Merevägi ja rannakaitse

[toomas tyrk]

Mina aga väidaks, et sellel "hallil alal" NATO panustab täiega. Loomaks heidutust. Et ei peaks tegelikult sõdima.

Kriitiline saab olema üleminek "hallilt" "punaseks". Mis siis juhtuma hakkab.

[nimetu]

Mina aga väidaks, et sellel "hallil alal" NATO panustab täiega. Loomaks heidutust. Et ei peaks tegelikult sõdima.

Võimalik, kuid kasvõi logistilistel (või siis poliitilistel) põhjustel võib see mingil määral hilineda. See eeldab meilt tugevamat ettevalmistust sellel hallil alal.

[Kapten Trumm]

4. liitlased aktiveerivad õhujõud, teatud mereala luurama püüdlevad Tu-95 lennukid teevad babahh

Selliste fantaasiate eel on arukas vaadata enne kaardile. Lääneliitlased katsid Atlandi ikka neljamootoriliste lennukite, mitte hävitajatega.
Tu-95 need "õhujõud" aga eriti ei näe, sest esimesed on täis topitud passiivseid sensoreid, mille abil leitakse konvoi kaugemalt kui konvoi ise midagi näeb.
Konvoi nägemisulatus ei ületa 400 km, mis tähendab, et ta on signaalide järgi leitav 800+ km kauguselt. Päris huvitav oleks ka teada, kuskohast need "õhujõud" sinna kesk Atlandi tekivad. Lennukikandjalt lendavad hävitajad välja ikka siis, kui midagi konkreetset on, mitte ei lenda niisama mööda ookeani. F-14 kasutatud silmapaistva AWG-9 radari nägemisulatus on 370 km. Tu-22M3-d tulevad "sisse" ülehelikiirusel väiksel kõrgusel kindlaks määratud kohta, tõusevad kõrgele, lülitavad oma radarid sisse, lasevad nähtu peale raketid ja kihutavad minema. Raketi Kh-22 lennukaugus on kuni 600 km.

[Kapten Trumm]

Seda eeldusel, et läheb täiemahuliseks sõjaks.
N-ö vahepealsete astmete puhul (kriisi eskaleerumine) peaks meil endal vahendeid olema. Ja nagu ikka, siis liitlased ei taha tulla siia pimesi, seega on see ropp sõna "olukorrateadlikus" taaskord märkimist väärt.

Lugedes kokku radarid, mida oleks vaja Eesti rannikule panna (ca 30 tk) ja rehkendades nende maksumust, tundub, et üks asjakohane lüli oleks tegelikult "lendav radar" ehk radariga (ja muude sensoritega) mereluurelennuk. Kuna taolised masinad peavad õhus viibima pikka aega, siis ehitatakse need enamasti transpordi- või reisilennukite baasil viimaste suure lennuaja tõttu. Samas taoline kõrgväärtusega objekt toob kohe kaasa vajaduse seda õhust kaitsta.

https://en.wikipedia.org/wiki/Saab_340_AEW%26C

Meresihtmärkide avastamise kauguseks paistab netis sorides olevat 300+ km.
Kui hästi järgi mõelda, siis USA kinkis õhuväele kaks sobivat Antonovi "kastitrolli".
http://www.mil.ee/et/arhiiv/10605/%C3%B ... nnuki-m-28

Põhiline probleem, mida lahendatakse, on "raadiohorisondi probleem", sest juba Soome lahe oludes piisavat vaatlusulatust tagavad radarid peavad olema väga kõrgete mastide otsas (nagu PPA omad täna ongi). SAAB Giraffe on väga hea riist, ainult mast on 13 m ja mitte rohkem.

[Roamless]

Selliste fantaasiate eel on arukas vaadata enne kaardile

Hehh, et liitlastel sateliitluure siis täielikult puudub ja nad ei märka midagi ega kedagi? Lisaks veel suured erinevates piirkondades paiknevad radaribaasid, mis tegelesid just eelhoiatusega venelaste lennukite suhtes. Aga ei sinu järgi Trumm, nad pole võimelised avastama neid Vene lennukeid.

[Kapten Trumm]

Loomulikult on kõik asjad võimalikud - nagu sõjas ikka. Venelased võivad failida täiesti ja samas võib olla Atlandil 9-palline torm, niiet ükski tekilennuk ei lenda ja kogu kaitse ongi õhutõrje. Lihtsalt antud näite eesmärk oli viidata sellele, et Läänemere laial osal me oma 2-4 raketikaatriga konvoisid ei kaitse, vastane on selleks liiga tugev ja kogenud. Seega pole ka eesmärgipüstitus - hoiame ühendusteed lahti - kuigivõrd realistlik.

Ennetades argumenti "aga Soomel on kaa" tuleb jälle kaardile vaadata ja võrrelda mereteed, mis tuleb läbida meil Kapellskärist Paldiskisse ja Soomes Norrtäljest Turusse või Osthammarist Uusikaupungisse. Meil lihtsalt on meid mittesoosivat "maastikku" nii 5 korda pikemalt, Kõpu poolsaare tagant välja saades on enne Kapellskäri 220 km lagedat merd, kus ei paku varju miski. Ja loomulikult on ka Soome laevastik palju suurem ning paremini relvastatud.

Ja siia lõpuks lisan jällegi üsna värske satifoto Karjalas Petrozavodski lähedal asuvast lennuväljast:

[nimetu]

tundub, et üks asjakohane lüli oleks tegelikult "lendav radar" ehk radariga (ja muude sensoritega) mereluurelennuk.

Ma ei mäleta enam täpselt, äkki keegi siin foorumis mainis, et õhuvägi uurib võimalusi kuidas uutele M28 lennukitele paremaid tuvastusseadmeid lisada...? Umbes nagu PPA uus seirelennuk. See annaks kindlasti palju juurde. Samas tuleb ära märkida, et see ei tuleks odav ja lennukite töötunnid on piiratud. Ja vee all toimuvast ei suuda nad pilti luua.
Nagu ikka, ühest süsteemist ei piisa, et asja lahendada, vaja oleks mitmete erinevate süsteemide koostööd. See tähendab siis, maismaa radarid, lennukid ja laevad.

Konvoi nägemisulatus ei ületa 400 km, mis tähendab, et ta on signaalide järgi leitav 800+ km kauguselt. Päris huvitav oleks ka teada, kuskohast need "õhujõud" sinna kesk Atlandi tekivad. Lennukikandjalt lendavad hävitajad välja ikka siis, kui midagi konkreetset on, mitte ei lenda niisama mööda ookeani. F-14 kasutatud silmapaistva AWG-9 radari nägemisulatus on 370 km. Tu-22M3-d tulevad "sisse" ülehelikiirusel väiksel kõrgusel kindlaks määratud kohta, tõusevad kõrgele, lülitavad oma radarid sisse, lasevad nähtu peale raketid ja kihutavad minema. Raketi Kh-22 lennukaugus on kuni 600 km.

Kipud unustama, et lennukikandjatel on ka sellised masinad nagu E-2 Hawkeye. Väidetavalt suudab sihtmärke jälgida üle 600 km kauguselt.

[Kapten Trumm]

Antud rootslaste mini-AWACS ongi tegelikkuses mõeldud rohkem õhuruumi jaoks, aga suudab vaadelda ka merd. Rootslased (SAAB) teevad üldse üllatavalt palju vidinaid, mis meie oludes võiks head olla. Aga noh, antud radar+kaasnev pole ka kindlasti odav lugu.

[Ott Laanemets]

See on igati arusaadav eesmärk ning paadilaevastiku üle ei ole mul ka vähimatki soovi vaielda. Küll aga on minu jaoks küsimused:
1) kas EKV-l on puudu mingeid muid võimekusi, mida oleks oluliselt varem vaja, näiteks 3 aasta pärast?
2) kas need peaksid mingil põhjusel olema prioriteetsemad?

Esimene teema, millega tuleb tegeleda ja tegeletakse on sõjaline mereolukorrateadlikkus (MSA) kõige sinna juurde kuuluvaga. MSA on eelduseks kogu muule meresõjalisele võimearendusele. Kui keegi arvab, et seda võiks teha ’keegi teine’ või et selleks küll platvorme vaja pole, siis mingit meresõjalist võimet ka ei teki. Ehk siis ilma sõjalise mereolukorrateadlikkuseta muutuvad kõik muud võimed samasugusteks nišivõimeteks nagu praegune miinitõrje. Hoogsale arutelule vaatamata seksikate kineetiliste asjade üle, tuleb enne ära teha see mitteseksikas rutiinne töö. Ja mulle tundub, et see ei ole raha küsimus. Pigem on see organisatsioonilist ja regulatiivset laadi probleem ja seejärel aja küsimus.

Mis puudutab kineetilisi meresõjalisi võimeid, siis Läänemere-äärsele rannikuriigile on vajalikud kaks peamist võimevaldkonda: pealveetõrje ja miinisõda (ref: merekaitse kihid). Ma täpselt ei saanud aru, kuidas jõuti allveelaevatõrjeni, aga Läänemerel seilab igal aja hetkel ca 2000 pealveelaeva (1500-3500), vee all teoreetiliselt kuni 16, millest vaid kuni 2 on mittesõbralikud. Tõsi, Läänemeri on väga sobilik igasugu allveetegevusteks (allveesõda ja miinisõda), aga siin algab ka allveelaevatõrje vee pealt. Ehk siis enne kui meil pole sotid selged, mis toimub vee peal, pole vajadust ehk liiga kaugele heietada (rahast rääkimata).

[Kriku]

Mulle tundub, et olukorrateadlikkuse osas on akf-ide seisukohad ka põhimõtteliselt lähedased, st. keegi selle vajaduse üle ei vaidle...?

[toomas tyrk]

Mis puudutab kineetilisi meresõjalisi võimeid, siis Läänemere-äärsele rannikuriigile on vajalikud kaks peamist võimevaldkonda: pealveetõrje ja miinisõda (ref: merekaitse kihid). Ma täpselt ei saanud aru, kuidas jõuti allveelaevatõrjeni, aga Läänemerel seilab igal aja hetkel ca 2000 pealveelaeva (1500-3500), vee all teoreetiliselt kuni 16, millest vaid kuni 2 on mittesõbralikud. Tõsi, Läänemeri on väga sobilik igasugu allveetegevusteks (allveesõda ja miinisõda), aga siin algab ka allveelaevatõrje vee pealt. Ehk siis enne kui meil pole sotid selged, mis toimub vee peal, pole vajadust ehk liiga kaugele heietada (rahast rääkimata).

Neist ca 2000 pealveelaevast on kui mitu sõjalaevad?

Jah, "külmkappe" saavad veesata loomulikult suvalised alused, aga esiteks tasuks ikka ära kaardistada, mis on tegelik reaalne oht. Ja mis on lihtsalt müra. Millegipärast ma ei kujuta ette, kuidas Eesti sõjalaevad hakkavad nende 1500 kuni 3500 Läänemerel liikveval laeval silma peal hoidma. Eriti kui arvestada, et ilmselt tubli pool neist ei jõua kunagi Eesti territoriaalvete lähistelegi.

Pealvee toimuval mereliiklusel silma pealhoidmiseks on palju odavamaid lahendusi, kui laevastiku ülalpidamine. Ja rahu ajal on see ülesanne üldse antud PPA kätte.

[tuna]

Mulle tundub, et olukorrateadlikkuse osas on akf-ide seisukohad ka põhimõtteliselt lähedased, st. keegi selle vajaduse üle ei vaidle...?

No ei ole ju lähedased, suisa risti vastupidised.

Esimene teema, millega tuleb tegeleda ja tegeletakse on sõjaline mereolukorrateadlikkus (MSA) kõige sinna juurde kuuluvaga. MSA on eelduseks kogu muule meresõjalisele võimearendusele. Kui keegi arvab, et seda võiks teha ’keegi teine’ või et selleks küll platvorme vaja pole, siis mingit meresõjalist võimet ka ei teki.

Pealvee toimuval mereliiklusel silma pealhoidmiseks on palju odavamaid lahendusi, kui laevastiku ülalpidamine. Ja rahu ajal on see ülesanne üldse antud PPA kätte.

[Kriku]

Mina saan siit aru, et mõlemad möönavad olukorrateadlikkuse vajalikkust, erimeelsus on selle saavutamise viisis...

[tuna]

Sama edukalt võib küsida, kes tahab olla noor, terve, rikas ja ilus. Kes eitaks olukorrateadlikkuse vajadust ja nõuaks, et kõik merel toimuv tuleks talle täieliku üllatusena? Küsimus on ju saavutatava olukorrateadlikkuse väärtuses. Ma võin paluda naabrimehel lõunauinaku ja peenarde kastmise vahepeal jalutada mere äärde ja õhtul enne AK algust tulla mulle rääkima, mida ta lahe peal nägi. See on samuti olukorrateadlikkus ja kui minu merelised huvid piirduvad suplemas käimisega, siis teabest, kas vesi oli soe, ka täiesti piisab. Kui aga naabrimees kirjeldab veel, kas rahvast oli rannas palju, siis on juba olukorrateadlikkust oi-oi kui palju. Kui aga tahan paadiga merele mina, siis jääb juba väheks. Me räägime aga hoopis teist masti väljakutsetest. Üldine reegel on, et mitte miski ei asenda kohalolekut (kiusatus on kasutada väljendit "boots on the ground", aga see on siinkohal vist veidi kohatu). Nii et erimeelsus ei ole olukorrateadlikuse saavutamise viisis, erimeelsus on selles, kas meie eesmärk on sõjalise taseme olukorrateadlikkus või mitte.

[Mercurius]

Kui juba naabrimees külmkappidega naljatada kavatseb, siis vastukäiguks tuleks olukorrateadlikkuse jaoks sisse seada vihjetelefon, mille number kleepida igale Tallinki laeva infokaardile
Lisaks sõlmida Pant-iga vastav leping ja igale Tallinki laevale paigaldada vastav sidetehnika ja radar.

Mine siis võta kinni, kes see "murlik kodanik" on, kes helistab