Merevägi ja rannakaitse

[Ott Laanemets]

Defineeri ilus ilm.

Kopterid lendavad tavapäraselt ja üldjuhul VMC. Ja kui palju on Läänemerel VMC ilma? Ma ei ole piloot, aga noh - laevad on merel kogu aeg, lennuvahendid vaid mõnikord. Ma ei tea palju ja kus sina merd sõitnud oled, aga see on minu tagasihoidlik kogemus.

Universaaseid sõdureid pole olemas. Ma seetõttu jätaks sellised taktikalis-tehnilised asjad neile, kes sellega tegelevad ja natuke rohkem teavad. Ei midagi isiklikku, aga sellisel moel me kaugele ei sõua. Keegi isegi ei eelda, et maaväe vanemohvitser hakkab järsku merendusest polte ja mutreid teadma, veel vähem nende üle otsustama.

Nõus. Aga kui meil on valida vahendeid, mis annavad meile selle kohta pildi või mis ei anna, siis ceteris paribus eelistaks esimest.

Muidugi, aga kas üheks eelduseks polnud mitte 'meil on vähe raha'?

Räägi siis palun üle, mis on sinu pilt võrreldes allolevaga:
1. Lähema 2-5-aasta perspektiivis eeldusel, et kohe otsustatakse (IMHO: ülaltoodust pingutab ehk välja pt.1-4)
2. Lähema 10-aasta perspektiivis (IMHO: ülaltoodust pingutab ehk välja pt.5)
3. Lähema 20 aasta perspektiivis (IMHO: ülaltoodust pingutab ehk välja pt.6)

Aga palju sa selleks raha eraldad? Ehk siis oleme nagu lõksus lõksus. Sellest, milline peaks Eesti merekaitse välja nägema, on nii siin kui mujal kirjutatud piisavalt (nii avalikult kui mitteavalikult). Ei hakka kordama. Ja seda printsiipide tasemel, sest pole teada, kui tähtis peaks olema merekaitse kogu sõjalisest riigikaitsest. Seni kui seda kõige olulisemat piirangut ei tea, on edasine ju lihtsasti põhja lastav süüdistusega finantsanalüüsi puudumisest. Kui autot ostma lähed, siis pead ka teadma, palju sul selleks raha on.

Tegelikkusest. Lühikeses perspektiivis vt kin Heremi positust mõtetest mereväest ja pikemas perspektiivis kin Heremi viidatud Baltic Naval Vision 2030+: https://www.defensenews.com/outlook/201 ... n-enabler/

[Kilo Tango]

Nõus. Aga kui meil on valida vahendeid, mis annavad meile selle kohta pildi või mis ei anna, siis ceteris paribus eelistaks esimest.

Muidugi, aga kas üheks eelduseks polnud mitte 'meil on vähe raha'?
...

Ceteris paribus: https://en.wikipedia.org/wiki/Ceteris_paribus

[Kilo Tango]

Defineeri ilus ilm.

Kopterid lendavad tavapäraselt ja üldjuhul VMC. ...

Kui sa kasutad arhitektuursel meetodil (vaatan lakke) leitud väiteid, palun osunda.

Kõigil suurtel mitmemootorilistel kopteritel on peal IFR lendamiseks vajalikud seadmed ja meeskonna vastava loa olemasolul ka võimekus IFR-s lennata. Lisaks ei ole helikopteritel minu teada ette nähtud VFR tingimuste korral lennukõrguse miinimumi. Eesti amatöörid võivad seetõttu muidugi metsa lennata, aga see on amatööride viga. Ainuke erand on, et tsiviilhelikopterid ei pruugi olla sertifitseeritud IFR lendamiseks juhul, kui neil on ainult üks mootor (alates 1999 kehtiv piirang, mis tuleneb nõudest, et IFR ratinguga kopteril peab olma varuelektritoide), kuid ka pärast seda on ühemootorilisesd kopterid saanud IFR serte (siis kasutatakse varuelektritoiteks teise mooroti asemel suurendatud mahtuvusega akut).

UH-60 on näiteks kahemootoriline ja täiesti kindlalt IFR valmisolekuga vaikimisi. Pakun, et seda kopterit (nagu paljusid teisi suuri, näiteks NH-90) ainult VFR seadmestikuga ei saagi, rooma või põlvili.

Ehk siis kokkuvõttes lükkab see kogu sinu argumentatsiooni selle koha peal ümber. Ma võin ju järgi küsida, kui sind huvitab, mitu korda aastas pidi Copterline ilma pärast lennud ära jätma. Pakun, et neid kordi saab ühe käe näppudel üles lugeda.

[tuna]

Minu ja paljude teiste vaatevinkel on, et meil ei ole kahuriga kaubalaevu vaja - piisab "upitatud" piirivalvealustest ja muud vajadused saab lahendada teiste, universaalsemate vahenditega.

Hea küll, nimetame võimalikke mereväe aluseid "kahuriga kaubalaevadeks" ja PPA aluseid "upitatud piirivalvelaevadeks". Retooriliselt kõlab kenasti, aga mis on ikkagi nende vahe? Raha (mida meil veel ei ole, aga kui tuleb) on nende ehitamiseks täpselt ühepalju.

[Kilo Tango]

Minu ja paljude teiste vaatevinkel on, et meil ei ole kahuriga kaubalaevu vaja - piisab "upitatud" piirivalvealustest ja muud vajadused saab lahendada teiste, universaalsemate vahenditega.

Hea küll, nimetame võimalikke mereväe aluseid "kahuriga kaubalaevadeks" ja PPA aluseid "upitatud piirivalvelaevadeks". Retooriliselt kõlab kenasti, aga mis on ikkagi nende vahe? Raha (mida meil veel ei ole, aga kui tuleb) on nende ehitamiseks täpselt ühepalju.

Suuruse vahe. Raha kulub oluliselt erineval määral sõltuvalt, kas ehitada 1000 tonnine või 50 tonnine laev.

Aga aitäh tähelepanu juhtimast. Püüan vältida sellist mitmetitõlgendatavat retoorikat.

[tuna]

Pole avalikkuses silma jäänud, millised on PPA hetke plaanid. Kümmekond aastat tagasi vähemalt ühes töös peeti vajalikuks viite Kindral Kurvitsa mõõtu laeva (1000 t). Seegi tundub olevat juba suhteliselt ära optimeeritud soov, arvestades Eesti rannajoone pikkust. Nii või teisiti, Kurvitsaid on praeguseks täpselt üks. Vahepeal on ehitatud Raju, mis on huvitav kompromiss - kolm korda odavam kui Kurvits, aga vähemalt paberil peamistes soovitud kategooriates sama võimekas kui viimane. Tõenäoliselt tuli selline tulemus millegi arvel, kas seda tüüpi on veel võimalik upitada sõjaliste ülesannete täitmiseks, peavad ütlema targemad.

Lisaks on PPAl kaks laeva: Pikker ammendas oma ressursi kaks aastat tagasi (vähemalt ühe kättesattunud ametliku hinnangu järgi). Neljas on kalastusvalveks ehitatud u 50 t Valve, mis esialgu laevastiku koosseisu ei kuulunudki, vaid oli mõeldud tegutsemiseks Saaremaa rannikul (eelkõige Liivi lahel). Millisele tasemele on seda võimalik upitada veel sõjaliste ülesannete täitmiseks, jällegi, öelgu targemad.

Edasi, reostustõrjel täidab Eesti praegu võetud kohustustest pool ehk juurde on vaja selles kategoorias nelja laeva. Olemasolevast neljast laevast omakorda pool ehk Veeteede Ameti omad vajavad 10-15 aasta vaates väljavahetamist. Nii või teisiti, suurem laevaehitus seisab ees. Ülesandeid arvestades tuleb enamik neist ehitatavatest laevadest sinna 500-1000 t kanti. Teiste sõnadega, sellist valikut, et suuremaid ujuvvahendeid ei hangi, ei ole olemas. Küsimus on selles, kuidas ka sõjalised ülesanded selle protsessi käigus ära lahendada.

[blueant]

Ammu pole märgitud, et PPA ei osale NATO-s, koos kõige sellest tulenevaga.

[Kilo Tango]

...
Nii või teisiti, suurem laevaehitus seisab ees. Ülesandeid arvestades tuleb enamik neist ehitatavatest laevadest sinna 500-1000 t kanti. Teiste sõnadega, sellist valikut, et suuremaid ujuvvahendeid ei hangi, ei ole olemas. Küsimus on selles, kuidas ka sõjalised ülesanded selle protsessi käigus ära lahendada.

Jah, aga sellisel juhul me ei ole ehitanud MV jaoks mingit tuhandetonnist kaubalaeva, vaid see laev on ehitatud sellise suurusega selle jaoks, et ülesanded vajavad seda suurust.
Kogu see "kaubalaeva" metafoor sündis sellest mõttest, et "ehitame ühe 1000 tonnise laeva ja relvastame selle minimaalselt, et siis hiljem midagi juurde osta".

[Kriku]

Edasi, reostustõrjel täidab Eesti praegu võetud kohustustest pool ehk juurde on vaja selles kategoorias nelja laeva. Olemasolevast neljast laevast omakorda pool ehk Veeteede Ameti omad vajavad 10-15 aasta vaates väljavahetamist. Nii või teisiti, suurem laevaehitus seisab ees. Ülesandeid arvestades tuleb enamik neist ehitatavatest laevadest sinna 500-1000 t kanti. Teiste sõnadega, sellist valikut, et suuremaid ujuvvahendeid ei hangi, ei ole olemas. Küsimus on selles, kuidas ka sõjalised ülesanded selle protsessi käigus ära lahendada.

Sellest mõttekäigust ma ei saanud päris aru - et miks peaks sõjalisi ülesandeid reostustõrje laevade uuendamise protsessi käigus lahendama?

[Kapten Trumm]

Konks on selles, et meie need "muud laevastikud" on uuendatud enamasti mingite struktuurifondide kaasfinantseerimisega (ka viimane, Kindral Kurvits). Seal on Eesti ise maksnud vaid 15-20% hinnast. Nagu kopteritegi puhul.

[Kirs]

Raju oli viimane ja samuti ehitus rahastatud EU toetuse abil. Samuti Valve.

[tommy]

Piirivalvel on reaalsuses vaid kaks alust, mida võib ehk laevaks nimetada. Kurvits ja Raju. Ülejäänud on vaid suuremad või väiksemad kaatrid.
Kurvits, kui kõige suurem ja tõenäoliselt ka kõige võimekam on reostustõrje ja päästelaev. Nii merepääste kui tuletõrje. Selleks on ta ehitatud ja varustatud. Temast ei saa teha sõjalaeva. Või, noh, midagi pooletoobist ümberehitusega vast saaks, saaks panna kuulipritsid kummagisse poordi, midagi kergemat pakile, kuid see ei muudaks asja. Suurem häda oleks vast hoopis selles, et järele peaks andma neis asjus, milleks laev tegelikult tehtud on.
Me ei saa oma merelist reostustõrjet maha keerata, kohandades/ehitades olemasolevad tõrjelaevad ümber sõjaliste asjade jaoks. On õige, et riik niigi ei täida reostuskorjes vajaminevat võimekust.

Muidugi, saab kasutada, on kasutatud ja kasutatakse ka tulevikus Kurvitsat merevalve ja patrull-ülesannete jaoks. Muud paremat nagunii pole..

Samahästi võiks loobuda KV-le näiteks paakautode ja tsisternide ostmisest, kuna Päästeametil on need ju juba olemas.

[Kapten Trumm]

Siin eespool tuli nüüd törts jamajuttu. Kurvitsale nende vajalike asjade panekuks on kohta ja võimalust küll ja mingit reostustõrje varustuse juttu pole vaja ajada. Võimalik on, et on vajalik teha laevatehaselisi töid nagu pealisehituse laiendamine. Kui tegu on soomlaste projektiga, siis väga võimalik, et laeva konstruktsioon juba arvestab "lisade" paigaldusega. Sergei, Mistral jne asjad on laevale üldiselt bolt-on, ilma suuremate ümberehitusteta. Need on lihtsalt piisavalt kerged ja ei ulatu tekist allapoole.

Oma jutu kinnituseks toon allpool ühe foto WWII ajast. See on puust kerega, 25 m pikkune USA torpeedokaater.

Relvastus, mis (puidust) tekile on pandud, om

1x40 mm Boforsi automaatkahur
1x37 mm automaatkahur
1x20 mm Oerlikoni automaatkahur
2x12,7 mm paariskuulipildujaseadet
kaks reaktiivsuurtükisüsteemi

http://www.navsource.org/archives/12/120559601.jpg

PPA neljast laevast vähim ongi umbes samasuur PVL-112 Valve. 1x Sergei, 1xMistral, 2xJavelin ja 260 kg kaaluv SAAB 1x 3D lühimaaradar mahub ka sinna. Muud alused on suuremad ja PVL-103 Pikker on tegelikult juba raskekuulipildujaga relvastatud.

[Kilo Tango]

Räägime siis rahast.
Loomulikult ei pea piirduma toodud näidetega, kuid praeguse tegevuse eesmärk ei ole ostunimekirja koostamine, vaid kulude hindamine.
Hinnad on enamasti pärit SIPRI-st. Paremaid mul ei ole.
TCO on leitud väga jämeda rusikareegli alusel, et see kipub tihti olema kahekordne ostuhind. See sõltub väga paljudest asjaoludest, kuid on esialgseks hindamiseks hea küll.

Faas 1:
Eesmärk: Ülevaate kiire parandamine merel toimuvast ja esmase reageerimisvõime loomine.
Vahendid 1: UAV üksus ühe baasjaama ja 4-6 lennuvahendiga, neist !/2 relvastatud.
Näitlik hanke maksumus 1: Itaalia ostis 2001.a. 5 RQ-1 Predatori $55 mil eest uuena. See ost pidi ilmselt sisaldama ka baasjaama. RQ-1 täna ei toodeta. Need on USA-s ladustatud. Esmane otsus oli, et neid liitlastele ei müüda, kuid pole välistatud, et väikese koguse puhul otse eesliinil vaadatakse see ümber. Kui müüakse, siis võimalik, et soodsama hinnaga, kuna tegemist on moraalselt aegunud süsteemiga. Hanke täpsem eesmärk on harjutada regulaarsete droonioperatsioonide läbi viimist plaaniga minna hiljem üle näiteks Avengerile (ühiku hind $12-15 mil).
Näitlik hanke maksumus 2: Itaalia ostis 2008-2009 aastal 4 RQ-9 Reaperit $81 mil eest.
Lisakulud:
Ämarisse baasi ehitamine. Juhtimiskeskus tuleb konteineris. See tuleb lihtsalt kusagile paigutada.
Mehitamine (piloot ja relvastuse/jälgimisseadmete operaator ilmselt kolmes vahetuses + üksuse juhtimine. Kokku ca. 10 inimest.
Hoolduse jaoks usutavasti piisab ainult olemasolevate hooldustehnikute väljaõppest ja mõnedest lisaseadmetest.
TCO: ilmselt kusagil $100 mil ringis 10 aasta perspektiivis.
Inimesi tarvis: ~10. Lisaks haaratakse juurde olemasolevat ressurssi Ämari hooldusbaasist.

Faas 2:
Eesmärk: Esmase „saapad maas“ võime saavutamine kaldarajatiste kaitseks, piraatluse jms. jõumonopoli kahtluse alla paneku vastases tegevuses.
Vahendid: BWB Patrol 24 WP tüüpi alused 7 tk ~ 30 mil € koos relvastusega (MILAN + mingit sorti kiirlaskekahur). Kui tahta relvastust rohkem peale laduda, siis hind kappab kohe kõrgustesse. Viidud Faas 2, kuna enne tegutsema hakkamist peab olema mingigi pilt, mis merel toimub.
TCO: ilmselt kusagil $60-90 mil ringis 10 aasta perspektiivis. Sõltub varustusest.
Inimesi tarvis: ~50

Faas 3:
Eesmärk: Ründe tõkestamine rannikule
Vahendid: RBS-15 Mk3 koos radarivõrguga
Näitlik maksumus: Poola ostis 2006 aastal 36 raketti hinnaga 110 mil€. Lisaks tuleb muretseda laskealused. Lisaks liikuvad ja staatilised radarid. Lisaks tuleb luua võimalused radaripildi ühitamiseks piirivalvega.
Kogu hanke kulu: ilmselt 200 mil.
TCO: ilmselt kusagil $400 mil ringis 10 aasta perspektiivis.
Inimesi tarvis: 100-200 (struktuur, operaatorid, hooldus, autojuhid (saavad olla ajateenijad) jms.)

Juhin tähelepanu, et kogu selles pildis ei ole ühtegi senti transpordivahendite enesekaitse tarbeks (v.a. patrullaluste MILAN-d), mis suurte veesõidukite puhul on täiesti vältimatu ja suur kulukoht. Lisaks olen alati kahtluse korral hinnanud hindu kõrgemaks.

[tuna]

Edasi, reostustõrjel täidab Eesti praegu võetud kohustustest pool ehk juurde on vaja selles kategoorias nelja laeva. Olemasolevast neljast laevast omakorda pool ehk Veeteede Ameti omad vajavad 10-15 aasta vaates väljavahetamist. Nii või teisiti, suurem laevaehitus seisab ees. Ülesandeid arvestades tuleb enamik neist ehitatavatest laevadest sinna 500-1000 t kanti. Teiste sõnadega, sellist valikut, et suuremaid ujuvvahendeid ei hangi, ei ole olemas. Küsimus on selles, kuidas ka sõjalised ülesanded selle protsessi käigus ära lahendada.

Sellest mõttekäigust ma ei saanud päris aru - et miks peaks sõjalisi ülesandeid reostustõrje laevade uuendamise protsessi käigus lahendama?

Me oleme selles mõttes soodsas seisus, et kogunenud on paarkümmend aastat kogemust, mingi pilt on ees, milleks, kuidas ja kui palju on vaja merel teha. Teiselt poolt olemasolevad struktuurid ei piira eriti ka kõige radikaalsemaid ümberkorraldusi. Õieti nagu polegi neid olemasolevaid struktuure. Kui ikka oleks olemas paarikümne aluse suurused laevastikud, siis oleks inerts ümberkorralduste vastu juba puht tehnilistel põhjustel suur, rääkimata niikuinii inimeste poolt tulevast inertsist. Tõepoolest, ega sellist universaalset laeva ei ole võimalik ehitada, mis kõiki ülesandeid täita suudab. Küll aga on vajalike aluste hulk nii suur, et seal hulgas on võimalik iga ülesande jaoks ehitada laevad, milleks need sobivad, pluss võivad need täita toetavaid rolle teiste ülesannete täitmisel. Lisaks on võimalik teadmised koondada, mitte iga asutus ei hakka omaenese tarkusest laevu hankima.

Samamoodi on selle protsessi käigus võimalik jagada ülesanded teisiti, nüüd juba vastavuses uute tehniliste vahenditega. Näiteks: kui võtta eesmärgiks suurte laevade koondamine Mereväkke, siis kerkib kohe üles küsimus, kellele jääb vastutus merepääste eest. Ka pärast nende kahe laeva äraandmist oleks PPA suurim merepääste ressursi valdaja Eestis. Meil on väga mõistlik süsteem, kus kõigil mere ääres asuvatel asutustel on nende võimaluste piires merepääste võimekus (see ei tekkinud muide iseenesest, vaid pärast ühe väikese poisi uppumist Saaremaal). See võimekus on lisaks politseile ka näiteks Päästeametil ja Eesti Lootsil. Kui juba jätta vastutus PPAle, siis kerkib ka küsimus, kas pole neile mõtekas jätta Raju, mis on rätsepatööna tehtud. Raju puhul on aga selle optimeerimise tagajärjel ka puudusi. Näiteks paksus jääs ta reostust ei korja. Seevastu Veeteede Ametil on vaja jäälõhkujaid, mis suudavad korjata ka reostust. Ma ei tea, kas Mereväele vajalikest laevadest on abi reostustõrjel, aga küll saavad nad toetada PPAd merepäästel, näiteks patrullipiirkondi ära jagades. Eeldusel, et Raju on edukas projekt (pole selle kohta avalikke arutelusid kohanud), mis maksab kolm korda vähem kui 1000 t laev, aga ei suuda ka kõike samamoodi teha, siis niimoodi kombineerides on võimalik saavutada saavutada parem tulemus, selle asemel, et ehitada juurde kuus reostustõrjelaeva ja siis asuda sõjaliste probleemide kallale.

Kogu see arutluskäik on puhtalt teoreetiline, nagu siin teemas korduvalt on märgitud, saatan peitub detailides.