www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 28 Mär, 2020 20:02

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2470 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 138, 139, 140, 141, 142, 143, 144 ... 165  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2020 23:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 272
Kilo Tango kirjutas:
Mistahes viimaste konfliktide ajal ei ole ma kusagil näinud mereväe sisulist rolli

Selleks on mõjuvad põhjused.
Afghanistan on teatavasti sisemaariik.
Iraagi sõtta veeti suurem jagu varustust merd mööda. Iraagi laevastik sai küll kiiresti kerepeale ega hakanud väga vastugi, aga miinidega oli oma jagu jändamist. See, et liitlaste vägede ja varustuse juurdevedu sugugi takistada ei püütud, pani USA mereväelased kukalt kratsima ja mõtlema, mis siis oleks saanud, kui oleks takistada püütud. Tagajärjeks oli A2/AD idee sellisel kujul nagu me seda praegu läänes tunneme.
Erinevate Balkani konfliktide üks osa oli embargod, mis kehtestati peamiselt merel.
Gruusi sõja ajal korraldasid venelased dessandi ja hävitasid Gruusia laevastiku. See, et grusiinid oma operatsiooni planeerides mereväe ja mere ära unustasid, näitab ainult nende taset ühendoperatsioonide tasandil. Borjale: grusiinid ise juba kahetsevad mereväe likvideerimist, aga ei julge seda veel avalikult välja öelda.
Krimmis löödi üle suurem jagu Ukraina laevastikku. Hakka või arvama, et selleks võis mingi põhjus olla… Ja alles hiljuti oli sagimist Kertši väina silla all.
Süüria mässulistel tõepoolest laevastikku pole. Mässulistega on tihti nii ja ega nad ju rannikul ei tegutse ka. Seevastu venelased vedasid sinna oma ainsa lennukikandja kohale ja on ennast Tartusis mõnusasti sisse seadnud.
Kilo Tango kirjutas:
Siis kulutame seda 10-15 aasta vaates. Aga mitte enne.

Keegi polegi praegu raha küsinud. Aga kui 10-15 aasta pärast mõtlema hakata, on hilja. Laevaehitus võtab aega. Nullist uue platvormi disainimine võtab veel rohkem aega. Isegi olemasolevate laevade ostmine ja enda jaoks kohandamine võtab paar aastat aega. Ja enne seda kõike oleks vaja aru saada, mida üldse tarvis on.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2020 23:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 272
Kapten Trumm kirjutas:
PPA hakkab Kreekat abistama peagi kahe "trummipaadiga", üks on juba seal ja teine läks hiljuti treileril teele. .. PPA (või mingi muu asutuse) suuri laevu ei näikse seal väga vajatama.

Pigem on küsimus selles, mida meil saata on. Kui Kindral Kurvits Vahemerele sõitma hakkab, võib juhtuda, et pidu saab enne läbi kui ta kohale jõuab. Ja PPA oleks siis 1/4-1/3 oma niigi liiga napist laevastikust minema saatnud.
Aga võibolla on asi selles, et paadipõgenikud ei hakka väga vastu ja neid ei pea ei raketiga ega kahurist laskma :scratch:

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2020 23:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 272
Tegelikult tahtsin hoopis 3-4 lehekülge tagasi olnud olukorrast kokkuvõtte teha. Ei jõua: nagu selja pööran, on mitu lehekülge juurde tekkinud.
1. Kui see õnnestub ellu viia, siis kas Murumetsa-Laanemetsa merereväe projekt oleks Eestile sobiv? Ma arvan, et jah. Vähemalt pole keegi seda ümber lükanud ("liiga kallis" ja "poolikuna ei tööta" ei ole antud kategoorias ümberlükkavad argumendid). Mulle on silma jäänud kaks holistilist alternatiivi: Borja "paneme selle poe kinni" ja trummipaadid, aga kumbki neist ei lahenda uuringus tõstatatud probleeme. Möönan, et Kapten Trumm eitab nimetatud probleemistikku ja lahendab enda oma. Seepärast ei saa võrrelda neid projekte enne, kui lahendamist vajavas probleemis on kokkuleppele jõutud.
2. Kas sellise projekti jaoks raha jätkub? Keegi ei tea, sest tõsiseltvõetavat mudelit selle maksumuse välja rehkendamiseks pole olemas. Me ei tea veel sedagi, mis CV-90te projekti lõppmaksumuseks kujuneb. Siin foorumis esitatud hinnangud ei erine mitte kordades, vaid suurusjärkudes ja teiste riikide ostude/kulutuste võrdlemine annab ainult vihjeid. Valem X laeva + Y raketti annab ilmselt tegelikkusest väiksema summa, aga Laivue 2020 projekti kogumaksumus on tõenäoliselt liiga suur.
3. Kas projekti saab teostada osadena? Jah. Maaväge hakati looma 1990ndatel, aga liikursuurtükke pole ikka veel. Aga kui siis poleks midagi tehtud, arutaksime praegu selle üle, kas äkki peaks politseile mõned soomukid hankima. Aga võibolla jaguks raha piiritara jaoks 8)
4. Kas projektist oleks kasu ka poolikuna? Jah, vähemalt kriisiajal. Argumente, miks PPA üksi või PPA + merevägi ei ole parem ja odavam lahendus, ei hakka praegu üle kordama.
5. Kas on paremaid lahendusi? Võimalik, aga ma pole veel näinud.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 11:45 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28124
Tsiteeri:
2. Kas sellise projekti jaoks raha jätkub? Keegi ei tea, sest tõsiseltvõetavat mudelit selle maksumuse välja rehkendamiseks pole olemas.


See on üldse antud probleemi kõige ühesem ja arusaadavam osa - suurte laevade variantidest on eelarvesse mahtuv ainult väga piiratud võitlusvõimega, kahurrelvastusega patrull-aluste divisjon. Samade aluste peale tõstate oma miinijahtimise ja tuukriasjanduse kraami ja nii ongi. Tänased Sandownid ja Tasujad lähevad aga utiili.

Raketikorvettide idee pole arukas ei rahaliselt ega ka operatiivtaktikaliselt (laevade antav sõjaline efekt on väike, nii absoluutselt kui maksumuse kohta).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 12:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10086
Asukoht: Metsas / Ämbris
Kuna me siin peaasjalikult tegeleme või üritame tegeleda muuhulgas heidutusega, siis profaani küsimus: Kuidas asjatundjad hindavad - kumb heidutaks VF-i rohkem, kas olemasolevate rahaliste vahendite suurem suunamine mereväe arendustesse, või maaväe arendustesse?

Ma saan aru küll, et oleneb konkreetsetest võimekustest, kuhu vahendeid suunatakse ja mida arendatakse, aga nii üldiselt.

:scratch:

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 12:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4754
Nonii, ma logesin selle eespoolviidatud epopöa läbi lootes sealt leida mingeidki tõendeid välja toodud "suured laevad väiksed laevad, lootsikutel kellad kaelas" lahendusele.
Mõned kommentaardi kodanikult, kes on oma elus lugenud läbi nii mõnedki akadeemilised kirjutised nii maa- kui ilmakeeles.

1. Analüüsi osa puudub täielikult. Olukorra kirjelduselt hüpatakse kohe järeldustele. Võib-olla seda lihtsalt ei ole avalikus osas, kuid ilma analüüsita ei tõenda see dokument mitte midagi.
2. Kõik kolm varianti on kirjeldatud lähtuvalt printsiibist "kui sul on haamer, siis paistavad kõik asjad naeltena"
3. Täielikult on jäetud käsitlemata EKV põhiprobleem - inimkoosseisu vähesus.
4. Täielikult on jäetud analüüsimata tehnilised alternatiivid.
5. Arvestatav osa dokumendi mahust on ballastttekst.
6. Kogu dokument on halvasti struktureeritud.

Praeguse olukorra kirjeldus see-eest tundub pädev ja seda on raske kritiseerida. Soovitan seda osa kõigil asjast huvitatutel lugeda. Eriti oluline on siinkohal see punkt:
Kood:
Seega on rahvusvahelise meresõjaõiguse seisukohast PPA laevad ja nende meeskonnad sõja ajal äärmiselt keerulises seisus, kus riik on andnud sõjalise ülesande, seega on tegu legaalsete sõjaliste sihtmärkidega, kuid samas ei laiene neile kombatantide õigused.


Kirjeldatud laevad nõuavad:
1. Suur sõjalaev: Hind - 500mil -1,5 mlrd. Meeskond 60-100 inimest + toetusmeeskond
2. Väike sõjalaev: Hind - 100 - 200 mil. Meeskond 15-30 inimest + toetusmeeskond

Ehk siis summa summarum - kulu ainuüksi ujuvkoosseisule on minimaalselt 2 mlrd €. Meeskonnavajadus on minimaalselt 500 inimest. Koos lendava koosseisuga on numbrid ca. 2 korda suuremad. Lisaks kogu juhtimine, seire jms. Mina küll ei tea, kust need 1000-1500 inimest võetakse.

Argument, et nii suured kui väikesed sõjalaevad on õhust haavatavad on endiselt pädev.
Argument, et nii suured kui väikesed sõjalaevad on allveesõja vahenditega haavatavad on endiselt pädev.

Minu arvates tuleb nende alternatiivide planeerimisel lähtuda pisut teistsugustest aluspõhimõtetest.
1. Kasutatavad võimed peavad olema võimalikult universaalsed
2. Vältida tuleb suure süvisega veesõidukoite kasutamist, kuna see muudab Väinameres manööverdamise keeruliseks ja laevade asukoha prognoosimise lihtsamaks.
3. Seiresüsteemid ei vaja veesõidukeid. Luua tuleb Soome sanane sonarite ja allveeakustika jälgimise võrgustik
4. Piirivalve olemasolevaid veesõidukeid tuleb hakata käsitlema kui sõja aja legitiimseid sihtmärke ja need vastavalt varustada.
5. Variant kolmes toodud ametkondade vaheline koostöö on oluline
6. Universaalsetest vahenditest lähtuvalt tuleb see raha (juhul kui see kunagi tekib) panna pigem oluliselt suurema helikopteri- ja lennukipargi rajamiseks, kuna vajadusel on helikopterid kasutatavad ka tuvastamise ja pardalemineku vahenditena samas kui neid saab kasutada ka maismaaoperatsioonide toetamiseks.

Helikopterite järgi on vajadus olemas ka nimetatud analüüsis, kuna ilma nendeta on praktiliselt võimatu tagada allveelaevavastast tõrjet.

Kokkuvõtteks:
Ma olen selle dokumendi suhtes ülimalt kriitiline, kuna
1. Mina ei näe, kust need järeldused on tulnud ning alternatiivsete vahendite kasutamine samade eesmärkide saavutamiseks on jäetud täielikult käsitlemata. Lähtutud on monofunktsionaalsetest platvormidest (mistahes maismaaoperatsiooni korral on kogu see "suured laevad väiksed laevad, lootsikutel kellad kaelas" kola suhteliselt kasutu
2. Ignoreeritud on Eesti rannikumere reaalsust (väinameri on madal ja kive täis, kus 1000 tonnisel korvetil on väga keeruline opereerida)
3. Ei nähta ette etapiviisilist arengut

Kõik see jutt paistab olevat kokku kirjutatud põhimõttel "mina tahan ka korveti pardal liitlastele poseerida" arvestamata Eesti kaitsmise laiemate vajadustega. Unistus Soomega sarnase suurusega mereväest on haiglane. Ma olen nõus, et teatud olukordade lahendamise jaoks on veesõidukid vajalikud, kuid pigem vaataks ma 5-6 Skjold klassi aluse poole, kuna need on kiired ja suudavad liikuda ka väga madalas vees. Ülejäänud ülesanded lahendaksin lendava koosseisu, maapealsete liikuvate tulepunktide jms. alternatiivide abil, mis on oluliselt universaalsem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 13:15 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28124
Tsiteeri:
Gruusi sõja ajal korraldasid venelased dessandi ja hävitasid Gruusia laevastiku. See, et grusiinid oma operatsiooni planeerides mereväe ja mere ära unustasid, näitab ainult nende taset ühendoperatsioonide tasandil.


Jamajutt.

Kaks Grisha fregatti (sellised olid ka kunagi Leedul) näikse olevat sõjaks puutumata jäänud, ilmselt polnud neid Poti sadamas ja vene laevade teel.
Mis jäid venelaste ette, tabas üldiselt kurb saatus.

Gruusia kahurpaadid läksid Abhaasia rannikul vene laevastikule vastu.
Nüüd andmed lahknevad, kas venelased uputasid 10. augustil ühe või kaks (või uputasid ühe ja vigastasid teist).
Uputajaks oli Novorossiiskist Abhaasiasse sõitev invasioonilaevastik (dessantlaevad ja mõned raketikaatrid).
Üks alustest oli ilmselt Stenka (projekt 205P) patrull-laev (Giorgi Toreli) ja teine oli mingi väiksem alus.
See Stenka uputati. Stenka relvastuses oli algselt 4x30 mm kahurseadmed radarjuhtimisega, VSHORAD raketiseade ja 4 torpeedoaparaati.
Mingeid vene propaganda fantaseeritud rakette tal pole olnud.

Lisaks oli Gruusial toona 2 raketikaatrit, üks oli Matka-klassi (206MR) raketikaater veealustel tiibadel ja teine prantsuse päritolu La Combattante-2 klassi raketikaater, osteti Kreekalt. Mõlemad uputati Poti sadamasse jõudnud vene maavägede poolt kai ääres (lisaks ka muid aluseid). Mis efekti oleks andnud merele minek, ei tea, sest tiibrakette grusiinidel polnud ja jutud vene laevastiku rakettidega ründamisest või ristleja Moskva vigastamisest (wired.com) näib olevat jama.

Kokkuvõte aga on: hoolimata mitmetest suurematest "kahuripaat" tüüpi laevadest ei olnud Gruusia laevastikust vastast (miks peaks meie analoogsetest olema???). Miks kaks viimast tabati kai ääres, vajaks selgitamist - unustamise võimalus on üks. Vene lennukid pommitasid Poti sadamat kaks korda, 08. ja 09. augustil. 10. augustil toimus see nn merelahing Abhaasia rannikul ja 11. augustil, kui vene maavägi Poti vallutas, oli vaevalt kellelgi tahtmist merele minna (võisid olla ka laevade vigastused, laevad polnudki merekorras või oli sadam töövõimetu).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 14:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 15:19
Postitusi: 1946
Kilo Tango kirjutas:
1. Analüüsi osa puudub täielikult. Olukorra kirjelduselt hüpatakse kohe järeldustele. Võib-olla seda lihtsalt ei ole avalikus osas, kuid ilma analüüsita ei tõenda see dokument mitte midagi.
2. Kõik kolm varianti on kirjeldatud lähtuvalt printsiibist "kui sul on haamer, siis paistavad kõik asjad naeltena"
3. Täielikult on jäetud käsitlemata EKV põhiprobleem - inimkoosseisu vähesus.
4. Täielikult on jäetud analüüsimata tehnilised alternatiivid.
5. Arvestatav osa dokumendi mahust on ballastttekst.
6. Kogu dokument on halvasti struktureeritud.

...

Kokkuvõtteks:
Ma olen selle dokumendi suhtes ülimalt kriitiline, kuna
1. Mina ei näe, kust need järeldused on tulnud ning alternatiivsete vahendite kasutamine samade eesmärkide saavutamiseks on jäetud täielikult käsitlemata. Lähtutud on monofunktsionaalsetest platvormidest (mistahes maismaaoperatsiooni korral on kogu see "suured laevad väiksed laevad, lootsikutel kellad kaelas" kola suhteliselt kasutu
2. Ignoreeritud on Eesti rannikumere reaalsust (väinameri on madal ja kive täis, kus 1000 tonnisel korvetil on väga keeruline opereerida)
3. Ei nähta ette etapiviisilist arengut

Siin nõustun kogu Kilo Tango jutuga 100% (ja mitte ainult tsiteerituga). Ise korduvalt mõelnud ise selle dokumendi kohta kirjutada aga pole aega leidnud piisavalt süveneda ja korralikult kirja panna.

Kui me arendaks oma teist mikroväeliiki (õhuväge) samasuguse suhtumisega, siis võiks ju ka kirjeldada olukorda ning ainuvõimaliku lahendusena välja joonistada uued treeninghävitajad:

Odavam variant ilmselt midagi relvastama (odavama otsa M-346). Kallim T-50 koos lühimaa rakettidega ja vb ka lollpommidega. "Suurepärane" kui on hübriid-olukord, vaja sooritada vaatluslende, teha õhuturvet jne (tegelikult muidugi äärmiselt piiratud tehniliste näitajate poolest).

Õhuväge ikka on ju ikka vaja! Teeme plaani ära(no nii 30% eelarvest tunduks aus). Kui me ei jõua kohe siis 15-20 aasta peale koos Läti ja Leeduga ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 14:28 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28124
Tsiteeri:
2. Ignoreeritud on Eesti rannikumere reaalsust (väinameri on madal ja kive täis, kus 1000 tonnisel korvetil on väga keeruline opereerida)


Väinamere merekaitse/piirivalve oli NSVL perioodil lahendatud, kasutades peamiselt projekt 1204 Shmel tüüpi kahurpaatidega (nimetati ka soomuskaatriteks). Need olid loodud WWII aegsete soomuskaatrite vaimse järglasena lahingutegevuseks suurtel jõgedel ja muudel siseveekogudel, samuti ka kaldameres. Eestis asus nende aluste divisjon Haapsalus Holmi sadamas ja need olid vastutavad valvetegevuse eest Väinamere väinades. Suurel merel sõitsid projekt 205P Stenkad, 4x30 mm automaatkahurid radarjuhtimisega, 4 torpeedoaparaati, neljaraudne VSHORAD seade (sõja puhul), pukseeritav sonar. Torpeedod olid allveetõrje omad.

1204:
https://static2.bigstockphoto.com/1/5/2 ... 214154.jpg

Relvastus: 1x76 mm kahur, 2x25 mm ÕT automaatkahur, reaktiivtulesüsteem ja kaheraudne Strela VSHORAD laskeseade (paigaldati sõja puhul), 1x7,62 KP, Plamja 30 mm automaatgranaadiheitjad. Süvis ca 1 meeter. Kiirus 24 sõlme. Roolikamber ja kahur kaetud kuulikindla, ülejäänu killukindla soomusega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 14:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4754
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
2. Ignoreeritud on Eesti rannikumere reaalsust (väinameri on madal ja kive täis, kus 1000 tonnisel korvetil on väga keeruline opereerida)


Väinamere merekaitse/piirivalve ...


Pigem oli siin küll minu poolt mõeldud manöövervabadust. Ei arva, et 1000 tonnised laevad tegeleksid regulaarse patrullimisega Väinameres. Küll aga võib olla taktikalistel põhjustel vaja Väinamerd kasutada ja siis on seal liiklemine piiratud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 15:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 461
Asukoht: Kärdla
Gideonic kirjutas:
Kui me arendaks oma teist mikroväeliiki (õhuväge) samasuguse suhtumisega, siis võiks ju ka kirjeldada olukorda ning ainuvõimaliku lahendusena välja joonistada uued treeninghävitajad:

Odavam variant ilmselt midagi relvastama (odavama otsa M-346). Kallim T-50 koos lühimaa rakettidega ja vb ka lollpommidega. "Suurepärane" kui on hübriid-olukord, vaja sooritada vaatluslende, teha õhuturvet jne (tegelikult muidugi äärmiselt piiratud tehniliste näitajate poolest).

Õhuväge ikka on ju ikka vaja! Teeme plaani ära(no nii 30% eelarvest tunduks aus). Kui me ei jõua kohe siis 15-20 aasta peale koos Läti ja Leeduga ...

Kui liitlased ei oleks vähemalt teoreetiliselt võimelised meie lünka õhuväe alal täitma, siis nii tulekski teha. Samas ega siingi erilistest edusammudest vähemalt avalikult ei kilgata. Nii palju kui mina suudan pressiteadete ridade vahelt välja lugeda, siis õhuturbe kasvatamine õhukaitseks tammub kas täiesti paigal või siis võib edenemist märgata aastakümnete mõõtkavas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 15:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 15:19
Postitusi: 1946
tuna kirjutas:
Kui liitlased ei oleks vähemalt teoreetiliselt võimelised meie lünka õhuväe alal täitma, siis nii tulekski teha. Samas ega siingi erilistest edusammudest vähemalt avalikult ei kilgata. Nii palju kui mina suudan pressiteadete ridade vahelt välja lugeda, siis õhuturbe kasvatamine õhukaitseks tammub kas täiesti paigal või siis võib edenemist märgata aastakümnete mõõtkavas.

Minumeelest ei oleks isegi siis kuigi mõtekas "nii teha". See neelaks ebaproportsionaalselt palju raha kaitseeelarvest väga madala kasuteguriga (treeninghävitajate kinemaatilised näitajad ei luba neil lihtsalt väga millelegi reageerida, enamikes tsenaariumites ei oleks neist kasu). Pigem oleks ka siis meile kasulik keskenduda jätkuvalt keskmaa-õhutõrjele ja kogu õhukomponendi nali ära jätta.

Loomulikult vastav õhutõrje õhuväge ei asenda ja ideaalsest on see lahendus kaugel. Sellegipoolest ei ole meil mõtet teha "jõukohast miniklooni" suurtest armeedest (võib lugeda ntx saksa blogia heietusi miniarmeedest mis üritavad olla suurte jõukohased kloonid)

Võib ka proovida muuta ju probleemi. Mis siis kui eesti oleks väiksem, siin elaks näiteks 200 000 inimest ja oht Ida poolt oleks sama. Kas siis oleks ka "hea lahendus" veel väiksem õhuvägi, veel väiksem merevägi (aga ära jätta ju ei saa, mereriik!) ja maaväekomponendile panustada 1/3? Aga mis siis kui oleksime veel väiksem (või suurem)?

Kui lahendus tuleb alati seesama paindumatu 30/30/30 USA sõjaväe emuleerimine kohalikus kastmes, siis on Kilo Tango haamrijutt ikka väga "naelapea pihta" ;)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 16:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 461
Asukoht: Kärdla
Jällegi, haamrijutt kehtib mõlemat pidi. Nagu siin teemas on tavaks, hüppab jutt kohe nö päris sõjale. Väljend "enamikes stsenaariumites" tähendab reeglina neid stsenaariume, mida hindaja ise silmas peab (see ei ole etteheide, me kõik teeme niimoodi). Probleem on mujal, on olemas mingi vähim tase (teadmiste, tehnika, organisatsiooni), ilma milleta riik sattub hätta. Milline see vähim tase on, see on muidugi paika pandav ainult tagantjäreletarkusega. Aga merel me paraku oleme allpool seda taset. Ja üsna kõvasti.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 16:18 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28124
Kui vastaseks on Venemaa oma teada, tuntud ja veel kogemata trikkidega, siis minna mingit tsiviilkriisi laadset teemat klaarima relvajõududega pole kuigi terav tegevus, kui vastase eesmärk on eskaleerida nii, et süüdlasena paistaks meie, siis on sinna raketikorvettide peale saatmine vesi nende veskile. Selliseid asju klaarivad valges ilmas rohkem sisejulgeolekujõud.

Nüüd võite rääkida, kuidas prantsuse grenaderid patrullisid Pariisi tänaval, aga Prantsusmaal pole taolist naabrit ja vastane polnudki võimeline mingiks eskalatsiooniks - pressi aga peale palju jaksad.

Selles valguses tuleks tugevdada piirivalvelaevade relvastust, sensoreid ja võibolla osta 1-2 laeva juurde (ning ka muud ATO elemendid), mitte asuda meresõtta.

Antud, ATO teemale on 2 võimalikku vastust
1. tugevdada sisejulgeolekujõudusid, et nad suudaks ka teatud piires lahingut lüüa - ükskõik, mida Kreml väidab, igale uurimiskomisjonile on võimalik tõendada, et kahurite taga olidki PPA ametnikud ja mitte politseivormi topitud sõjaväelased
2. saata armee peale (eespool nimetatud eskaleerumise teema). Armeed taoliselt peale saadetakse siis, kui vastane on nõrk ja sealt mingeid riukaid pole karta.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 10 Mär, 2020 16:22, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Mär, 2020 16:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4570
Tsiteeri:
Probleem on mujal, on olemas mingi vähim tase (teadmiste, tehnika, organisatsiooni), ilma milleta riik sattub hätta. Milline see vähim tase on, see on muidugi paika pandav ainult tagantjäreletarkusega. Aga merel me paraku oleme allpool seda taset. Ja üsna kõvasti.

Jällegi, kui laiemalt vaadata, siis tegelikult on neid valdkondi palju rohkem, mille kohta see kehtiks. Igalpool on puudus ja see on meie KV alatine taak.

Küsimus on selles, et mis suunas ja mis mahus MeV arendamine on reaalne. Mulle kipub jääma mulje, et hea oleks seegi kui suudetakse praegust taset hoida (kolm miinitõrjujat ja üks toetuslaev) ja võib-olla sinna näpuotsaga juurde lisada (näiteks mingi algeline seirevõimekus patrullkaatrite vms. näol), sest mingiteks suuremateks projektideks ei teki raha praegu ega ka tulevikus. Järgmiseks kümneks aastaks on raha juba sisuliselt ära planeeritud.

Vaadates lühemat perspektiivi kirjeldavaid dokumente, siis pole ka seal mingeid märkimisväärselt suuri muutusi oodata.
Tsiteeri:
Merevägi saavutab 2022. aastaks RKAK-s kirjeldatud miinisõjaalased võimearenduse eesmärgid läbi Sandown-klassi miinitõrjevõime uuendusprogrammi ning miinituukriüksuse arendamise.
Mereolukorra teadlikkuse võime väljaarendamise raames luuakse mereoperatsioonide keskuses võimalused riigisisese mereseirealase teabe kogumiseks, koondamiseks, analüüsiks ning laialijagamiseks juba 2019. Kaldaradarisüsteemi radaripositsioonide teabe andmekadudeta töötlemiseks ja tuvastatud merepildi koostamiseks luuakse tehnilised lahendused 2020.
Tuvastatud merepildi täiendamiseks luuakse võimalused mobiilsete kaldaradarite
kasutamiseks. Planeerimisperioodi lõpuks on merevägi mereoperatsioonide keskuse kaudu võimeline juhtima riigisisesel ambitsioonitasandil mereoperatsiooni sihtgrupi tasandil operatsioone. Aastal 2020 alustatakse NATO laev-kallas lühilaineside võimearendusprojekt BRASS elluviimist.
Perioodi lõpuks on mereväebaas võimeline piirangutega (ujuvkoosseisu majutamine ja teenuste pakkumine teistele Miinisadamas paiknevatele üksustele) tagama mereväe struktuuriüksuste logistilise toetuse ja teenindamise ning II liini tagalatoetuse osutamise mereväespetsiifilise kaitsematerjali lõikes. Sadamaakvatooriumi väekaitseks ning liitlaste toetamiseks hangitakse
kaatrid.

https://www.kaitseministeerium.ee/sites ... ramm_1.pdf


Viimati muutis nimetu, 10 Mär, 2020 16:34, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2470 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 138, 139, 140, 141, 142, 143, 144 ... 165  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt