www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 26 Jaan, 2021 22:13

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3338 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 208, 209, 210, 211, 212, 213, 214 ... 223  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 23:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 1286
Asukoht: Tallinn
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
2. Sa unustad ära, et meredessant tehakse tihti koostöös õhudessandiga

Pole isegi midagi oletada. Venelaste õppused näitavad selgelt ära kuidas plaanitakse tegutseda.
Esmalt lennutatakse transpordihelikopteritega, mida toetavad hävituslennukid ja ründehelikopterid, pioneerid kaldale, et puhastada liikumisteed. Seejärel ligineb laevastik rannikule ja nende tuletoetuse saatel liiguvad soomukid koos jalaväega kalda poole. Siis kui jalavägi on positsiooni kindlustanud, saab ka muu raskem tehnika kaldale tulla.


Ehk Kaitseliidule oleks vaja õlalt lastavaid õhutõrje rakette, et kopterid ei lendaks!

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Okt, 2020 12:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5286
Tux kirjutas:
...
Ehk Kaitseliidule oleks vaja õlalt lastavaid õhutõrje rakette, et kopterid ei lendaks!


See on küll segav, aga mitte takistav faktor. Langevarjudest oled midagi kuulnud?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Okt, 2020 13:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5590
Tsiteeri:
Ehk Kaitseliidule oleks vaja õlalt lastavaid õhutõrje rakette, et kopterid ei lendaks!

See eeldaks seda, et on teada kuhu dessant tuleb, et venelaste luure veaks neid totaalselt alt ja et nad ei kasutaks lennuvahendite tuletoetust sihtmärgiks oleva ala puhastamiseks. Kõlab äärmiselt ebatõenäoliselt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Okt, 2020 13:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 30757
Tegelikult nõuab meie maastik (eelkõige mets) iga õhuründevahendi laskumist madalale ja sihtmärgi ligi - lihtsalt muidu jääb see sihtmärk leidmata.
Näiteks tänase ilmaga on isegi termoga raskusi sihtmärgi leidmisega. Ja seal tuleb VSHORAD mängu. Lastakse esimesed 2 lennukit alla ja ülejäänud võtavad kohe tasemaks.

6 km kõrguselt pommitavad venelased Süürias suuremate pindalamärkide vastu, ka see uue Gefest INS+GLONASS sihtimissüsteemiga saab olema päris kõva õnn saamaks mingile kantavale raketilaskeseadmele pihta.

Olen kogenud tagaajamist termoga Robinsoniga, termoga droonidega ja nats puutunud kokku Apachega meie metsas - minumeelest hinnatakse seda vene lennuväe võimalust tublisti suuremaks tegelikkusest. Radarid läbi metsa ei näe, termodel, kui kasutatakse termomaskeeringut, peibutisi või on mets lihtsalt soe - on samuti raskusi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Okt, 2020 21:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 1286
Asukoht: Tallinn
Kilo Tango kirjutas:
Tux kirjutas:
...
Ehk Kaitseliidule oleks vaja õlalt lastavaid õhutõrje rakette, et kopterid ei lendaks!


See on küll segav, aga mitte takistav faktor. Langevarjudest oled midagi kuulnud?


Ma olen korduvalt isegi ümmargusega hüpanud! Mere kohal on harilikult tuul ja kui õlalt lastava raketi jaoks ohutult kõrgelt hüppad, siis pole üldse kindel kuhu sa maandud. Kui pool dessanti kukub metsa või lahte, aga mitte rannaliivale-rannakarjamaale, siis on kogu üritus selleks korraks läbi. Kui madalalt hüppad, siis riskid õlalt lastava raketiga. Meie taktikalisel vastasel on jaos nii TT kui ÕT, seega pole selle kasutamine mingi raketiteadus. Mere kohal on ka hea sihtida, kuhugile varjuda seal ÕT eest ka pole.

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2020 9:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 436
Eelmisel sajandil, kui ma veel aega teenisin, lasime ringi M69tega. Millegipärast hankis rikkamaks saanud Kaitsevägi hiljem suurema paugu ja lennukaugusega rakette, mitte rohkem M69id. Samuti ei ehita keegi oma tankitõrjet üles ideele visata palju käsigranaate. Ja kui väheks jääb, siis veel rohkem. Millest see usk, et merel võiks küll kasutada jalaväe taktikat, aga üldised suundumused on merekeskkonnas maismaaga võrreldes risti vastupidised?
Mis eespool kirjeldatud värvikasse stsenaariumi puutub, siis eeldab see, nagu Kilo Tango juba märkis, et meil on vastase tegevusest absoluutne ülevaade, aga tema ronib täpselt üles seatud varitsusse endale kõige ebasobivamal maastikul ja eriti vastu ka ei hakka. Kas meie teeks nii? Aga vastane?
Detailsemalt
Kapten Trumm kirjutas:
Tuumarelvadega avastati peagi, et kümme 100 kilotonnist teevad palju rohkem kahju kui üks megatonnine. See on lõhkeasjanduses üks aluseid, et plahvatusjõud suureneb võrdeliselt lõhkeaine koguse kasvu kuupjuurega. Ehk 2 korda suuremaks pauguks vajatakse 8 korda rohkem lõhkeainet.

Sest plahvatuse energia levib sfääriliselt (enamus läheb vabas õhus raisku) ja suurte (tuuma)lõhkeaine koguste juures ei „põle“ kogu lõhkeaine ära. Kinnistes ruumides ja kümnete-sadade kilode kontekstis on olukord teine.
Kapten Trumm kirjutas:
Seepärast ei maksa arvata, et kümme kümnekilost pauku ei tee laevale suurt midagi, aga üks sajakilone teeb.

Kuus, mitte kümme kilo.
Kapten Trumm kirjutas:
Kui me võtame soomlaste rannakaitsekahurid, siis ega seal mürsus pole ka lõhkeainet rohkem kui raskes TT raketis. Ometi on taolise klassi kahuritega laevu hulgaliselt uputatud.

Lõhkeainele lisandub paras ports kineetilist energiat ja mürsk lõhkeb laeva sees, mitte välispinnal. Muide, millised need „hulgalised uputatud laevad“ küll on? 100 mm kahur pole merelahingus juba väga ammu tegija olnud.
Kapten Trumm kirjutas:
Selleks, et Ropucha üritus katki jääks, pole vaja lasta tervet laeva tükkideks, piisab, kui viia rivist välja maabumisaparell (või tekitada sinna kitsasse auku 2 põlevast masinast põrgutuli), tabada silda (kus laeva võtmeisikud kaldalähedases olukorras kindlasti on), tabada Grade (kus on kõvasti lõhkeainet) jne.

Keegi teadjam võiks nüüd selgitada, kui täpselt Spike’iga tabada saab: kas kapteni vasakut silma või pigem laeva keskele? Kui palju sellest täpsusest lahinguolukorras järele jääb? Käsitulirelvade kohta tehtud statistika on igatahes pehmelt öeldes kainestav. Maabumisaparelli rivist välja viimiseks peab ikka väga täpselt tabama (viktoriini küsimus: kuhu?). Selleks, et kitsasse auku kaks põlevat soomukit tekitada, peab aparell avatud olema, st dessant oleks siis juba varbaid pidi vees ja laevatankitõrjujad päris kindlasti tule all (küljepealt ei saagi sellist lasku teha, ainult eest). Pealegi on ka vastane sellele mõelnud, et võib tekkida vajadus põlev soomuk jalust ära saada. Mis siis kui dessantlaevu on mitu? Elementaarne meredessandi loogika nõuab vahendite hajutamist platvormide vahel, sest mõnega võib tõesti midagi juhtuda.
Kapten Trumm kirjutas:
Kui pildil kujutatud alust õnnestub tabada nelja-kuue Spike ER raketiga, siis jääb tema lahinguline roll kasinaks, sest meeskond on ametis laeva päästmisega.

Ei puutu asjasse, sest selleks hetkeks on point of no return möödas, laev aetakse kaldasse ja kantakse maha. Pealegi tegeleb laeva päästmisega laeva meeskond, mitte dessant. Ja ka mitte kogu meeskond. Laeval ei ole nii, et kui vaenlane ründab, siis kõik lasevad. Mõned lasevad, mõned hooldavad süsteeme edasi ja mõned on valmis tuld tõrjuma.
Kapten Trumm kirjutas:
2 raketti sinna vöörikahuri taga asuvatesse tiibrakettide shahtidesse, vöörikahuri torni, üks silda ja üks kopteriangaari - ja see asi põleb nagu põrgutuli, meeskond rabelemas tulekahju kustutamisega. Vöörikahuri tornis ja raketishahtides lõhkeb lahingumoon (raketishahtides on lõhkeainet mitusada kilo), sild on rivist väljas (tuleb minna avariiroolimisele, see võtab aega), helikopteri angaaris põleb sadu liitreid petrooli, mis valgub mööda laeva laiai. Tunni või teise pärast on see jama ehk läbi, aga see aeg alus lahingut ka pidada ei suuda.

Mitu meetrit või sentimeetrit Spike’i lõhkelaeng läbib? Kui kaugel on laskemoonaruum välisseinast? Kas see on veeliinist peal- või allpool? Milline hull hoiab lähiohu korral helikopteriangaaris sadu liitreid petrooli? See ladustatakse sügaval laeva sees või välispardal kanistrites. Lahinguolukorra (ja ka niisama kalda lähedal) on roolimasinaruum ja operatsiooniruum alati mehitatud, valmis koheselt juhtimist üle võtma.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Viimati muutis URR, 06 Okt, 2020 9:44, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2020 9:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 436
a11 kirjutas:
https://uueduudised.ee/varia/mart-helme-soovid-taitusid-piirivalve-saab-uue-laeva-ja-kolm-meditsiinikopterit/
Tsiteeri:
„Minu soov oli saada piirivalvelaevastikule uus laev. Praegu on piirivalvel küll võrreldamatult parem laevastik kui kaitseväel, kuid siiani on olnud puudu kopteriplatvormiga ning miiniveestamise ja miintõrje võimekusega piirivalvelaevast. Selle ka saame,“ rääkis Helme

Tea, kas Helme arvab, et piirivalve peaks ise miiniveeskamise ja miinitõrjega tegelema?

Siseministri väljaütlemised seostuvad vist juba mõnda aega pigem sisekaemuse kui välise maailmaga.
Aga mõtet edasi arendades võiks ju PPA alluvusse ka pioneerikompanii luua, sest
Tsiteeri:
kui soovime takistada vaenlaste sissetulekut, siis peame olema suutelised mineerima
Erinevalt meredomeenist on neil maa peal kogemus ka olemas: on objekte ja teid tõkestatud, triibulist linte ja vahel "siilegi" veetud. Kui know-howd napiks jääb, saab Päästeametist juurde küsida.
Teise variandina võiks igal PPA prefektuuril ja Kaitseliidu maleval oma miiniveeskaja olla. Siis saab iga maakond iseenda kaitseks oma parema äranägemise järgi miine veesata.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2020 10:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Dets, 2016 11:18
Postitusi: 120
URR kirjutas:
a11 kirjutas:
https://uueduudised.ee/varia/mart-helme-soovid-taitusid-piirivalve-saab-uue-laeva-ja-kolm-meditsiinikopterit/
Tsiteeri:
„Minu soov oli saada piirivalvelaevastikule uus laev. Praegu on piirivalvel küll võrreldamatult parem laevastik kui kaitseväel, kuid siiani on olnud puudu kopteriplatvormiga ning miiniveestamise ja miintõrje võimekusega piirivalvelaevast. Selle ka saame,“ rääkis Helme

Tea, kas Helme arvab, et piirivalve peaks ise miiniveeskamise ja miinitõrjega tegelema?

Siseministri väljaütlemised seostuvad vist juba mõnda aega pigem sisekaemuse kui välise maailmaga.

Teise variandina võiks igal PPA prefektuuril ja Kaitseliidu maleval oma miiniveeskaja olla. Siis saab iga maakond iseenda kaitseks oma parema äranägemise järgi miine veesata.


Hea URR! Miks nii kriitiline . Kui SM saab 3 medevac h.kopterit+ kopterplatvormi ja vaba tagatekkiga PV laeva- peaksime rõõmustama - on millega opereerida "olukorras". Parem kui mitte midagi ja on (uus) toimiv. Meremehi meil ju on ja muud ka. Ning kulurida pole EKV oma.
PS. Aastaid tagasi ühel õppusel küsis KL PS "vaatleja"- mehed millest Rõk-il puudus/vajadus?
"Vana laskur" /mitte vanemlaskur/ vastas- ainult "teravat" ja seda palun piisavalt, ülejäänu võtame käigult. Vaatlejale vastus ei meeldinud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2020 11:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 30757
Tsiteeri:
Ei puutu asjasse, sest selleks hetkeks on point of no return möödas, laev aetakse kaldasse ja kantakse maha. Pealegi tegeleb laeva päästmisega laeva meeskond, mitte dessant. Ja ka mitte kogu meeskond. Laeval ei ole nii, et kui vaenlane ründab, siis kõik lasevad. Mõned lasevad, mõned hooldavad süsteeme edasi ja mõned on valmis tuld tõrjuma.


Kui sa oleks lingitud pilti ka vaadanud (saan aru, Pavlovi refleks võttis võimust), siis oleksid sa seal näinud Neustrashimõi-klassi fregatti.
Et see dessanti maandab, on mulle uudiseks, aga eks inimene õpi kogu elu.

Kuidas need soomlased nii rumalad on, et 100/130mm (lähitõrje) kahurite asemel kasutavad 8 km lennukaugusega Spike ER raketti, jääb mõistetamatuks.

Ahjaa, fregatil kopteriangaaris oleval Ka-27 kopteril on ikka paagid kütust täis, umbes 2 tonni kui õigesti arvutasin. Muidu pole ta ju võimeline allveetõrje missioonile minema, kui vajadus tekib. Või päästetöid tegema.

Tsiteeri:
millegipärast hankis rikkamaks saanud Kaitsevägi hiljem suurema paugu ja lennukaugusega rakette, mitte rohkem M69id.


KV TT arsenali enamuse moodustavad tänaseni mittejuhitavad lühimaa TT relvad (granaadiheitjad), mille otstarve ja kaugus on M69-ga analoogne (on tõesti paremad, aga klass ei muutu. Juhitavad (kallid) rakettrelvad moodustavad meie TT arsenalist umbes 10%. Samuti kuuluvad relvastusse miinid, mille tootmisaasta või leiutamise aasta jääb kuskile 1940ndate lõppu.

Sõltumata suurest rikastumisest pole täheldada, et lähitõrje oleks jäetud unarusse või asendatud juhitavate raskemate relvadega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2020 12:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5286
Kapten Trumm kirjutas:
...

Kuidas need soomlased nii rumalad on, et 100/130mm (lähitõrje) kahurite asemel kasutavad 8 km lennukaugusega Spike ER raketti, jääb mõistetamatuks.
...


Kas 130mm ikka on relvastusest maha võetud? Kiirelt otsides ei leidnud selle kohta kinnitust.
Spike ER laskjaid on soomlastel 18, rakette 400 (Wiki andmetel).
Aga oluline on teada seda, et soomlastel on mitmekihiline rannakaitse ja ma usun, et sellise koguse rakettide korral on Spike ER roll peamiselt JUBA maabunud dessandi sõidukite tülitamine. Mitte laevade kiusamine. Kasutatakse muidugi mõlema otstarbel, aga on VALE VÄITA, nagu oleks Soome rannikukaitse Spike ER rakettidele üles ehitatud (millist mudelit akf Trumm EKV-le siin teemas tungivalt soovitab). Peamine laevavastane vahend on neil ikkagi RBS-15, seejärel Torped 45 ja alles seejärel (eeldusel, et 130mm on rivist maas) Spike ER.

Pealegi ei ole ma kindel, et soomlased oleks seda teed läinud, kui neil oleks olnud võtta sel hetkel laserjuhitavad GLSDB raketid MLRS-le. Vähemalt mitte sellises koguses.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2020 12:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5590
Tsiteeri:
Kui SM saab 3 medevac h.kopterit+ kopterplatvormi ja vaba tagatekkiga PV laeva- peaksime rõõmustama - on millega opereerida "olukorras". Parem kui mitte midagi ja on (uus) toimiv. Meremehi meil ju on ja muud ka. Ning kulurida pole EKV oma.

Mina seda optimismi kahjuks ei jaga. PPA peab keset järjepidevat kahanemist märkimisväärselt suurendama oma võimekust? Enne tuleks personali ja püsiva rahastuse probleemid ära lahendada. Alles hiljaaegu veel räägiti, et PPA vajaks paarikümnemiljonilist kärbet...

Pigem võiks algsed plaanid ära lahendada, mitte mingeid uusi suuremaid plaane leiutama. Noh, näiteks Raju sõsarlaeva ehitamine (Pikker vajab millalgi asendamist) ja neljanda AW139 kopteri hankimine pideva valmisoleku paremaks tagamiseks.

Leedu piirivalve muuseas loobub oma EC145 tüüpi helikopterist ja hangib selle asemel H135 juurde, sest eraldi ühe eksemplari ülalpidamine muutus mõttetuks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2020 13:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 30757
Tsiteeri:
Kas 130mm ikka on relvastusest maha võetud? Kiirelt otsides ei leidnud selle kohta kinnitust.


On jäänud üksainus 130 mm statsionaarne tornpatarei Helsinki all (kas Isosaari äkki?).

Tsiteeri:
Aga oluline on teada seda, et soomlastel on mitmekihiline rannakaitse ja ma usun, et sellise koguse rakettide korral on Spike ER roll peamiselt JUBA maabunud dessandi sõidukite tülitamine.


Nendel videotel, mida Puolostusvoimat Youtubes avaldab, tulistatakse nendega siiski liikuvaid laevu. Olen näinud põhiliselt hõljukite tulistamist. Spike ER roll on justnimelt lähitõrje, mida vanasti tehti kahuritega. Arv tundub kahuritega võrreldes väike (100 mm kahureid oli Soomes nt 56 tk). Samas on Spike palju täpsem võrreldes kahuritega ja niipalju torusid pole tarvis. Kui sealkandis sai käidud, ei taibanud küsida, aga mina olen aru saanud, et nendega lastakse ikka laevu kah (ehk siis väiksemaid ja kergemini vigastatavaid). Soomlased nimetavad neid Rannikko-ohjus 2006

Meretõrje rollis kasutatakse Spiket ja Filipiinide laevastikus väikestel ründealustel. https://en.wikipedia.org/wiki/Multipurp ... ault_Craft

Tsiteeri:
VALE VÄITA, nagu oleks Soome rannikukaitse Spike ER rakettidele üles ehitatud (millist mudelit akf Trumm EKV-le siin teemas tungivalt soovitab)


Trumm soovitab jätkuvalt alustada põhimõttel "lihtsamalt keerukamale" ja "first things first". Sama põhimõte oli Soome rannakaitses ka omal koha, esimesed tiibraketid tulid neile alles 1970ndate lõpus. Lähikaitse relvastus (100 mm tornpatareid ja 130 mm veetavad) olid hulga varem. Ja enne neid olid samuti kahurid. Ja veel ma väidan, et meretõrje relvastuse raha mõne NSM peale panna, kui lähitõrje puudub, on samuti narr (taolisele ideele võidakse tulla ainult Eestis)

PS: teemas on natuke naljakas vaadata ühe MeV kõneisiku vaprat võitlust kahurite/lähitõrje vastu - kesse alles siin propageeris kahurrelvastusega patrull-aluseid (OPV-sid)? Aga noh, mis mina siin ikka tean, Eesti MeV tegutseb ju teises paralleel-reaalsuses ja sinna pole maismaa sõjapidamise loogikaid mõtet tuua. :wall:

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2020 13:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 844
Kapten Trumm kirjutas:
Trumm soovitab jätkuvalt alustada põhimõttel "lihtsamalt keerukamale" ja "first things first". Sama põhimõte oli Soome rannakaitses ka omal koha, esimesed tiibraketid tulid neile alles 1970ndate lõpus. Lähikaitse relvastus (100 mm tornpatareid ja 130 mm veetavad) olid hulga varem. Ja enne neid olid samuti kahurid.

Ja veel ma väidan, et meretõrje relvastuse raha mõne NSM peale panna, kui lähitõrje puudub, on samuti narr (taolisele ideele võidakse tulla ainult Eestis).
Maitea, minu jaoks tundub ikkagi mõistlikum (toonitan - sõjalises mõttes) alustada mõjutamist võimalikult kaugel ning üritada luua dilemmat vastase kõrgemale tasemele. Rohkem lähikaitset tähendab vastase jaoks lähitõrje tugevdamist ning paneb mõtlema taktikalise tasandi ülema, ehk maabuva üksuse ülema. Kauge maa pealt mõjutamine paneb mõtlema ikka dessanti, kui sellist, planeeriva ja organiseeriva ülema, ehk siis dessandi ülema ülema, ehk siis operatsioonilise tasandi.

Ja lihtsalt õela inimesena (selline juba olen) pööran tähelepanu, et soomusmanöövri teemas tahad alustada hoopis keerukamalt ja sealt liikuda lihtsamale. Ning Soome rannakaitse - noh, eks neid tiibrakette oli ka 40-tel raske hankida :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2020 13:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 436
HAT kirjutas:
Hea URR! Miks nii kriitiline . Kui SM saab 3 medevac h.kopterit+ kopterplatvormi ja vaba tagatekkiga PV laeva- peaksime rõõmustama - on millega opereerida "olukorras".

Kriitiline, sest siseminister ajab tahtlikult või teadmatusest Kaitseväe ja PPA ülesanded segamini.
Tsiteeri:
Praegu on piirivalvel küll võrreldamatult parem laevastik kui kaitseväel, kuid siiani on olnud puudu kopteriplatvormiga ning miiniveestamise ja miintõrje võimekusega piirivalvelaevast. Selle ka saame

Tahaks olla kärbes seinal, kui siseminister läheb äraneetud Euroopa Liidult oma miiniveeskaja tarbeks raha küsima ning kui välis- ja kaitseministeerium selgitavad liitlastele, et Eesti vetes on endiselt ohutu sõita ja arusaamatu alluvussuhtega asutused tegelikult ei veeska omatahtsi miine.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2020 13:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 30757
Tsiteeri:
Ja lihtsalt õela inimesena (selline juba olen) pööran tähelepanu, et soomusmanöövri teemas tahad alustada hoopis keerukamalt ja sealt liikuda lihtsamale. Ning Soome rannakaitse - noh, eks neid tiibrakette oli ka 40-tel raske hankida :)


Tankid IFV-de asemel (või nendega koos) ei tingi eriti suuremat keerukust kui IFV-d üksi. Lihtsalt see tank on meil lubamatult üle müstifitseeritud teema. :oops:

Aga nüüd Soome juurde.
Tiibraketid, mida Soome ostis NSVL-st 1970ndate lõpus, olid olemas juba 1960 (1970 paiku olid need juba iga tõsisema venesõbraliku araabia mereväe käes).
ja Rootsis tuli RB08 ka välja 60ndate alguses.
Mis neist 1940ndatest siia sisse segada?

Nende rakettrelvadega (esimesed isendid nii laevatõrjeks kui õhutõrjeks tulid NSVL-st) oli nii, et nende kasutuselevõtuks Soomes oli ka teatud NSVL poolne huvi/surve taga, sest Moskvast vaadatuna paistis too vasall kahtlaselt WWII armee moodi (eriti kui võrrelda hästirelvastatud Süüria ja Egiptuse armeedega).

Tsiteeri:
Kauge maa pealt mõjutamine paneb mõtlema ikka dessanti,


Kauge maa pealt vastase mereväe mõjutamine eeldab ka "kauge maa" olukorrateadlikkust ehk merepilti. Meie oludes tähendab see vajadust kaitsta rannikust eemal asuvaid saari (kõige strateegilisemad radaripostid asuvad meil just saartel), mis tähendab jällegi seda lähitõrje ja merepaiske vajadust.
Jätan siinkohal kõrvale igasugu fantastikaprojektid, kuidas õhuväe uued "kastitrollid" mereluuret teevad (vastane tulistab nad kiirelt alla) ja keskendume sellele, mida on reaalne teha ehk vaatlust maismaalt.

Kui vastane teab, et sa lased 180 km kaugusele, aga infot saad Vaindlo või Keri saarel asuvalt radarilt, siis ta tuleb esmalt kummipaatidega või kopteritega Suursaarelt, laseb su radari uppi ja alles seejärel saadab laevastiku merele, kui su 180 km-st on järgi jäänud ehk 25 km (niipalju kui rannast paistab). Kui ma vaatan Soome MeV ülesehitust ja lahingukorda, on näha, et see probleem on kontrolli all. Meil aga mitte.

Soomel on ka väga änksad raketilaevad, lasevad 100+ km, uute rakettidega vist veel kaugemale. AGA kui seda seirepilti enam ei tule, siis jääb sellest toredusest järgi nii 25 km ehk niipalju kui laeva enda radar näitab.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3338 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 208, 209, 210, 211, 212, 213, 214 ... 223  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt