www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 01 Dets, 2020 20:56

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3302 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 207, 208, 209, 210, 211, 212, 213 ... 221  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 28 Sept, 2020 23:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5209
Kapten Trumm kirjutas:
...Selleks kasutati allveelaevu ja torpeedokaatreid. ... .


Ja väga edukalt ka lennukeid.
Näide. https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Starvation


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Sept, 2020 9:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 435
Trumm kirjeldab mingit ad hoc taktikalist mineerimist, aga operatsioon Starvation oli strateegiline mineerimine eesmärgiga lõpetada igasugune meresõit Jaapani sadamatest ja sadamatesse. See toimus vastase territooriumil (offensive mining) ja ründajal oli mäekõrgune ülekaal. Eesmärk põhimõtteliselt täideti ja kokkuvõttes on tegemist ilmselt kõige edukama mineerimiskampaaniaga ajaloos.
Euroopas üritati sama, aga ründajal oli vähem võhma (lennukit ruutkilomeetri ja vastase õhukaitse kohta) ja sakslastel oli rohkem aega oma mereteid puhastada. Siiski on näiteks Oslo fjordi põhi sõna otseses mõttes lennukitelt loobitud miine täis. Isiklik kogemus.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 29 Sept, 2020 9:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 435
Nagu lubatud, tulejõust. Andmed pärinevad luurekeskuselt, aga mõni detail võib olla vananenud.
Balti laevastikus on:
1. hävitaja Nastoitšivõi. See on küll pidevalt remondis, aga äkki saab kunagi korda. Pardal on 2 kaheraudset 130 mm kahurit AK-130: laskekaugus 23 km, laskekiirus 45 lasku toru kohta minutis ehk kokku 180 pauku minutis.
2. 6 Paršim I klassi korvetti, igaühel üks 76 mm kahur AK-176M: laskekaugus 15,5 km, laskekiirus 120 lasku minutis.
3. 2 Bujan M klassi korvetti. Neil on 8 pauku Kalibrit ja üks 100 mm kahur A-190-01 "Universal: lasekaugus 21 km, laskekiirus 80 lasku minutis.
4. 4 Nanutška III klassi korvetti, igaühel üks AK-176M.
5. 4 Tarantul II/III klassi korvetti, igaühel üks AK-176M.
6. 3 Ropuha I/II klassi dessantlaeva, igaühel kaks kaheraudset 57 mm kahurit AK-725: laskekaugus 8,4 km, laskekiirus 100 lasku minutis toru kohta ehk 400 laeva kohta. Üks kahur on küll ahtris ja võibolla ei saa seda dessandi toetamiseks kasutada. Kaliiber ja laskekaugus on ka napid, aga erinevalt teistest tulevad need laevad kalda lähedale. Lisaks on kahel laeval kaks 122 mm raketisüsteemi A-215 "Grad M": 40 "toru" laskeseadme kohta, laskekaugus 20,7 km. Ma ei tea, kui kiiresti neid ümber laadida saab, aga neid saab väga kiirelt teki alla lasta ja jälle üles tõsta.
7. üks Ropuha III klassi dessantlaev ühe AK-176Mga.
8. 2 Pomornik klassi dessanthõljukit, igaühel kaks 140 mm raketiseadet A-22 "Ogon": kummaski laskeseadmes 22 "toru", laskekaugus 4,5 km.
Kui palju neist parasjagu töökorras on, kas mööda siseveeteid saab midagi juurde tuua, kui palju neist saab X dessanti kaasata, kui palju saab kaasata õhukomponenti või pind-pind rakette, ei hakka spekuleerima, aga
Kapten Trumm kirjutas:
Tanki-laevatõrjujaod seal olla ei tohiks.
on igal juhul väga õige väide. 8 km laskekaugusega Spike’id ongi „kaitseliitlased rannaliival“, isegi kui mõni põõsas nende ja vee vahele jääb.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Sept, 2020 9:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 30145
Tsiteeri:
Nagu lubatud, tulejõust. Andmed pärinevad luurekeskuselt, aga mõni detail võib olla vananenud.
Balti laevastikus on:


Balti laevastikus on palju asju - lihtsalt kogu merekõlbulik koosseis siia dessanti maandama ei tule, jättes baasi Kaliningradis paljaks.
2-3 Ropucha kattegrupi puhul on jutt ilmselt 4-6 raketilaevast ja 3-4 abilaevast (miinitraalerid jne).
Mingit ruutkilomeetrite kaupa kalda detsimeerimise võimet sellisel laevastikuüksusel õnneks pole.
Parimal juhul suudavad suruda mõneks ajaks maha tegevuse selle maandatava pataljoni 2 km rannaribal.
Randa on meil lahtedes nii 10 km või isegi enam.

Kui randa siirduvaid aluseid hakatakse kaldalt tülitama mingite TT rakettidega, tuleb pigem karta dessandi ettevalmistus/luuregruppide jalgsi tegevust ning õhurünnakuid (mida võivad tellida samad grupid avastatud raketipositsiooni pihta).

Tsiteeri:
on igal juhul väga õige väide. 8 km laskekaugusega Spike’id ongi „kaitseliitlased rannaliival“, isegi kui mõni põõsas nende ja vee vahele jääb.


Aed ja aia auk.....
Kui vaadata dessandi maandamiseks sobivaid lahtesid (kasutatakse, kuna lahes on varjulisem ja lainetus segab vähem maandamist), siis üldjuhul on seal ikka palju rohkem kilomeetreid rannajoont kui see 1-2 km maabumisala.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 30 Sept, 2020 15:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 435
Kapten Trumm kirjutas:
Balti laevastikus on palju asju - lihtsalt kogu merekõlbulik koosseis siia dessanti maandama ei tule, jättes baasi Kaliningradis paljaks. 2-3 Ropucha kattegrupi puhul on jutt ilmselt 4-6 raketilaevast ja 3-4 abilaevast (miinitraalerid jne).

Kapten Trumm kirjutas:
Meie idanaabri tegemistest üleeile
https://tvzvezda.ru/news/forces/content ... glFCE.html
….
Kogu ürituses osales 20 pealveelaeva, sh 3 suurt (Ropucha klass) dessantlaeva ja üks õhkpadjal dessantlaev ja 18 lennuvahendit.
….
Vastava laevastikuüksuse koosseisu oli peale 5-6 dessantaluse 3-4 miinitõrjealust ja ülejäänud olid tõenäoliselt julgestusülesandeid täitvad korvetid ja raketikaatrid. Seega vähemalt kümme pealveetõrje võimelist sõjalaeva.
:dont_know:
Kapten Trumm kirjutas:
Kui vaadata dessandi maandamiseks sobivaid lahtesid (kasutatakse, kuna lahes on varjulisem ja lainetus segab vähem maandamist), siis üldjuhul on seal ikka palju rohkem kilomeetreid rannajoont kui see 1-2 km maabumisala.

Lahes on varjulisem muidugi, aga kui tankitõrjerakette tõesti karta (mina ei kardaks, sest oht, et keegi just õiges merelahes ootab, on väike, ja potentsiaalselt tekitatav kahju on ka väike), ei pea lahesopis maabuma. Võtsin eespool viidatud kaardi (https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias lk 54, kirjeldus on lk 42-48) ja panin kirja mõned kohad, mis lahed ei ole, aga maale saab: Narva-Jõesuust Sillamäeni ja sealt natuke edasi; Aseri ümbrus; Kundast idas ja läänes kuni Altjani välja; Suurupist Lohusaluni; Keibu lahest idas; Dirhamist Rooslepani.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 01 Okt, 2020 11:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 30145
Meredessandi maabumise neeme otsa on peale halvemini ligipääsetava ranna ja suurema lainetuse mõju veel see "aga", et sealt neeme tipust ära viib üldjuhul 1-2 suuremat teed ja kaitsjal on seal palju lihtsam see üritus peatada kui teha seda lahesopis, kus tavaliselt asub mingi asula ja on arvukalt teid. Tõsi, olen näinud ka dessanditõrje teemalist õppust, kus vastane "maabus" Pakri tipus, kes seal käinud on, ilmselt saab aru (kuidas need dessantlased seal 30 m järsakust üles ronisid koos oma tehnikaga?). Olen selle poolsaare enamvähem läbi sumbanud ja umbes on selge, palju seal tehnikat kasutada annab. Meil oli igatahes päevaks vajalik kõik kukil ja masinad tulid alles õhtul järgi.

Kui me võtame sama Lahepere lahe, siis selle sopis on kergesti ligipääsetavat rannikut suurusjärgus 6-7 km, Pakri neeme otsast saab ära tulla kahte ja Lohusalu neeme otsast ühteainsat teed mööda. Kaitsval TTR üksusel aga on soodne olla neemedel, sest ühelt neemelt saab tuld anda kahele lahele.

Seega, tõenäolisem lahenduskäik on selline, et põhijõud maabub lahesoppi, kuid neemesid asuvad töötlema julgestuseks ette nähtud üksused. Kuna laevasuurtükkide tuld on rohkem vaja lahesopis peajõu esise "töötlemiseks", siis neemedele keskenduvad ettevalmistus/luure grupid ning lennuvägi. Lahesoppi pole aga kaitsvat relvastust mõttekas panna, sest sinna tuleb vastase suurtükitule põhipingutus.

Paljast elavjõust koosnevat dessanti (mis piirdub kantava relvastusega) saab muidugi maha panna pea kõikjale (D-day'l ronisid USA rangerid ka analoogsest järsakust üles), kuid meie vastase meredessant on siiski üldiselt motomehhaniseeritud laadi, st kinnisel ja poolkinnisel maastikul sõltub teedest ja kus on teid vähe, seal on ka neid blokeerida lihtne. Teades seda probleemi, on kahtlane, kas nad ise pudelikaela ronivad.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 01 Okt, 2020 20:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 435
Jah, lahte on reeglina mugavam ja mõistlikum maabuda (ehkki, kuidas selle Sillamäe ümbrusega siis on?), aga need pole ainuvõimalikud kohad. Lõpuks taandub kõik kalkulatsioonile: kus on taktikaliselt otstarbekam, kus on oht väiksem, kus saab kergemini merelt maale, kust saab paremini rannalt edasi... Kõige paremad kohad maabumiseks on sadamad. Kui tuimalt lahte ja neeme võrrelda, taandub küsimus sellele, kas suurem probleem on mõni laevade pihta lastud tankitõrjeraketti või see, et neemelt välja ei pääse. Ma ise maabuks ka pigem lahes, sest tankitõrjerakettidest tulenev oht ja potentsiaalne kahju on väikesed.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 11:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 30145
Tuumarelvadega avastati peagi, et kümme 100 kilotonnist teevad palju rohkem kahju kui üks megatonnine. See on lõhkeasjanduses üks aluseid, et plahvatusjõud suureneb võrdeliselt lõhkeaine koguse kasvu kuupjuurega. Ehk 2 korda suuremaks pauguks vajatakse 8 korda rohkem lõhkeainet.

Seepärast ei maksa arvata, et kümme kümnekilost pauku ei tee laevale suurt midagi, aga üks sajakilone teeb. Kui me võtame soomlaste rannakaitsekahurid, siis ega seal mürsus pole ka lõhkeainet rohkem kui raskes TT raketis. Ometi on taolise klassi kahuritega laevu hulgaliselt uputatud. Lihtsalt alust tuleb tabada rohkete rakettidega, kui rahakott ei kanna 100 kg lõhkepeaga rakette. Soovitavalt haavatavatesse kohtadesse ja kohtadesse, kus võib tekkida sekundaarne plahvatus.

Selleks, et Ropucha üritus katki jääks, pole vaja lasta tervet laeva tükkideks, piisab, kui viia rivist välja maabumisaparell (või tekitada sinna kitsasse auku 2 põlevast masinast põrgutuli), tabada silda (kus laeva võtmeisikud kaldalähedases olukorras kindlasti on), tabada Grade (kus on kõvasti lõhkeainet) jne.

https://en.wikipedia.org/wiki/Neustrash ... my_(FF_712)_188.jpg

Kui pildil kujutatud alust õnnestub tabada nelja-kuue Spike ER raketiga, siis jääb tema lahinguline roll kasinaks, sest meeskond on ametis laeva päästmisega. 2 raketti sinna vöörikahuri taga asuvatesse tiibrakettide shahtidesse, üks vöörikahuri torni, üks silda ja üks kopteriangaari - ja see asi põleb nagu põrgutuli, meeskond rabelemas tulekahju kustutamisega. Vöörikahuri tornis ja raketishahtides lõhkeb lahingumoon (raketishahtides on lõhkeainet mitusada kilo), sild on rivist väljas (tuleb minna avariiroolimisele, see võtab aega), helikopteri angaaris põleb sadu liitreid petrooli, mis valgub mööda laeva laiai. Tunni või teise pärast on see jama ehk läbi, aga see aeg alus lahingut ka pidada ei suuda. Eriti tore oleks veel, kui Juminda neeme tagant ilmub välja trummipaatide divisjon ja vigastatud alus(t)e pihta järgneb natukese aja pärast Penquinide sadu, kus igat alust tabab 5-6 märksa suuremat raketti.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 11:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5209
Kapten Trumm kirjutas:
....

Kui pildil kujutatud alust õnnestub tabada nelja-kuue Spike ER ...


1. Maksumusega ~$1,2 mil, kui ma ei eksi
2. Sa unustad ära, et meredessant tehakse tihti koostöös õhudessandiga
3. Pärast esimese Spike laskmist külvatakse laskepositsioon moonaga üle

Selle pärast ma räägingi, et GLSDB on märksa tõhusam lahendus. Lisaks tõsiasjale, et see on odavam, sellel on lõhkeainet rohkem, plahvatab see ka laeva sees. Aga seegi lahendus peab olema tõeliselt tõhusaks toimimiseks kombineeritud pikamaa rakettidega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 12:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Dets, 2005 17:39
Postitusi: 1002
https://www.err.ee/1142379/rannakaitse- ... aar-aastat


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 13:22 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 12 Sept, 2020 15:30
Postitusi: 3
Saan aru, et nii meremiinid kui ka laevavastased raketisüsteemid hangitakse 46 miljoni eest. Meremiinide hind arvatavasti ei ole kirves, kuid milliseid pikamaa raketisüsteeme siis allesjäänud raha eest võiks saada? RBS-15, Naval Strike Missile, Gabriel?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 13:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5456
Tsiteeri:
2. Sa unustad ära, et meredessant tehakse tihti koostöös õhudessandiga

Pole isegi midagi oletada. Venelaste õppused näitavad selgelt ära kuidas plaanitakse tegutseda.
Esmalt lennutatakse transpordihelikopteritega, mida toetavad hävituslennukid ja ründehelikopterid, pioneerid kaldale, et puhastada liikumisteed. Seejärel ligineb laevastik rannikule ja nende tuletoetuse saatel liiguvad soomukid koos jalaväega kalda poole. Siis kui jalavägi on positsiooni kindlustanud, saab ka muu raskem tehnika kaldale tulla.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 13:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 11:36
Postitusi: 191
https://uueduudised.ee/varia/mart-helme-soovid-taitusid-piirivalve-saab-uue-laeva-ja-kolm-meditsiinikopterit/
Tsiteeri:
„Minu soov oli saada piirivalvelaevastikule uus laev. Praegu on piirivalvel küll võrreldamatult parem laevastik kui kaitseväel, kuid siiani on olnud puudu kopteriplatvormiga ning miiniveestamise ja miintõrje võimekusega piirivalvelaevast. Selle ka saame,“ rääkis Helme

Tea, kas Helme arvab, et piirivalve peaks ise miiniveeskamise ja miinitõrjega tegelema?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 13:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5456
Tsiteeri:
miintõrje võimekusega piirivalvelaevast

Selles ma tõsiselt kahtlen.

Tsiteeri:
Praegu on piirivalvel küll võrreldamatult parem laevastik kui kaitseväel

See on naljakoht.
On parimal juhul kaks enam-vähem tõsiseltvõetavat laeva (Kurvits ja Raju). Ülejäänud on väiksed ja pigem kehva funktsionaalsusega alused.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 16:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 196
Huvitav, millised on need SiM-i haldusala ja täpsemlat PPA ülesanded, mille täitmiseks on vaja "miiniveestamise ja miintõrje" võimekusega piirivalvelaeva? PPA tänane põhimäärus ütleb, et PPA ülesanded on:
Tsiteeri:
§ 8. Ameti ülesanded
Ameti ülesanded on:
1) süütegude ennetamine ja riikliku järelevalve teostamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
2) süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
3) isiku identiteedi haldamine ning dokumentide ja tegevuslubade väljaandmine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
4) migratsiooni- ja piirihalduse korraldamine;
5) otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
6) kaitsealuste isikute kaitsmine ning määratud objektide valvamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
7) ameti ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö arendamine teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonide, avalikkuse ning välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
8) ameti tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu õigusaktist või muust rahvusvahelisest kohustusest tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine;
9) ameti arengudokumentide väljatöötamine ning ettepanekute tegemine ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja arengudokumentide, tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide ja standardite väljatöötamiseks või muutmiseks, arvamuse andmine ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta ning osalemine nende väljatöötamisel;
10) muude ameti tegevusvaldkonnaga seotud tasuliste teenuste osutamine õigusaktides sätestatud korras, kui selle tegevusega ei takistata põhiülesannete täitmist;
11) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017043?leiaKehtiv


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3302 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 207, 208, 209, 210, 211, 212, 213 ... 221  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt