Kõigepealt tänud raamatuviidete eest. Aega saan, võtan kindlasti ette.
Ott Laanemets kirjutas:
...
Me oleme siin juba olnud: eesmärk ei ole mereala katta radaritega, vaid avastada seal liikujaid. Selleks kasutatakse mõistet avastamistõenäosus, mil sisendeid rohkem kui ühe sensori kõrgus merepinnast. ...
Seda kindlasti, Aga selle jaoks peavad need sisendid olemas olema. Tulevad need siis lennuvahenditelt, hüdrofonide võrgult, radaritelt, visuaalselt vaatluselt, liitlaste satelliitluurelt vms. Ja mida kvaliteetsema sisendi me loome, seda kiiremini ja täpsemalt me suudame reageerida. Samas ei saa väita, et laevaradari nähtavuspiirang oleks olematu probleem. Satelliidipildilt tuvastatud objekti jõudmine sillale võtab aega ja see muudab selle leidmise laevaradariga kindlasti raskemaks. Ma ei tea, kas meile jagatakse liitlast satelliidipilte Läänemere kohta. Kui jah, siis see muudab vähemalt esialgu Küsimusele 1 (kus liigub) vastamise lihtsamaks.
Ott Laanemets kirjutas:
...
Kindlasti, kui ilm on ilus.
Defineeri ilus ilm. Nagu öeldud, siis helikopteriga saab lennata üsna kehva ilmaga (teatava piirini). Ainus, mis helikopterit tõsiselt häirib on jäide, kuid seda esineb siiski piisavalt harva, et see tõsiseks takistuseks osutuks. Tõsiasi on see, et sealt, kust jookseb kopteri lennuvõime piir edasi ei ole ilmselt ka
boarding laevalt-laevale eriti mõeldav.
Ott Laanemets kirjutas:
...
... Helikopteri lennutund on üldjuhul kallim kui pealveeplatvormi meretund ning selleks et 24/7/365 õhus püsida, on vaja suurt hulka lennuvahendeid. ...
See on nüüd demagoogia. Kusagil ei ole ma väitnud, et helikopter oleks esmane vaatlusallikas. Loe palun tähelepanelikumalt tekste, mida sa kommenteerid. Mitte mingit vajadust ei ole kopterikoosseisu 24/7 õhus hoida. Kopteri lennutund võib kallim olla, kuid oluline vahe just sellest tulebki, et vaatluse otstarbel lennutatakse UAV-d, mitte koptereid. Ja sedagi ainult juhul, kui on tuvastatud vajadus vaatluseks (sisend muudest allikatest nagu seesama äraneetud hüdrofoonikavõrk).
Ott Laanemets kirjutas:
...
Vaadates tänast olukorda, võiks vee aluse hetkekes unustada. Esiteks tuleb korda teha vee pealne, sest enamus laevu liigub siiski vee peal. Ca 90% allveelaevadest avastatakse muide vee peal pealveeseire vahenditega (tavapäraselt näeb vaatleja periskoopi). See kehtib eriti Läänemere kohta, kus hüdroakustilised tingimused on oluliselt erinevad sellest, mis on teispool Taani väinu.
Nõus. Aga kui meil on valida vahendeid, mis annavad meile selle kohta pildi või mis ei anna, siis
ceteris paribus eelistaks esimest.
Ott Laanemets kirjutas:
...
04 AUG 2019 kirjutasin:
Tsiteeri:
Vee all saab ’asju tuvastada’ (recognize) tuukri või allveeroboti abil ja seda kasutatakse miinitõrjes. Tuvastamine tähendab kontakti olemuse kindlaks tegemist – valge tekiehitisega musta kerega tanker, halli kerega sõjapaeva pardanumbriga 123 jne. Peal- ega allveelaevade vee all tuvastamine pole võimalik, sest neid ei saa optiliselt vaadelda.
Aga kes on rääkinud vee all sõitvate jupstükkide tuvastamisest. Palun loe tähelepanelikumalt. Mis puutub hüdroakustilise signaali leviku jälgimist ja selle alguspunkti määramist, siis tänapäeva andmetöötlusega on võimalik ka pinnases liikuva akustilise laine põhjal terve hulk infot välja lugeda. SOSUS on 50-date tehnoloogia.
Ma sellesse piirivalve vs. merevägi diskussiooni enam ei laskuks. Lähtume eeldusest, et sul on õigus ja suures dokustaadis kirjeldatud Variant 3 ei ole väga mõeldav. See muudab üldist pilti tegelikult suhteliselt vähe.
Ott Laanemets kirjutas:
...
Lisan veel kaks mõtet siinse diskussiooni kohta:
1. Strateegilistele probleemidele ei ole taktikalisi lahendeid, veel vähem tehnilisi. Ühe platvormi, sensori või relva TTA ei ole liiga oluline strateegilise probleemi lahendamisel.
2. Taktikalis-tehnilistest teemadest kirjutades peab aru saama, et enamus infot (andmed, metoodikad jne) ei ole avalik. See kehtib ka minu poolt ülal kirjutatu kohta.
TTA avalike andmete puudulikkus peaks kõigile foorumis kirjutatele ütlematagi selge olema. Meil ei ole lihtsalt mitte millestki muust lähtuda (kas ei tea või ei tohi öelda). Strateegiast: Ma olen seda väidet tüdimuseni kuulnud ja see on ainult osaliselt tõde. See kehtib ainult juhul, kui platvorm, sensor või relva TTA on vastase omaga sarnasel tasemel. Piltlikult öeldes - kui sul on miljard meest relvastatud vibude ja kanuudega, siis sa võid tänapäeva USA kõrval elades joonistada mistahes strateegiaid, kuid ikkagi pead sa arvestama vastase tehnilisest üleolekust tuleneva võimega rakendada oma tahet. Ehk siis strateegilised valikud on väga piiratud ja võib kokku võtta lausega "Yes, sir."
Sa võid teha mistahes strateegilisi otsuseid ja valikuid, kuid nende rakendamise määrab ära tektikaline ja tehniline võime neid valikuid ellu viia. Antud puhul on minu poolt vaadates peamine strateegiline küsimus selles, kas me jagame EKV juhtimise ainult väeliigipõhiseks või üritame mistahes ühe areaali probleemi lahendades anda võimeid ka mingite muude probleemide lahendamiseks. Selle "suured laevad, väiksed laevad" lahendi peamine puudus ongi monofunktsionaalsus ja sellest ei saa üle ega ümber. Samal ajal, kui allpool pakutud lahendiga saaks täita ka võimelünga õhuluure, dessanditõrje, õhust jõu rakendamise, VIP evakuatsiooni jms. valdkondades. Ikkagi jääks katmata õhutõrje ja terve hulk muid õhuruumi valdamisega seotud võimelünki. Ja see monofunktsionaalsuse vältimine peakski olema oluline strateegilise võimekuste planeerimise alus praegu nii palju kui see on võimalik. Vähemalt senikaua, kui karjuvad lüngad on kuidagigi kaetud.
Mulle tundub, et me triivime pisitasa lähemale. Ma olen siin nüüd oma positsioone selgitanud ja kaitsnud juba omajagu. Täpsustan selle siis üle (ja tänud Gideonic-le kohandamise eest):
Tsiteeri:
1. võimalikult odavad ("glorified piirivalve") patrull-laevad
2. UAVd (Täpsustus KT: sellisel juhul nii relvastamata, kui relvastatud - Hellfire on laeva vastu tõhusam kui karjumine)
3. Rannikul asuv radarivõrk + NSM-patareid (Täpsustus KT: RBS-15 Mk3 oleks ilmselt esialgu piisav lahendus - hinnavahe 4-kordne. Vbl. oleks vajadus mix-i järele)
4. Merealused sensorid (võib vaielda kas ka ilma nendeta saaks, aga kui patrull-laevad tulevad "lollakad" siis pigem mitte)
Kui rahalaev leitakse võiks lisaks olla:
5. Tavalised ja ASW helikopterid koos relvastusega
6. Õhuväele mingi mehitatud ründeplatvorm (mis võiks ideaalis katta ka mineerimisvajaduseks. Mineerida, ntx USA Mk 6x Quickstrike seeria miinidega)
Räägi siis palun üle, mis on sinu pilt võrreldes allolevaga:
1. Lähema 2-5-aasta perspektiivis eeldusel, et kohe otsustatakse (IMHO: ülaltoodust pingutab ehk välja pt.1-4)
2. Lähema 10-aasta perspektiivis (IMHO: ülaltoodust pingutab ehk välja pt.5)
3. Lähema 20 aasta perspektiivis (IMHO: ülaltoodust pingutab ehk välja pt.6)