Merevägi ja rannakaitse

Vasta
smr
Liige
Postitusi: 868
Liitunud: 05 Sept, 2011 7:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas smr »

Servapidi ehk sobib siia - dokseriaal UK HMS Duncan (D37) elust-olust. Hetkel II hooaja 4 seeriat juba vaadatavad.

Esimene seeria leitav siit, järgmised leiad ise samalt kanalilt ülesse

https://www.youtube.com/watch?v=u0NzDVPVWoc
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Veider, ma oleks võinud vanduda, et lugesin mereväe kohta postitust, kus olid sellised laused:
... MeV on teinud esialgsed arvutused ...
... hinnaks 200-300 milj koos ülalpidamisega järgmise 10 aasta jooksul ...
... tänasest 2%st midagi välja ei pigista ...
... ainuke võimalus lisarahastuses ...

Ilmselt pidin ma seda unes nägema, sest väärikad ja teenelised sõjandusfoorumi liikmed poleks pärast sellist postitust pühendanud oma teravat intellekti, ülevoolavat energiat ja lausa piiramatut ajalist ressurssi mitmemiljardilistest unistuste laevastikest fantaseerimisele.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...

Ega taoline sofistika edasi ka ei vii. See müütiline keskmaa õhutõrje tähendab meie võimaluste puhul 2, võibolla ka kolme punkti point defence'i. Umbes nagu Soomes. Ja ongi kõik. Lahingutegevus sellest eriti osa ei saaks. Soomes ka ei saaks.
Ei näe selles väites sofistikat.
Soomes on täiesti võitlusvõimeline lennuvägi, mis võtab endale iga terve mõistusega planeerija tähelepanust valdava osa. Ometi peavad nad lisaks vajalikuks veel ka õhutõrjet omada. Ei tea, miks?
Õhutõrje olemasoleku korral peab planeerija selle võimekusega arvestama ning kuna tegemist on liikuva üksusega, siis peab ta arvestama oluliselt suurema kaitstud territooriumiga, kui tegelik võimekus lubab. Lisaks on alla lastud lennuk ka Venemaal probleem.

Kogu see mereväest jahumine ilma õhutõrje võimekust omamata on sofistika, sest:
1. Nimetet laevukesed on ilma keskmaa õhutõrjeta õhust praktiliselt kaitsetud. Phalanx CIWS maksab $13,6 mil tk. Lisaks ei kaitse see kogu sissetuleva moona eest ja üksiku CIWS-i üle koormamine ei ole keeruline. Enamasti on laevadel seetõttu CIWS-e vähemalt 2 tk - teine teises pardas. CIWS on viimase kihi kaitse. Tänapäeva laevadel on õhutõrje vähemalt kolmekihiline.
2. Pealveelaevad on kaitsetud torpeedorünnakute vastu. Suuremad laevastikud kasutavad selleks eraldi vahendeid, mida üksikul laeval ei ole või on nende tõhusus piiratud. See tähendab allveelaevade vastase luure võimekust, vastavaid õppusi ja võimekust allveelaevade vastu midagi ette võtta.
3. Üksikud laevad eraldi võetuna ei toimi. Toimib laevastik. Nagu näiteks rootslastel.
4. Mitte miski ei kaitse neid laevu eraldi üle võtmise eest nii nagu tehti Krimmis. Kui keegi kujutab ette, et mõnel ilma vaimsete hälveteta kaptenil jätkub selles olukorras otsustavust teha esimene lask ja alustada Venemaaga sõjategevust, siis mõeldagu veelkord. Vaata kasvõi https://en.wikipedia.org/wiki/1988_Blac ... g_incident
5. Kogu EKV edasise mehhaniseerimise peamine häda pole mitte raha, vaid inimeste puudus. Igasugune laevastik koos vähemalt kahe, kui mitte kolme tugisadamaga, nõuab väga suures ulatuses inimressurssi, mida saaks mujal kasutada otstarbekamalt.

Sellel kummipaatide rühmal on oma mõte täiesti olemas, kuid seda jalaväe koosseisus, mitte mereväe osana. Pigem oleks selle iva saartel tugipunkti loomine, et piisavalt suurte tsiviilujuvvahenditega saaks tuua juurde võitlusvõimelisi vägesid juhul, kui on rünnatud näiteks Hiiumaad eraldiseisvana.

Aga luua mingit mereväge, mille kasutegur enamus konfliktistsenaariumite korral on ümmargune null käib minul üle mõistuse. Iga laevastik, mida mina tean, liigub enamasti mitemekesi koos ning omab kattuvaid võimekusi. Sealhulgas ka keskmaa õhutõrjet.

Laevastiku peamine mõte Eesti kontekstis ei oleks mitte kaitsetegevus, vaid laevateede lahti hoidmine abivägede saabumise tagamiseks. Sellega selline pisike laevastik hakkama ei saaks (mööndes isegi, et seda pole üle võetud). Seega jääb selles osas loota ainult liitlastele.
Viimati muutis Kilo Tango, 07 Mär, 2020 14:54, muudetud 1 kord kokku.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Ka maaväe taastamine käis paljudele inimestele üle mõistuse. Loe 1990ndate ajalehti. Ja veel rohkematele inimestele käis üle mõistuse Eesti riigi taastamine. Milleks luua mingit riiki, mille kasutegur enamiku konfliktistsenaariumite puhul on ümmargune null? Kui palju oli Eesti riigil 1992. aasta alguses automaate? Kui palju oli raha nende hankimiseks? Kui palju oli kümne aasta peale ette vaadates eelarves raha? Mille arvelt seda kõike tehti? Aga näe, hakati algusest peale ja tasapisi jõuti tänasesse päeva. Ei ole olemas lahendamatuid ega võimatuid ülesandeid, kui jagada need lahendatavateks ja jõukohasteks osadeks.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

tuna kirjutas:.... Ei ole olemas lahendamatuid ega võimatuid ülesandeid, kui jagada need lahendatavateks ja jõukohasteks osadeks.
Vaat see on sofistika. Jutt on sellest, et Eesti kaitsmine ja EKV üles ehitamine on üks terviklik probleem, mida tuleb lahendada prioriteetide järjekorras, mitte nii, et "assaraisk, meil on vaja mereväge arendada". Ei ole vaja mereväge arendada. On vaja kaitsta riiki. Ja kui merevägi oleks praegu suurim puudujääk, siis tulekski seda arendada, aga põhiprobleem on siiski mujal.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Akf Kilo Tango argumendid on loogilised, aga tuletan meelde, et mereväelased on siin ka rääkinud Eesti mereväe tegutsemisest koos teiste Läänemere riikide laevadega - et koos suudetakse rohkem välja panna kui potentsiaalne agressor.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Kilo Tango kirjutas:Ei ole vaja mereväge arendada. On vaja kaitsta riiki.
See tuletab meelde nõukogude-aegse anekdoodi, mis tänapäeval on tõenäoliselt poliitiliselt ebakorrektne, aga mille püänt seisnes tõdemuses, et "mis mõelda, hüpata on vaja". Arvestades sõna "sofistika" esinemise tihedust viimastes postitustes, võiks seda sama kriteeriumit rakendada ka oma mõtteavalduste suhtes.

Prioriteetidest. Selle kohta on meil siis nüüd tulnud vähemalt kaks arvamust:
Eestil on vaja paremat mereväge kui täna. Et „on vajal“ oleks ka kaalu, siis ütlen, et minu arvates võiks see olla lisaks tänastele võimetele või arendatavatele võimetele järgmisena nr 1. See ei tähenda, et loobuda tuleks miinijahtijatest, K9 pataljonist, ScP toetusüksustest CV90 baasil, pikamaa TTst, vms mis juba otsustatud on. Kuid paljudest teistest „oleks väga vaja“, oleks arendused Mereväes vist kõige õigem.
Jutt on sellest, et Eesti kaitsmine ja EKV üles ehitamine on üks terviklik probleem, mida tuleb lahendada prioriteetide järjekorras, mitte nii, et "assaraisk, meil on vaja mereväge arendada". Ei ole vaja mereväge arendada. On vaja kaitsta riiki. Ja kui merevägi oleks praegu suurim puudujääk, siis tulekski seda arendada, aga põhiprobleem on siiski mujal.
Aga hea küll. Asja iva on selles, et lähema 10-15 aasta vaates tuleb meil niikuinii laevastikku raha lisaks panna. Kõigepealt on meil endal seda vaja. Teiseks, mõistaandvad köhatused liitlastelt on juba tulnud ja mida aeg edasi, seda tungivamaks need muutuvad. Kõigepealt on meil valida selle vahel, kas me teeme seda läbimõeldult pikaajalise plaani alusel või paanika korras (vaata piiriehituse näidet). Teiseks on meil validal selle vahel, millisel viisil me vajaliku struktuuri üles ehitame ehk teiste sõnadega, kas teeme seda mereväe või PPA laevastiku baasil.

Teise variandi teeb problemaatiliseks see, et sellist PPA laevastikku, millele veidikene juurde andes (oli vist selline väljend siin teemas) võiks see täita ka sõjalisi ülesandeid, ei ole olemas. PPA näol on meil olemas struktuur, mis liitumiste käigus on saanud endale ülesanded merel, mille täitmiseks neil on ka mõned laevad. Kogu tegevus on rängalt alarahastatud ja mis veelgi hullem, nagu näitas mullune katse merepääste asendada vabatahtlikega, temaatika on PPAle üsna võõras. Seega tuleb PPA laevastik, mitte küll päris nullist, aga siiski suures osas alles luua, alustades koolitussüsteemist jne. See oleks aga üsna veider, sest me oleme sellise protsessi mereväe juures just läbi teinud. Tegelikult, need kes pahandavad, et justkui püütaks mereväest teha PPA kõrvale teist laevastikku, paradoksaalsel moel just nõuavad, et selline teine laevastik loodaks.

Kokkuvõtteks:
vajadus - on
raha - tuleb kulutada
summa - kui just majandus viiruse mõjul kokku ei kukku, siis üsna taskukohane
kuidas - otsustamise küsimus
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kriku kirjutas:Akf Kilo Tango argumendid on loogilised, aga tuletan meelde, et mereväelased on siin ka rääkinud Eesti mereväe tegutsemisest koos teiste Läänemere riikide laevadega - et koos suudetakse rohkem välja panna kui potentsiaalne agressor.
Väga suure hulga konfliktistsenaariumite puhul ma sellesse ei usu. Merevägi võib seda tahta, kuid see nõuab poliitilist seisukohavõttu ja oletame, et sel hetkel on Soomes ja Rootsis parajasti sotsid võimul - no ei juhtu sellist asja.

Üks asi on lähtuda suurest Venemaa vs. Lääs vastasseisust, aga poolvinnas konfliktis à la Iseiseisev Narva Vabariik, ei ole mereväest tuhkagi kasu ja siis on väga raske näha ka teiste Balti merevägede sekkumist.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

tuna kirjutas:...

Aga hea küll. Asja iva on selles, et lähema 10-15 aasta vaates tuleb meil niikuinii laevastikku raha lisaks panna. Kõigepealt on meil endal seda vaja. Teiseks, mõistaandvad köhatused liitlastelt on juba tulnud ja mida aeg edasi, seda tungivamaks need muutuvad. ...
Nõus. Siis kulutame seda 10-15 aasta vaates. Aga mitte enne. Ma saan aru küll, et Kärdlast vaadates paistab merevägi esmatähtis, aga vaatamata liitlaste köhale tuleb siiski jälgida enda prioriteete ja neid ka liitlastele vajadusel selgitada. Pealekauba jooksis mul siin nüüd juhe kokku selle koha peal, et kuidas liitlaste köhatused lahendavad meie mehitatuse probleemi?

Mistahes viimaste konfliktide ajal ei ole ma kusagil näinud mereväe sisulist rolli. Küll aga on väga olulist rolli mänginud lennuvägi ja õhutõrje. Meil on ette nähtud sõjaaja kiirreageermistruktuur 2026 aastaks 25 000 meest. Lisaks needsamad CV90-d, K-9 Kõud, Pasid ja suurtükid. Kui sa väidad, et õhutõrjele tuleb eelistada mereväge, aga selleks ei pea nimetet varustusest loobuma, siis tegelikult just sellele sa õhutad. Sest ilma õhutõrjeta tambitakse kogu see ajaga kokku ostetud riistvara koos sisalduva meeskkonnaga sodiks. Terve hulk viimase 30 aasta konflikte on seda näidanud. Mitu korda peab inimestele sama asja demonstreerima, enne, kui nad asjast aru hakkavad saama?

Pealveelaevade hankimisega luuakse kontsentreeritud punktid, mis, tõsi, suudavad vastasele vajadusel kahju tekitada, kuid mille peamine aur kulub enese kaitsmisele vastase veesõidukite ja õhusõidukite vastu. Võtame kasvõi selle eespoolviidated Ticondenoga klassi laeva (selgelt üle dimensioneeritud meie vaatest, aga mitte see pole point). Relvastus Wikipedia andmetel:
Armament:
2 × Mk 26 missile launchers (õhutõrje)
68 × RIM-66 SM-2 (õhutõrje)
20 × RUR-5 ASROC (allveelaevatõrje)
8 × RGM-84 Harpoon missiles
2 × 5 in (127 mm)/54 caliber Mark 45 lightweight gun
2–4 × .50 in (12.7 mm) cal. machine gun
2 × Phalanx CIWS (õhutõrje)
2 × Mk 32 12.75 in (324 mm) triple torpedo tubes (allvee- ja pealveelaevatõrje)
Aircraft carried: 2 × Sikorsky SH-60B or MH-60R Seahawk LAMPS III helicopters. (allveelaevatõrje)
Ehk siis praktiliselt valdav osa relvastust on enesekaitseks (sh. nii kühi- kui keskmaa õhutõrje kolmes kihis). Tõsi, iga enesekaitserelva saab kasutada ka ründerelvana, aga õhutõrje osakaal ise peaks andma pildi, mida tähendab laeva kaitsmine. Praktiliselt kõik lähiriikide vähegi suuremad veesõidukid omavad keskmaa õhutõrjet (Visby pealt koonerdati Unkhonto ära). Mis merel ei ole sugugi odavam, kui maal.

Nüüd selgita mulle palun, miks me peame kaitsma mereväelasi õhurünnakute eest, aga pikaajaliselt välja õpetatud maavägi on kaitseta. Ma ei näe selles mitte mingisugust loogikat peale selle eelpoolmainitud Kärdla vaatevinkli. Ja kui me otsustame ilma lennuväge omamata hankida midagi Visby sarnast, siis andke andeks - see ei ole kõige nutikam investeering.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ticonderoga ongi WWII termineid kasutades algselt õhutõrjeristleja. Selle aluse loomise peamine eesmärk oli tõrjuda NSVL laevastiku/lennuväe massilist tiibraketirünnakut lennukikandja (lahingugrupi) vastu. Kui vaadata aega, millal alus loodi, siis muud taolist vahendit polnud. Tal oli fikseeritud radarisüsteem, mis suutis jälgida suurt arvu märke ja tohutu arv ÕT rakette, millega sai kiirtempos anda tuld.

Hilisema seeria laevad lasid ÕT rakette otse vertikaalshahtidest (polnud vaja seda ühte laskeseadet ümber laadida, mis võttis aega). Vertikaalsed shahtid olid juba universaalsed, sinna sai panna peale ÕT rakettide ka tiibrakette laevade ja maismaamärkide vastu. Raketid lasti välja vertikaalselt. Sama lahendus kolis hiljem üle ka Arleigh Burke klassi hävitajale.

Aga selles olen sinuga täielikult nõus, et väike arv küllalt suuri pealveelaevu on asi, mis hakkab endale külge tõmbama probleeme, mille lahendamisega nad ainult tegelevadki, jõudmata muud teha. Ja lisaks laevadele on venelastel olemas siinsamas regioonis suurusjärk 80 Su-27-laadset hävituspommitajat, mis kannavad ka tiibrakette. Lisaks võib siia sõidutada Moskva alt Tu-22M3-sid jne.

Väike, kuid arvukas paadistik on taolisest probleemist vaba ja kui merel läheb liiga kuumaks, siis alla 20 tonnine alus on võimalik tõmmata treilerile ja peita metsa (või treilerdada teise Eesti otsa ja seal veesata uuesti). Leides aga sellise kallihinnalise 80 m korveti, mis meie võimaluste juures on relvastatud mõne tiibraketi ja SHORAD õhutõrjega, siis klammerdutatakse selle külge ja kui sa ära kaduda ei suuda, siis see uputatakse. Samamoodi on taolisest probleemist vaba maismaal asuv rakett-pealeveetõrje.

Seejuures ei olegi probleem niipalju pealveelaevastik, kui just õhuvastane ja kaugmaa tiibraketid, sest nende vastu võitluseks pole üldiselt korvetid ega raketikaatrid eriti tugevalt relvastatud. Konventsionaalse laevastiku eduka tegevuse vaikimis eeldus on enamasti vähemalt õhuülekaal.

Pöörake näiteks tähelepanu Soome Haminate või Rootsi Visbyde käituritele. Mõlemad alused on veepaiskuriga ja väikse süvisega. See on selleks, et alused suudaks ära kasutada skääride (ehk saarte ja poolsaarte labürint Soome ja Rootsi rannikul) varjeomadusi ja tõsises sõjas nendega vaevalt suurel merel promeneerima hakatakse - hukukindlus on selleks liiga nigel (just õhutegevuse eest).
Pealveelaevade hankimisega luuakse kontsentreeritud punktid, mis, tõsi, suudavad vastasele vajadusel kahju tekitada, kuid mille peamine aur kulub enese kaitsmisele vastase veesõidukite ja õhusõidukite vastu.
Põhimõtteliselt on jah nii, et võitluses suurema vastasega tuleb üritada center of gravity tüüpi ürituste vältimist, sest nt VF relvajõud on võitluseks sellise vastasega suhteliselt hästi valmis ja varustatud.

Teine aga on eespool (sind siis teemas osalemas polnud) nn valgete elevantide probleem. Soome siseriiklikus vaidluses uute laevade tellimisel käis see läbi - näiteks olid WWII eel soetatud suured rannakaitse soomuslaevad, millel ei õnnestunud terve WWII jooksul ühtegi pauku punalaevastiku vastu teha, kogu aur kulus maskeerimisvõrgu all istumisele, sest venelased pöörasid neile propagandistlikel põhjustel suurt tähelepanu ja kulutasid nende jahtimisele suuri ressursse. Mis lõpuks päädis saksa ristleja uputamisega Kotka sadamas 1944 Väinamöineni pähe. Venelased jälgivad taolisi asju nagu hauduvat kana munade peal ja ei säästa vahendeid nende ründamiseks.

Kui neile valgetele elevantidele kulunud raha oleks kulunud nt torpeedokaatritele ja allveelaevadele, siis oleks põhjalastud punalaevastiku aluste nimekiri palju pikem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

aga vaatamata liitlaste köhale tuleb siiski jälgida enda prioriteete ja neid ka liitlastele vajadusel selgitada
Eestis peaksid suuremad investeeringud olema kasutatavad nii iseseisva kaitsevõime kui liitlaskoostöö kontekstis. Kui võime on elujõuline vaid liitlaskoostöö kontekstis (nt liitlased kaitsevad seda), siis selle võiks rahulikult tõsta nimekirja lõppu, sest see liitlaste kaitse pole iseenesest mõistetav. Praktiline näide on seesama miinijahtimise teema. Elujõuliseks liitlaskoostöö kontekstis võib pidada ka igasugu kahuritega patrull-alused, mille enesekaitse võime on veel pisem.

Seega, kui traditsioonilised pealvee sõjalaevad pole tõenäoliselt elujõulised iseseisva kaitsevõime olukorras (kus liitlased eriti aidata ei saa), siis peaks mõtlema midagi muud välja. Võti on siin asümmeetria ja mittekonventsionaalsus, sest sümmeetriliselt on meil vähe lootust edu saavutada, ka siis kui lõunanaabritega koos teha õnnestuks.

Asümmeetriline lahendus on ka luua hukukindel (mobiilsed radarid, passiivsed sensorid, vaatlus) vaatlusvõrk ning lennutada rakette kuskilt mandilt, hoolega peidetud kohast.

Hoiatava näitena võime tuua Gruusia laevastiku saatuse 2008 sõjas, kus vastast mõjutada ei suudetud isegi minimaalselt, 2 laeva uputati merel ja 2 laeva sadamas. Ja selleks polnud vene laevastiku peajõud Sevastoopolist kohale jõudnudki.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Kilo Tango kirjutas:Mistahes viimaste konfliktide ajal ei ole ma kusagil näinud mereväe sisulist rolli. Küll aga on väga olulist rolli mänginud lennuvägi ja õhutõrje. Meil on ette nähtud sõjaaja kiirreageermistruktuur 2026 aastaks 25 000 meest. Lisaks needsamad CV90-d, K-9 Kõud, Pasid ja suurtükid. Kui sa väidad, et õhutõrjele tuleb eelistada mereväge, aga selleks ei pea nimetet varustusest loobuma, siis tegelikult just sellele sa õhutad. Sest ilma õhutõrjeta tambitakse kogu see ajaga kokku ostetud riistvara koos sisalduva meeskkonnaga sodiks. Terve hulk viimase 30 aasta konflikte on seda näidanud. Mitu korda peab inimestele sama asja demonstreerima, enne, kui nad asjast aru hakkavad saama?
[---]
Ehk siis praktiliselt valdav osa relvastust on enesekaitseks (sh. nii kühi- kui keskmaa õhutõrje kolmes kihis). Tõsi, iga enesekaitserelva saab kasutada ka ründerelvana, aga õhutõrje osakaal ise peaks andma pildi, mida tähendab laeva kaitsmine. Praktiliselt kõik lähiriikide vähegi suuremad veesõidukid omavad keskmaa õhutõrjet (Visby pealt koonerdati Unkhonto ära). Mis merel ei ole sugugi odavam, kui maal.

Nüüd selgita mulle palun, miks me peame kaitsma mereväelasi õhurünnakute eest, aga pikaajaliselt välja õpetatud maavägi on kaitseta. Ma ei näe selles mitte mingisugust loogikat peale selle eelpoolmainitud Kärdla vaatevinkli. Ja kui me otsustame ilma lennuväge omamata hankida midagi Visby sarnast, siis andke andeks - see ei ole kõige nutikam investeering.
Pöördud vale isiku poole. Mina tõin vaid tsitaadi esile, rõhutamaks, et prioriteetide osas on erinevaid arvamusi. Las seisukoha autor ise seletab, miks ta siin foorumis esitas "Kärdla vaatevinkli".

Omalt poolt võin vaid korrata kurba tõdemust, et merel me vaid mängime riiki. Valida on meil selle vahel, kas teeme oma kodutöö ära enne mingit litakat või taotakse tarkus meile tagumiku kaudu pähe.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See mõistus võib kergesti pähe tulla sedasi, et vastane uputab 1-2 laeva kiiresti ja ülejäänute säästmiseks tuleb teha nagu Soome soomuslaevadega - kuskile vanasse kalasadamasse kamovõrgu alla, kus oodatakse relvarahuni. Gruusia näide vist polnud veenev?

Selline asjade käik ei aita meil ju kuidagi rohkem või parem riik olla?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tuna »

Pagan, ma oleksin jälle võinud vanduda, et keegi kirjutas siin paar postitust tagasi, et riigikaitse on üks tervik. Selleks et jõuda täiemahulise sõjani, kus vastane uputab või siis ka ei uputa meie laevu, tuleb läbida üsna pikk tee kriisi arengus. Ma saan aru, et kõige vingem on arutleda sõjast. Paraku me oleme väikeriik, kes ei saa jätta kasutamata ühtki võimalust ilma sõjani jõudmata oma huve kaitsta. Tööriistad selleks peavad olema võimalikult mitmekesised.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

tuna kirjutas:Pagan, ma oleksin jälle võinud vanduda, et keegi kirjutas siin paar postitust tagasi, et riigikaitse on üks tervik. Selleks et jõuda täiemahulise sõjani, kus vastane uputab või siis ka ei uputa meie laevu, tuleb läbida üsna pikk tee kriisi arengus. Ma saan aru, et kõige vingem on arutleda sõjast. Paraku me oleme väikeriik, kes ei saa jätta kasutamata ühtki võimalust ilma sõjani jõudmata oma huve kaitsta. Tööriistad selleks peavad olema võimalikult mitmekesised.
Et mitte kasutada "S" tähega võõrsõna, küsiks, et mida paganat sa öelda tahtsid? Keegi ei räägi siin praegu täiemahulisest sõjast, vaid eri konfliktistsenaariumiteks valmistumiseks. Väga suur osa neid erinevaid stsenaariumeid sisaldavad karjuvat vajadust õhutõrje järele.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist