Merevägi ja rannakaitse

[Kilo Tango]

...
Omalt poolt võin vaid korrata kurba tõdemust, et merel me vaid mängime riiki. Valida on meil selle vahel, kas teeme oma kodutöö ära enne mingit litakat või taotakse tarkus meile tagumiku kaudu pähe.

Absoluutselt nõus ja keegi vaidlegi sellega. Pigem on erinevad nägemused selle koha peal, kuhu tuleb raha enne suunata - kas olemasolevate võimete kaitsmisesse ilmselge ja väga suure ohu eest, mille rakendumist oleme me mitmetes hiljutistes konfliktides korduvalt näinud, või hakkame "merel riiki olema".

[tuna]

Keegi ei räägi siin praegu täiemahulisest sõjast, vaid eri konfliktistsenaariumiteks valmistumiseks.

Siin tahaks küll veidi selgitust. Kui me räägime meie laevade uputamisest ja meie maaväe maa sisse tampimisest vastase poolt ning ei räägi täiemahulisest sõjast, siis millest me räägime?

[Kilo Tango]

Keegi ei räägi siin praegu täiemahulisest sõjast, vaid eri konfliktistsenaariumiteks valmistumiseks.

Siin tahaks küll veidi selgitust. Kui me räägime meie laevade uputamisest ja meie maaväe maa sisse tampimisest vastase poolt ning ei räägi täiemahulisest sõjast, siis millest me räägime?

Aga vaata palun ise, mis Süürias toimus. Täiemahuline sõda - kindlasti mitte. Piiratud ulatusega konflikt - seda küll. Õhutõrjet oli tarvis - kindlasti. oletame, et Süüria mässajatel oleks olnud mingi laevastik: kui kaua see oleks vastu pidanud ja mis kasu sellest oleks olnud?

Kui sa tahad öelda, et Eestis ei ole mingid sarnased stsenaariumid mõeldavad, siis sa pead küll oluliselt tublima veenmistööga tegelema, kui seni.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Akf Kilo Tango argumendid on loogilised, aga tuletan meelde, et mereväelased on siin ka rääkinud Eesti mereväe tegutsemisest koos teiste Läänemere riikide laevadega - et koos suudetakse rohkem välja panna kui potentsiaalne agressor.

Väga suure hulga konfliktistsenaariumite puhul ma sellesse ei usu. Merevägi võib seda tahta, kuid see nõuab poliitilist seisukohavõttu ja oletame, et sel hetkel on Soomes ja Rootsis parajasti sotsid võimul - no ei juhtu sellist asja.
Üks asi on lähtuda suurest Venemaa vs. Lääs vastasseisust, aga poolvinnas konfliktis à la Iseiseisev Narva Vabariik, ei ole mereväest tuhkagi kasu ja siis on väga raske näha ka teiste Balti merevägede sekkumist.

..sellele postile kirjutaks kahe käega alla - sest niilihtne see kõik ongi

Ning kui tänane küsimus oleks, et mis "merevägede koostegutsemist" saab olla, kui Soomes-Rootsis jälle naiskommunistide valitsused - siis pidagem meeles ka täiega äpardunud "soomelahesulgemist" 1939.a - siis ei olnud ei siin ega sealpool Soome lahte kommareid võimul aga "merevägede koostegutsemine" lõppes ühe poole poliitikutest fiaskoga sellegipoolest..

Ergo - kõik need idealistlikud kujutelmad mingist Baltimere naabrite "merevägede koostegutsemisest" olid, on ja jäävad lapsikuteks muinasjuttudeks.. midagi võiks ju ajaloost õppida ka

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mistahes viimaste konfliktide ajal ei ole ma kusagil näinud mereväe sisulist rolli. Küll aga on väga olulist rolli mänginud lennuvägi ja õhutõrje. Meil on ette nähtud sõjaaja kiirreageermistruktuur 2026 aastaks 25 000 meest. Lisaks needsamad CV90-d, K-9 Kõud, Pasid ja suurtükid. Kui sa väidad, et õhutõrjele tuleb eelistada mereväge, aga selleks ei pea nimetet varustusest loobuma, siis tegelikult just sellele sa õhutad. Sest ilma õhutõrjeta tambitakse kogu see ajaga kokku ostetud riistvara koos sisalduva meeskkonnaga sodiks. Terve hulk viimase 30 aasta konflikte on seda näidanud. Mitu korda peab inimestele sama asja demonstreerima, enne, kui nad asjast aru hakkavad saama?

Jällegi perfektselt formuleeritud

Puudutavalt seda, et "mitu korda peab inimestele sama asja demonstreerima", siis minu vastus oleks, et meie tänase pseudomereväe "toitahelas" olijatele ei tõesta nagunii midagi ära - puht objektiivselt, eks

Last but not least - mida tegi Georgia oma kasutuks osutunud väikse mereväega peale augustisõda
Vastus õige - känseldas kui väeliigi.. ja vabanenud papp läks maaväe laiendamisele...

[Kilo Tango]

...

Ergo - kõik need idealistlikud kujutelmad mingist Baltimere naabrite "merevägede koostegutsemisest" olid, on ja jäävad lapsikuteks muinasjuttudeks.. midagi võiks ju ajaloost õppida ka

Ma nii kategooriline ei oleks. Kindlasti oleks see oluline jõud, kui see toimiks ja ei saa välistada, et merevägede koostegutsemine saadakse käima ka konfliktisituatsioonis. Küll aga ei saa panna kõiki panuseid sellele kaardile, kuna selle ebakindlus on liiga suur. NATO puhul sõltub organisatsiooni toimimine artikkel 5 rakendumisest. Soome ja Rootsi puhul on elu näidanud, et nende vaade vastastikusele sõjalisele sõltuvusele võib kohati olla üsna veider. Ja ei maksa unustada, et 1939 oli Eesti see, kes Soome lahe sulgemisel ja Soomega koostöölt vaiba alt tõmbas. Küll pragmaatilistel põhjustel, aga see ongi asja iva. Soomlased on sellest õppinud.

[Kapten Trumm]

Mis puudutab rahvusvahelist koostööd ja aluste sobivust selleks, siis pole see ainult ju suurte alustega võimalik.
PPA hakkab Kreekat abistama peagi kahe "trummipaadiga", üks on juba seal ja teine läks hiljuti treileril teele.
Rootslased on analoogse, vähe suurema, sama Madeira Ribs alusega Vahemerel juba paar viimast aastat.
PPA (või mingi muu asutuse) suuri laevu ei näikse seal väga vajatama.

Foto laadimisest 2016

[Kapten Trumm]

...
Ma nii kategooriline ei oleks. Kindlasti oleks see oluline jõud, kui see toimiks ja ei saa välistada, et merevägede koostegutsemine saadakse käima ka konfliktisituatsioonis. Küll aga ei saa panna kõiki panuseid sellele kaardile, kuna selle ebakindlus on liiga suur. NATO puhul sõltub organisatsiooni toimimine artikkel 5 rakendumisest. Soome ja Rootsi puhul on elu näidanud, et nende vaade vastastikusele sõjalisele sõltuvusele võib kohati olla üsna veider. Ja ei maksa unustada, et 1939 oli Eesti see, kes Soome lahe sulgemisel ja Soomega koostöölt vaiba alt tõmbas. Küll pragmaatilistel põhjustel, aga see ongi asja iva. Soomlased on sellest õppinud.

Siin pole midagi keerulist - lihtsalt eelarves olulist rolli omavaid investeeringuid (nt rohkem kui 50M) ei peaks panema projektidesse, mis omavad piiratud rolli iseseisvas kaitsevõimes ja/või on intensiivse sõjategevuse korral omapäi kasutud.

Kui need laevad on nii võimatult kallid, siis vahest tuleb raskuspunkt suunata kuivamaalt tehtavasse mereseiresse ja -tõrjesse. Kuiva maad on meil lootust rohkem kontrollida ja seal end edukalt peita.

[Kapten Trumm]

Aga vaata palun ise, mis Süürias toimus. Täiemahuline sõda - kindlasti mitte. Piiratud ulatusega konflikt - seda küll. Õhutõrjet oli tarvis - kindlasti. oletame, et Süüria mässajatel oleks olnud mingi laevastik: kui kaua see oleks vastu pidanud ja mis kasu sellest oleks olnud?

Kui sa tahad öelda, et Eestis ei ole mingid sarnased stsenaariumid mõeldavad, siis sa pead küll oluliselt tublima veenmistööga tegelema, kui seni.

Selle väikeriigile jõukohase keskmaa ÕT osas soovitaks järgmist, lihtsat trikki proovida.
Võtke ette Soome kaart (kasvõi netist) ja joonistage sinna, tõenäolistesse kasutuskohtadesse, sama NASAMS süsteemi maksimaalne tuleulatus, samas mõõtkavas, mis on kaart.

Näeb välja kui kirbukaki Soome territooriumit arvestades? Saite ilmselt õige vastuse - väikeriigi rahaliste võimete juures on saavutatav üksnes point-defence efekt. Näiteks Suur-Helsinki. Näiteks strateegiliselt tähtis Turu sadam. Ja ongi kompleksid otsas. Area defence tuleb juba teha hävituslennukitega ja maapinnal võitlevad maaväe üksused peavad hakkama saama oma integraalse ÕT-ga (Crotale SHORAD on lagi+Stinger VSHORAD+Sergeid) või lootma passiivsetele meetmetele.

See ei ole nii, et ostame 2 patareid ja joonistame linnukese, 99% meie alast on endiselt ilma ja seal on vastasel ikka tegevusvabadus.

[Kilo Tango]

...

Teine aga on eespool (sind siis teemas osalemas polnud) nn valgete elevantide probleem. Soome siseriiklikus vaidluses uute laevade tellimisel käis see läbi - näiteks olid WWII eel soetatud suured rannakaitse soomuslaevad, millel ei õnnestunud terve WWII jooksul ühtegi pauku punalaevastiku vastu teha, kogu aur kulus maskeerimisvõrgu all istumisele ...

No see pole ainus näide. Tulevastele Eesti korvettidele võiks panna nimeks näiteks Bismarkja Musashi. Või siis näiteks Richelieuja Jean Bart. Näiteid kasututest lahingulaevadest leiab hulganisti.

[tuna]

Keegi ei räägi siin praegu täiemahulisest sõjast, vaid eri konfliktistsenaariumiteks valmistumiseks.

Siin tahaks küll veidi selgitust. Kui me räägime meie laevade uputamisest ja meie maaväe maa sisse tampimisest vastase poolt ning ei räägi täiemahulisest sõjast, siis millest me räägime?

Aga vaata palun ise, mis Süürias toimus. Täiemahuline sõda - kindlasti mitte. Piiratud ulatusega konflikt - seda küll. Õhutõrjet oli tarvis - kindlasti. oletame, et Süüria mässajatel oleks olnud mingi laevastik: kui kaua see oleks vastu pidanud ja mis kasu sellest oleks olnud?

Kui sa tahad öelda, et Eestis ei ole mingid sarnased stsenaariumid mõeldavad, siis sa pead küll oluliselt tublima veenmistööga tegelema, kui seni.

Eesti julgeolekupoliitika peamine eesmärk on olnud olukorra loomine, milles agressoril oleks kohe algusest selge, et Eestis võib lootuse piiratud ulatusega konfliktile maha matta, iga sõjaline kallaletung võrdub automaatselt täiemahulise sõjaga. Seni on selle ülesandega vähemalt rahuldavalt hakkama saadud. Loomulikult pole julgeolekupoliitikas mingeid lõplikke garantiisid ja loomulikult on Süüria sarnased stsenaariumid ka Eestis mõeldavad. Aga seda öelda, tähendab öelda mitte midagi. Igasuguseid stsenaariume võib välja mõelda ja koostaja vähesegi asjatundlikuse korral on nad kõik mõeldavad.

Probleem on mujal. Riigikaitse on tervik nagu keegi tabavalt märkis. Sõda, olgu ta siis piiratud ulatusega või täiemahuline, on ainult osa rehkendusest. Seega on ka arutelud õhutõrje või laevastiku võimalikust kasutegurist sõja korral ainult osa rehkendusest. Me elame maailmas, kus täiemahulist sõda võetakse ette harva ja needki vähesed katsed on lõppenud pehmelt öeldes läbikukkumisega. Seda suuremat tähelepanu on pööratud kõigele sellele mida nimetatakse ebamäärase terminiga hübriidsõda. Ükstaspuha kuidas me hindame oma sisejulgeoleku ja sõjalist võimet, maismaal on meil improviseerimisressurssi nende võimalike ohtudega toimetulemiseks. Merel väga vähe, ainult näpuotsatäis. Mis veelgi hullem, meil pole süsteemset lähenemist. Nii et võimaliku improviseerimisvajaduse korral me ei saa kohe hakata tegelema hetkel käsil oleva ülesandega, vaid me peame hakkama improviseerima, kes peab hakkama improviseerima.

[Ott Laanemets]

Kuule Borja - paned mereväe kinni (raha sellest maaväkke liiga palju juurde ei saa, seda on juba proovitud), taandud Suurde Tallinna ja siis edasi? Olen juba mitu korda s'ult küsinud - mis on su plaan?

[Kapten Trumm]

Kui vastase maavägi kiiresti edeneda jällegi suudab, tekib kiiresti olukord, et mereväe tugikohad hõivatakse maismaa poolt ning vastane eriti mereväge aktiivselt ei kasutagi. Selline stsenaarium juhtus 1941 suvel, kus Balti laevastiku kaalukaim roll sõjas oli olla ujuvpatareideks Leningradi kaitsel.

[Kilo Tango]

...Seda suuremat tähelepanu on pööratud kõigele sellele mida nimetatakse ebamäärase terminiga hübriidsõda. ...

Ehk siis Eesti tulevased korvetid Bismarck ja Musashi on vajalikud hübriidsõja pidamiseks? Ja piirivalve laevu ei saa isegi kohandada sellise stsenaariumiga hakkama saamiseks?

[tuna]

Ehk siis Eesti tulevased korvetid Bismarck ja Musashi on vajalikud hübriidsõja pidamiseks? Ja piirivalve laevu ei saa isegi kohandada sellise stsenaariumiga hakkama saamiseks?

Mitmendale ringile me nende küsimustega siin teemas juba läheme?