Ott Laanemets kirjutas:...
Ma paar lehte tagasi postitasin selle uuringu eesmärgi ja see ei olnud tehniliste aspektide analüüs, vaid riigi mereliste ressursside organiseerimise analüüs. See, mis avalikust versioonist on välja jäänud, näed sisukorrast. Ehk siis see kriitika pole asjakohane (eriti naljakad on punktid 5 ja 6). Ühtpidi on sellest dokumendist aega edasi läinud (viide kin-mjr Heremi postitusele mereväest), teisalt ei ole ka, sest riigi merendusorganisatsioonide osas pole muutusi toimunud.
Siis oleks see dokument pidanud selle juurde ka jääma, mitte hakkama pakkuma välja laevade spetsifikatsioonide alusprintsiipe stiilis 1000 tonni, CIWS jms. Jutt ei ole ju "tehniliste aspektide analüüsi" puudmisest vaid igasuguse analüüsi puudumisest täielikult. On olukorra kirjeldus ja järeldus. Analüüsi ei ole.
See, et dokument on halvasti struktureeritud on minu isiklik arvamus. Ma olen oma elus lugenud terve hulga kõiksugu dokumentatsiooni ja oskan üsna hästi eristada mula sisust ning struktureeritud dokumenti mahuga täidetud tekstimassist. Jään oma seisukoha juurde.
Dokumendist on välja jäetud peamiselt osad lisad. Analüüsi kohta ei leia sisukorras midagi. Ammugi ei ole selle kohta märget AK.
Ott Laanemets kirjutas:
...
Kus need numbrid võetakse?
...
Aga kust neid mujalt ikka võtta saab, kui teiste riikide kogemusest. Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks samasuguse suurusega korvetid olema Eestis poole odavamad, kui mujal maailmas. Lisaks ei muuda ka hinna kahanemine isegi poole võrra asja meile taskukohaseks. Ja
põhiprobleem (mehitamine) jääb ikka lahendamata. Samuti hoolduskoormus.
Ott Laanemets kirjutas:
... kui on otsustatud mingi asi osta/arendada, siis kirjutatakse a) ohuhinnag selliselt, et otsus saab olla just selle asja ostmine ja/või b) kirjutatakse rahanumbrid eelarvesse sobivaks. Kuna uus asi või võime läheb alati maksma rohkem kui ennustati ja keegi oma vigu ei tunnista, siis tundubki arendus kui great success. Ehk et kui geneetiliselt tahta nt ’kolmandat brigaadi’ vms, siis tulebki nii raha kui inimvajaduse numbrid muudel projektidel võimalikult üles ajada jne jne....
See "vassime laevad ilusaks" on nüüd küll päris piinlik seisukohavõtt, mida ma ei taha isegi kommenteerida. Ma ei võta siin lõimes seisukohti kolmanda brigaadi kohta. Minu point on pigem selles, et mereväelased ei taha tunnistada, et kõnealuses dokumendis kirjutatud väga kiiduväärt eesmärke saab saavutada ka ilma nende "suurte ja väikeste sõjalaevade" alla raha magama panemata. Ehk siis universaalsemalt ja soodsamalt.
Ott Laanemets kirjutas:
...
Ma soovitan, keda huvitab Eesti mereliste ressursside organiseerimine, seda uuringut sisuliselt lugeda – seal on muide ka kirjas, mida selle uuringu kontekstis tähendavad sõnad suur ja väike sõjalaev. ...
Loetud. Sellest ka omad järeldused tehtud, millega keegi nagu otse vaielda millegipärast ei julge. Nagu öeldud - ei ole selles dokumendis mitte kusagil kirjas, kuidas selliste aluste ja nende näitajateni jõuti. Ka ei ole juttu sellest, milliseid alternatiive veel kaaluti seatud eesmärkide täitmiseks.
Kui te, sõbrad olete koostanud strateegiadokumendi, mille väljund on muu hulgas tehnikaostude nimekiri, siis ärge imestage, kui seda viimast kritiseeritakse.
Kilo Tango-l ei ole erinevalt mõnest teisest selle teemaga mingit isiklikku agendat. Minu ainus huvi on selles, et saadavolevate vahenditega (inimesed, aeg ja raha) kaitstaks Eesti riiki parimal võimalikul moel. Kõnealune dokument läheb sellest rajast ikka väga eemale.