www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 28 Mär, 2020 20:29

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2470 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 145, 146, 147, 148, 149, 150, 151 ... 165  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 17:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4754
tuna kirjutas:
...
Nii või teisiti, suurem laevaehitus seisab ees. Ülesandeid arvestades tuleb enamik neist ehitatavatest laevadest sinna 500-1000 t kanti. Teiste sõnadega, sellist valikut, et suuremaid ujuvvahendeid ei hangi, ei ole olemas. Küsimus on selles, kuidas ka sõjalised ülesanded selle protsessi käigus ära lahendada.


Jah, aga sellisel juhul me ei ole ehitanud MV jaoks mingit tuhandetonnist kaubalaeva, vaid see laev on ehitatud sellise suurusega selle jaoks, et ülesanded vajavad seda suurust.
Kogu see "kaubalaeva" metafoor sündis sellest mõttest, et "ehitame ühe 1000 tonnise laeva ja relvastame selle minimaalselt, et siis hiljem midagi juurde osta".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 17:14 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 18171
Asukoht: Viljandimaa
tuna kirjutas:
Edasi, reostustõrjel täidab Eesti praegu võetud kohustustest pool ehk juurde on vaja selles kategoorias nelja laeva. Olemasolevast neljast laevast omakorda pool ehk Veeteede Ameti omad vajavad 10-15 aasta vaates väljavahetamist. Nii või teisiti, suurem laevaehitus seisab ees. Ülesandeid arvestades tuleb enamik neist ehitatavatest laevadest sinna 500-1000 t kanti. Teiste sõnadega, sellist valikut, et suuremaid ujuvvahendeid ei hangi, ei ole olemas. Küsimus on selles, kuidas ka sõjalised ülesanded selle protsessi käigus ära lahendada.
Sellest mõttekäigust ma ei saanud päris aru - et miks peaks sõjalisi ülesandeid reostustõrje laevade uuendamise protsessi käigus lahendama?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 17:18 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28127
Konks on selles, et meie need "muud laevastikud" on uuendatud enamasti mingite struktuurifondide kaasfinantseerimisega (ka viimane, Kindral Kurvits). Seal on Eesti ise maksnud vaid 15-20% hinnast. Nagu kopteritegi puhul.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 17:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Jaan, 2009 11:50
Postitusi: 248
Asukoht: Saaremaa
Raju oli viimane ja samuti ehitus rahastatud EU toetuse abil. Samuti Valve.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 17:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3606
Asukoht: Eesti
Piirivalvel on reaalsuses vaid kaks alust, mida võib ehk laevaks nimetada. Kurvits ja Raju. Ülejäänud on vaid suuremad või väiksemad kaatrid.
Kurvits, kui kõige suurem ja tõenäoliselt ka kõige võimekam on reostustõrje ja päästelaev. Nii merepääste kui tuletõrje. Selleks on ta ehitatud ja varustatud. Temast ei saa teha sõjalaeva. Või, noh, midagi pooletoobist ümberehitusega vast saaks, saaks panna kuulipritsid kummagisse poordi, midagi kergemat pakile, kuid see ei muudaks asja. Suurem häda oleks vast hoopis selles, et järele peaks andma neis asjus, milleks laev tegelikult tehtud on.
Me ei saa oma merelist reostustõrjet maha keerata, kohandades/ehitades olemasolevad tõrjelaevad ümber sõjaliste asjade jaoks. On õige, et riik niigi ei täida reostuskorjes vajaminevat võimekust.

Muidugi, saab kasutada, on kasutatud ja kasutatakse ka tulevikus Kurvitsat merevalve ja patrull-ülesannete jaoks. Muud paremat nagunii pole..

Samahästi võiks loobuda KV-le näiteks paakautode ja tsisternide ostmisest, kuna Päästeametil on need ju juba olemas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 18:47 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28127
Siin eespool tuli nüüd törts jamajuttu. Kurvitsale nende vajalike asjade panekuks on kohta ja võimalust küll ja mingit reostustõrje varustuse juttu pole vaja ajada. Võimalik on, et on vajalik teha laevatehaselisi töid nagu pealisehituse laiendamine. Kui tegu on soomlaste projektiga, siis väga võimalik, et laeva konstruktsioon juba arvestab "lisade" paigaldusega. Sergei, Mistral jne asjad on laevale üldiselt bolt-on, ilma suuremate ümberehitusteta. Need on lihtsalt piisavalt kerged ja ei ulatu tekist allapoole.

Oma jutu kinnituseks toon allpool ühe foto WWII ajast. See on puust kerega, 25 m pikkune USA torpeedokaater.

Relvastus, mis (puidust) tekile on pandud, om

1x40 mm Boforsi automaatkahur
1x37 mm automaatkahur
1x20 mm Oerlikoni automaatkahur
2x12,7 mm paariskuulipildujaseadet
kaks reaktiivsuurtükisüsteemi

http://www.navsource.org/archives/12/120559601.jpg

PPA neljast laevast vähim ongi umbes samasuur PVL-112 Valve. 1x Sergei, 1xMistral, 2xJavelin ja 260 kg kaaluv SAAB 1x 3D lühimaaradar mahub ka sinna. Muud alused on suuremad ja PVL-103 Pikker on tegelikult juba raskekuulipildujaga relvastatud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 19:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4754
Räägime siis rahast.
Loomulikult ei pea piirduma toodud näidetega, kuid praeguse tegevuse eesmärk ei ole ostunimekirja koostamine, vaid kulude hindamine.
Hinnad on enamasti pärit SIPRI-st. Paremaid mul ei ole.
TCO on leitud väga jämeda rusikareegli alusel, et see kipub tihti olema kahekordne ostuhind. See sõltub väga paljudest asjaoludest, kuid on esialgseks hindamiseks hea küll.

Faas 1:
Eesmärk: Ülevaate kiire parandamine merel toimuvast ja esmase reageerimisvõime loomine.
Vahendid 1: UAV üksus ühe baasjaama ja 4-6 lennuvahendiga, neist !/2 relvastatud.
Näitlik hanke maksumus 1: Itaalia ostis 2001.a. 5 RQ-1 Predatori $55 mil eest uuena. See ost pidi ilmselt sisaldama ka baasjaama. RQ-1 täna ei toodeta. Need on USA-s ladustatud. Esmane otsus oli, et neid liitlastele ei müüda, kuid pole välistatud, et väikese koguse puhul otse eesliinil vaadatakse see ümber. Kui müüakse, siis võimalik, et soodsama hinnaga, kuna tegemist on moraalselt aegunud süsteemiga. Hanke täpsem eesmärk on harjutada regulaarsete droonioperatsioonide läbi viimist plaaniga minna hiljem üle näiteks Avengerile (ühiku hind $12-15 mil).
Näitlik hanke maksumus 2: Itaalia ostis 2008-2009 aastal 4 RQ-9 Reaperit $81 mil eest.
Lisakulud:
Ämarisse baasi ehitamine. Juhtimiskeskus tuleb konteineris. See tuleb lihtsalt kusagile paigutada.
Mehitamine (piloot ja relvastuse/jälgimisseadmete operaator ilmselt kolmes vahetuses + üksuse juhtimine. Kokku ca. 10 inimest.
Hoolduse jaoks usutavasti piisab ainult olemasolevate hooldustehnikute väljaõppest ja mõnedest lisaseadmetest.
TCO: ilmselt kusagil $100 mil ringis 10 aasta perspektiivis.
Inimesi tarvis: ~10. Lisaks haaratakse juurde olemasolevat ressurssi Ämari hooldusbaasist.

Faas 2:
Eesmärk: Esmase „saapad maas“ võime saavutamine kaldarajatiste kaitseks, piraatluse jms. jõumonopoli kahtluse alla paneku vastases tegevuses.
Vahendid: BWB Patrol 24 WP tüüpi alused 7 tk ~ 30 mil € koos relvastusega (MILAN + mingit sorti kiirlaskekahur). Kui tahta relvastust rohkem peale laduda, siis hind kappab kohe kõrgustesse. Viidud Faas 2, kuna enne tegutsema hakkamist peab olema mingigi pilt, mis merel toimub.
TCO: ilmselt kusagil $60-90 mil ringis 10 aasta perspektiivis. Sõltub varustusest.
Inimesi tarvis: ~50

Faas 3:
Eesmärk: Ründe tõkestamine rannikule
Vahendid: RBS-15 Mk3 koos radarivõrguga
Näitlik maksumus: Poola ostis 2006 aastal 36 raketti hinnaga 110 mil€. Lisaks tuleb muretseda laskealused. Lisaks liikuvad ja staatilised radarid. Lisaks tuleb luua võimalused radaripildi ühitamiseks piirivalvega.
Kogu hanke kulu: ilmselt 200 mil.
TCO: ilmselt kusagil $400 mil ringis 10 aasta perspektiivis.
Inimesi tarvis: 100-200 (struktuur, operaatorid, hooldus, autojuhid (saavad olla ajateenijad) jms.)

Juhin tähelepanu, et kogu selles pildis ei ole ühtegi senti transpordivahendite enesekaitse tarbeks (v.a. patrullaluste MILAN-d), mis suurte veesõidukite puhul on täiesti vältimatu ja suur kulukoht. Lisaks olen alati kahtluse korral hinnanud hindu kõrgemaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 19:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 461
Asukoht: Kärdla
Kriku kirjutas:
tuna kirjutas:
Edasi, reostustõrjel täidab Eesti praegu võetud kohustustest pool ehk juurde on vaja selles kategoorias nelja laeva. Olemasolevast neljast laevast omakorda pool ehk Veeteede Ameti omad vajavad 10-15 aasta vaates väljavahetamist. Nii või teisiti, suurem laevaehitus seisab ees. Ülesandeid arvestades tuleb enamik neist ehitatavatest laevadest sinna 500-1000 t kanti. Teiste sõnadega, sellist valikut, et suuremaid ujuvvahendeid ei hangi, ei ole olemas. Küsimus on selles, kuidas ka sõjalised ülesanded selle protsessi käigus ära lahendada.
Sellest mõttekäigust ma ei saanud päris aru - et miks peaks sõjalisi ülesandeid reostustõrje laevade uuendamise protsessi käigus lahendama?
Me oleme selles mõttes soodsas seisus, et kogunenud on paarkümmend aastat kogemust, mingi pilt on ees, milleks, kuidas ja kui palju on vaja merel teha. Teiselt poolt olemasolevad struktuurid ei piira eriti ka kõige radikaalsemaid ümberkorraldusi. Õieti nagu polegi neid olemasolevaid struktuure. Kui ikka oleks olemas paarikümne aluse suurused laevastikud, siis oleks inerts ümberkorralduste vastu juba puht tehnilistel põhjustel suur, rääkimata niikuinii inimeste poolt tulevast inertsist. Tõepoolest, ega sellist universaalset laeva ei ole võimalik ehitada, mis kõiki ülesandeid täita suudab. Küll aga on vajalike aluste hulk nii suur, et seal hulgas on võimalik iga ülesande jaoks ehitada laevad, milleks need sobivad, pluss võivad need täita toetavaid rolle teiste ülesannete täitmisel. Lisaks on võimalik teadmised koondada, mitte iga asutus ei hakka omaenese tarkusest laevu hankima.

Samamoodi on selle protsessi käigus võimalik jagada ülesanded teisiti, nüüd juba vastavuses uute tehniliste vahenditega. Näiteks: kui võtta eesmärgiks suurte laevade koondamine Mereväkke, siis kerkib kohe üles küsimus, kellele jääb vastutus merepääste eest. Ka pärast nende kahe laeva äraandmist oleks PPA suurim merepääste ressursi valdaja Eestis. Meil on väga mõistlik süsteem, kus kõigil mere ääres asuvatel asutustel on nende võimaluste piires merepääste võimekus (see ei tekkinud muide iseenesest, vaid pärast ühe väikese poisi uppumist Saaremaal). See võimekus on lisaks politseile ka näiteks Päästeametil ja Eesti Lootsil. Kui juba jätta vastutus PPAle, siis kerkib ka küsimus, kas pole neile mõtekas jätta Raju, mis on rätsepatööna tehtud. Raju puhul on aga selle optimeerimise tagajärjel ka puudusi. Näiteks paksus jääs ta reostust ei korja. Seevastu Veeteede Ametil on vaja jäälõhkujaid, mis suudavad korjata ka reostust. Ma ei tea, kas Mereväele vajalikest laevadest on abi reostustõrjel, aga küll saavad nad toetada PPAd merepäästel, näiteks patrullipiirkondi ära jagades. Eeldusel, et Raju on edukas projekt (pole selle kohta avalikke arutelusid kohanud), mis maksab kolm korda vähem kui 1000 t laev, aga ei suuda ka kõike samamoodi teha, siis niimoodi kombineerides on võimalik saavutada saavutada parem tulemus, selle asemel, et ehitada juurde kuus reostustõrjelaeva ja siis asuda sõjaliste probleemide kallale.

Kogu see arutluskäik on puhtalt teoreetiline, nagu siin teemas korduvalt on märgitud, saatan peitub detailides.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 20:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Sept, 2011 8:07
Postitusi: 435
Kapten Trumm kirjutas:
Konks on selles, et meie need "muud laevastikud" on uuendatud enamasti mingite struktuurifondide kaasfinantseerimisega (ka viimane, Kindral Kurvits). Seal on Eesti ise maksnud vaid 15-20% hinnast. Nagu kopteritegi puhul.


Seega laeva kasutusotstarvet muutes tuleb abi tagastada. Paned Kurvitsale 200K maksva kahuri peale - maksad 28M € abi tagasi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 21:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 813
Rääkides Kurvitsast siis ma ei näe mingit pointi sinna Browningust raskemat relvastust toppida. See aga ei tähenda et antud laeval mingit riigikaitselist potentsiaali ei oleks. Miinide paigutamiseks on ajalooliselt kasutatud ka suht suvalisi selleks kohandatud tsiviilaluseid, nii et julgeks arvata et ka Kurvitsa kohandamine miinide veeskamiseks ei nõuaks mingit fundamentaalset ümberehitust, vaid oleks suht kiirelt tehtav, eriti juhul kui vastavad plaanid ja materjal on juba eelnevalt valmis seatud. Arvestades meie ressurside piiratust tuleks minu meelest kõigi meie erinevate riigilaevastike alused üle vaadata pilguga et milliseid riigikaitselisi rolle nad eriolukorras saaks täitma panna.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 21:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4754
Lihtsalt vahemärkusena: küsisin Copterline tegelase käest järgi. Tormi tõttu ei jäetud ära ühtegi lendu. Ainus põhjus jäide. Tiivik ei lähe jäässe. Kerele tekib üsna paks jääkiht. Kopter ise suudab lennata, aga reisijateveol on omad reeglid. Seda võis ette tulla max 10 korda aastas.

Sellega loodan, et see "kopterid ei lenda" teema võiks olla kokku võetud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Mär, 2020 21:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 142
Kilo Tango kirjutas:
Kui sa kasutad arhitektuursel meetodil (vaatan lakke) leitud väiteid, palun osunda.

Kõigil suurtel mitmemootorilistel kopteritel on peal IFR lendamiseks

Oh, vabandust, eeldasin liiga lennukalt. Jätkasin su mõttekäigust, et lennuvahendiga saab kiiremini tuvastada. See on ju õige. Halb ilm lennuvahendile ei ole üldjuhul tuule tugevus (kui ei stardita ega maanduta laeval ja siis on määravaks õõtse), vaid nähtavus. Selleks et nt helikopterilt/MPRA-lt pealveelaeva tuvastada peab see see tulema alla, et visuaalselt näha. Kui piloot merepinda ei näe, siis ta liiga madalale ei tule. Udu ja madalad pilved seavad takistusi juba stardilennuväljal. Vaatluskaugust saab pikendada EO seadmetega, aga ka need sõltuvad visuaalsest nähtavusest. Suure õhuniiskusega pilvest tuvastamiseks läbi nägemine on ka mõige moodsama EO-ga täna veel keeruline. Ka nõuab öösel lennuvahendilt tuvastamine EO seadmeid. Baltic Pilot Vol 3 (NP 20) andmetel on Soome lahes kesmiselt 30-50 udupäeva aastas. Madala pilvkatte sagedust ei tea. Ehk siis lennuvahend on hea ja kiire, aga kliima seab piidangud. Mida aga lennuvahendiga ei saa teha on ’kohal olla’ ega reageerida. Ja seda rahvusvahelise õiguse mõttes ehk siis tänasest kriisi ülemise piirini.

Ja siit mu esimene kriitika su argumentatsioonile. Sa pakud lahendusi, mis on küll võime kordistajad, aga mitte selle vundament (nii MSA, ASuW kui ASW).
Kilo Tango kirjutas:

Jah, sedan’t küll, aga nüüd olen ma hämmingus. Ühelt poolt on vähemalt siin foorumis läbivaks punaseks jooneks ’meil on raha vähe’. Su pakutud AUV-de (või mis iganes XUV-de) kasutamise eeldus on tugev EW võime. Kuna AI ei ole veel päris seal, siis XUV kasutamiseks on vaja vallata elektromagnetspektrit nende juhtimiseks ning satelliitnavigatsiooni asukoha määramiseks. Selline EW võime (ECM ja EPM) ei ole enam mereväe teema, aga ma ei tea, et sellega meil (s.h tervel NATO-l) liiga hästi oleks. EW on üks kallimaid valdkondi, kui tahta luua eeldus EMS valdmiseks.

Minu tagasihoidlik kogemus droonidega tänaselt rahuaegselt Läänemerelt on se’s mõttes üsna kesine, et ka ilma liigse vastase segamiseta on see äärmiselt küsitav.

Ka igasugu hüdrofoonika vee all on oluliselt kallim kui veepealsed sensorid (arvestades nende kasutegurit Läänemeres ja Eesti geograafias).

Hämmingus olen seetõttu, et ei saa aru su positsioonist: kas vähene raha peab printsiipe välja töötades kuklas olema või mitte? Kõik MeV mõttearendused on seda seni kaudselt teinud, sinu oma aga justkui ei tee (jätan su viimase postituse hetkel kõrvale ning mõtted 1000 tonnisest korvetist on siinsete heietuste tulemus).

Kogu probleemi keerukus peitub kombinatsioonides platvorm-sensor-efektor. Senorid on inimsilm, radar, sonar ja efektor VHF raadio, signaalrakett, kahur, rakett. Kui need paigutada ühele platvormile, suudab see ülesannet täita iseseisvalt. Kui sensor ja efektor on erinevatel platvormidel, sõltume elektromagnetspektrist. Ehk siis pealveeplatvorm ja lennuvahend suudavad ülesannet vähemalt teoreetilislt iseseisvalt täita, raketipatarei kaldal mitte.

Veelkord merejulgeoleku uuringust – selle eesmärk oli tegelda riigi merendusorganisatsioonidega ja eesmärgiks ei olnud ülaltoodud platvorm-sensor-efektor probleemi lahendamine.
Kilo Tango kirjutas:
koos relvastusega (MILAN + mingit sorti kiirlaskekahur)

Vaata varasemaid heietusi trummipaatide teemal. URR on seda äärmiselt põhjalikult, sihikindlalt ja korduvalt seletanud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2020 1:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4754
Ott Laanemets kirjutas:
...
Oh, vabandust, eeldasin liiga lennukalt. ...


Ja jätkasid sellega. Mitmetel kopteritel on peal sentimeeterala terrain-following radarid (MH-60K Black Hawk näiteks AN/APQ-174B. Hilisematel versioonidel ilmselt moodsam - ei viitsinud otsida). IFR-i tuleb militaarvaldkonnas tõlgendada sõna-sõnalt. Ja kui on tõesti nii paksu uduga tegemist, et isegi 10 meetri kauguselt ei ole võimalik visuaalselt midagi tuvastada, siis ei suuda seda teha ka laev.

Ott Laanemets kirjutas:
...
Ja siit mu esimene kriitika su argumentatsioonile. Sa pakud lahendusi, mis on küll võime kordistajad, aga mitte selle vundament (nii MSA, ASuW kui ASW).


Kui sa tähele pole pannud, siis ma räägin õhkkonnas toimuvaga tegelemisest, mille kaasnev nähtus on võime ka merealas midagi korda saata.

Ott Laanemets kirjutas:
...Su pakutud AUV-de (või mis iganes XUV-de) kasutamise eeldus on tugev EW võime. ...


Jah, kui me räägime contested environment-st. Samas sa ise tõid näitena Knud Rasmusseni, mis ei ole suuteline selles keskkonnas ennast kaitsma. Kummast me siis räägime - täiemahulisest konfliktist või mitte. Kas mitte sina ei süüdistanud siinseid kirjutajaid selles, et nad vaatavad ainult täiemahulise konflikti stsenaariumit.
UAV-de puudsed on mulle väga hästi teada. Küll aga saab neid kasutada igasuguste piiratud stsenaariumide puhul. lisaks aitavad need toota ülevaadet sellest, mis akvatooriumis toimub. Lisaks tekib võimalus rakendada sabotööride jms. eelpool juba korduvalt kirjeldatud tegelaste vastu. Lisaks aitavad esialgsed lihtsamad versioonid luua valmisoleku hilisemaks keerukamate süsteemide kasutamiseks. Muide, militaarvarustuse laenutamine parterriigilt ei ole sugugi harv nähtus, mistõttu ei ole üldse välistatud, et me saame RQ-1 -d küsida USA-lt laenuks.

Ott Laanemets kirjutas:
...
Minu tagasihoidlik kogemus droonidega tänaselt rahuaegselt Läänemerelt on se’s mõttes üsna kesine, et ka ilma liigse vastase segamiseta on see äärmiselt küsitav.


Droone on erinevaid. Räägi sellest palun täpsemalt. Minu teada lennutavad muude maade mereväelased droone (ja ma ei mõtle neid multikoptereid, vaid ikka jäiga tiivaga UAV-sid nagu MQ-21 näiteks) ka ookeanil regulaarselt. Lisaks on olemas relvastatud mehitamata kopterid.

Ott Laanemets kirjutas:
...
Ka igasugu hüdrofoonika vee all on oluliselt kallim kui veepealsed sensorid (arvestades nende kasutegurit Läänemeres ja Eesti geograafias).


See väide tahab natuke selgitamist. Kust sellised andmed ja millest see hinnaerinevus tuleneb?

Ott Laanemets kirjutas:
...
Hämmingus olen seetõttu, et ei saa aru su positsioonist: kas vähene raha peab printsiipe välja töötades kuklas olema või mitte? Kõik MeV mõttearendused on seda seni kaudselt teinud, sinu oma aga justkui ei tee (jätan su viimase postituse hetkel kõrvale ning mõtted 1000 tonnisest korvetist on siinsete heietuste tulemus).


IMHO olid minu hindadega postituses numbrid suhteliselt mõistlikud. Kui sa tahad saavutada kõiki neid tulemusi sootuks ilma raha kulutamata, siis muidugi, jah.

Ott Laanemets kirjutas:
...
Ehk siis pealveeplatvorm ja lennuvahend suudavad ülesannet vähemalt teoreetilislt iseseisvalt täita, raketipatarei kaldal mitte.


Tegelikult ei ole ju vahet, kui suur see pealveeplatvorm tonnaaži poolest on. Küll aga on pealveeplatvormidega alati üks häda - ega nad alati seal vee peal püsi. Ehk siis selliste Knud Rasmusseni laadsete "kahuriga kaubalaevadega" ei saavuta me mitte mingisugust ülevaadet merel toimuvast, ei saavuta võimekust tõrjuda piiratud konflikte kusagil naroovias ja täiemõõdulise konflikti korral ei suuda need ennast kaitsta. Mina ei saa aru, mis sedasorti laevast kasu on.

Ott Laanemets kirjutas:
...
Veelkord merejulgeoleku uuringust – selle eesmärk oli tegelda riigi merendusorganisatsioonidega ja eesmärgiks ei olnud ülaltoodud platvorm-sensor-efektor probleemi lahendamine.


jah, aga need asjad on omavahel seotud. Vastasel korral ei oleks see uuring neid maininud.

Ott Laanemets kirjutas:
...
Kilo Tango kirjutas:
koos relvastusega (MILAN + mingit sorti kiirlaskekahur)

Vaata varasemaid heietusi trummipaatide teemal. URR on seda äärmiselt põhjalikult, sihikindlalt ja korduvalt seletanud.

Tõepoolest. Järele mõeldes leian, et ilmselt on mõistlikum kohe hakata servast koptereid soetama. Selle raha eest saaks juba 2 tk.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2020 9:14 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28127
Juhtmeidpidi juhitavaid TT rakette ei pidavat saama kasutada üle laiema veekogu laskmiseks, kui juhtmed satuvad vette, tuleb ka rakett alla. SACLOS rakett saab olla ainult laseriga või raadikäskjuhitav.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2020 9:18 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 28127
smr kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Konks on selles, et meie need "muud laevastikud" on uuendatud enamasti mingite struktuurifondide kaasfinantseerimisega (ka viimane, Kindral Kurvits). Seal on Eesti ise maksnud vaid 15-20% hinnast. Nagu kopteritegi puhul.


Seega laeva kasutusotstarvet muutes tuleb abi tagastada. Paned Kurvitsale 200K maksva kahuri peale - maksad 28M € abi tagasi.



Kui see Kurvits oleks algusest peale tellitud ülalnimetatud konfis, siis poleks mingeid probleeme, seda otsustab toetuse saaja, mis vahenditega ta piiri valvamist teostab. Osa vahendeid ilmselt paigaldaks me olukorras, kus EL tagasinõue on juba vähim probleem.

Kui aga alus arvata MeV koosseisu, on küll tagasimaksmine kindel. Seepärast, arvestades EL raha suurt rolli laevade ostus (vähemalt 2 alust neljast on sedasi ostetud) ei tule mingi "riigilaevastik" kõne allagi. Sama teema võib olla ka VTA alustega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2470 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 145, 146, 147, 148, 149, 150, 151 ... 165  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt