anekdoodi, mis tänapäeval on tõenäoliselt poliitiliselt ebakorrektne, aga mille püänt seisnes tõdemuses, et "mis mõelda, hüpata on vaja". Arvestades sõna "sofistika" esinemise tihedust viimastes postitustes, võiks seda sama kriteeriumit rakendada ka oma mõtteavalduste suhtes.

Prioriteetidest. Selle kohta on meil siis nüüd tulnud vähemalt kaks arvamust:
Tsiteeri:
Eestil on vaja paremat mereväge kui täna. Et „on vajal“ oleks ka kaalu, siis ütlen, et minu arvates võiks see olla lisaks tänastele võimetele või arendatavatele võimetele järgmisena nr 1. See ei tähenda, et loobuda tuleks miinijahtijatest, K9 pataljonist, ScP toetusüksustest CV90 baasil, pikamaa TTst, vms mis juba otsustatud on. Kuid paljudest teistest „oleks väga vaja“, oleks arendused Mereväes vist kõige õigem.

Tsiteeri:
Jutt on sellest, et Eesti kaitsmine ja EKV üles ehitamine on üks terviklik probleem, mida tuleb lahendada prioriteetide järjekorras, mitte nii, et "assaraisk, meil on vaja mereväge arendada". Ei ole vaja mereväge arendada. On vaja kaitsta riiki. Ja kui merevägi oleks praegu suurim puudujääk, siis tulekski seda arendada, aga põhiprobleem on siiski mujal.

Aga hea küll. Asja iva on selles, et lähema 10-15 aasta vaates tuleb meil niikuinii laevastikku raha lisaks panna. Kõigepealt on meil endal seda vaja. Teiseks, mõistaandvad köhatused liitlastelt on juba tulnud ja mida aeg edasi, seda tungivamaks need muutuvad. Kõigepealt on meil valida selle vahel, kas me teeme seda läbimõeldult pikaajalise plaani alusel või paanika korras (vaata piiriehituse näidet). Teiseks on meil validal selle vahel, millisel viisil me vajaliku struktuuri üles ehitame ehk teiste sõnadega, kas teeme seda mereväe või PPA laevastiku baasil.

Teise variandi teeb problemaatiliseks see, et sellist PPA laevastikku, millele veidikene juurde andes (oli vist selline väljend siin teemas) võiks see täita ka sõjalisi ülesandeid, ei ole olemas. PPA näol on meil olemas struktuur, mis liitumiste käigus on saanud endale ülesanded merel, mille täitmiseks neil on ka mõned laevad. Kogu tegevus on rängalt alarahastatud ja mis veelgi hullem, nagu näitas mullune katse merepääste asendada vabatahtlikega, temaatika on PPAle üsna võõras. Seega tuleb PPA laevastik, mitte küll päris nullist, aga siiski suures osas alles luua, alustades koolitussüsteemist jne. See oleks aga üsna veider, sest me oleme sellise protsessi mereväe juures just läbi teinud. Tegelikult, need kes pahandavad, et justkui püütaks mereväest teha PPA kõrvale teist laevastikku, paradoksaalsel moel just nõuavad, et selline teine laevastik loodaks.

Kokkuvõtteks:
vajadus - on
raha - tuleb kulutada
summa - kui just majandus viiruse mõjul kokku ei kukku, siis üsna taskukohane
kuidas - otsustamise küsimus


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2627 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 135, 136, 137, 138, 139, 140, 141 ... 176  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Health ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt