Merevägi ja rannakaitse

[Martin Herem]

Repliik ei olnud üldsegi suunatud MeV inimeste suunas.
Pigem on probleem selles, et siin kiputakse valskust ajama ja ignoreerima päris basic asju nagu näiteks valem radari nägemisulatuse kohta. Sama on selgelt näha ka viimaste vastuste hulgas - nt Soome/Rootsi laevastiku koosseisu ignoreerimine. Ja nagu merevägi meil ise korduvalt toonitanud on - väljaspool MeV valitseb üldine merepimedus.

Ei saagi aru keda sa siis ebakompetentsuses süüdistad.
Ja see saarte äravõtmine-kaitsmine on selline endale raskuse väljamõtlemine.
Esiteks millega sa seda siis kaitsed, kui VF tahab seda ära võtta?
Teiseks on okupant mõnel meie väikesaarel üsna mugav sihtmärk kaasnevate purustusteta ...
Kolmandaks ... ega keegi sind ümber veenda ei suuda siin. Küsimusele - miks? oled sa enamasti vastuse saanud. Ja peamiselt mereväelaste käest. See et sulle ei meeldi või et sina tead palju paremat lahendust on juba iseasi. Õnneks või kahjuks me seda päris elus kunagi näha ei saa ...

[Kriku]

Teiseks on okupant mõnel meie väikesaarel üsna mugav sihtmärk kaasnevate purustusteta ...

Igaks juhuks, seda on teemas vähemalt korra arutatud mitmel leheküljel.

[URR]

Näiteks Virumaa piirkonnas on eriti kriitiline Vaindloo saar. Näiteks (saari on taolisi veelgi). Tuleb Suursaarelt analoogsete trummipaatidega, ilma riigitunnisteta vormides 20 meest, lasevad selle radarimasti seal pikali, külvavad saare miine täis ja sõidavad ära. Eesti VM protestidele vastab Lavrov kala näoga - VF ei saa vastutada selle eest, et EV ei suuda ise oma territooriumi kontrollida.

Saan aru, et tegemist on trahuaegse stsenaariumiga (sest muidu poleks Lavrovil midagi öelda vaja). See tähendab, et Vaindloole ja teistele sama tähtsatele saartele tuleks kriisi puhkedes (või igaks juhuks juba homme?) paigutada paarikümnemehelised garnisonid (+ 2x sama palju mandril, et neid välja vahetada). Ma väidan, et suurim probleem selle teosatmiseks on inimeste ja infrastruktuuri nappus. (Mainin siiski veelkord ära, et Vaindloo on väga väike ja madal saar, sinna palju inimesi ei mahu.) Paadid inimeste kohale ja tagasi viimiseks leiab: PPA veab oma inimesi Vaindloole ka praegu, vajadusel saab paate juurde hankida/rekvireerida.
Kui ma sain valesti aru ja jutt käib sõja ajast, siis tekib küsimus, milleks seada ohtu spetznazikuid, kui rakett teeb sama töö tõhusamalt ära. Ja siis pole vahet, kui palju saare- või radarivahte parasjagu kohapeal on.
Puhtast õelusest mainin selle ka ära, et laeva küljes olevale radarile on nii rellakal kui Spetznasil keeruline külge hakata.

[Kapten Trumm]

Kuidas sa kavatsed need radaripostid töös hoida, kui lisaks muudele sõjalise mõjutamise vahenditele võib sinna lihtsalt tulla eiteakuskohast kummipaaditäis tegelasi, kes võtavad seljakotist akurellaka ja lasevad selle masti pikali?

Soome puhul on see plaan selge. Seal saab iga aasta väljaõpet kompaniijagu rahvast, keda nimetatakse "mereluurekompanii", kelle ülesanne on vajadusel minna sellisesse kohta ja panna puruks lastu asemele mingi kantav lahendus üles+vajadusel tellida vastase pihta tuld (130 mm-st tiibraketini). Lisaks on olemas ujuvvahendid selle tegemises pluss paar suuremat maabumiseks võimelist üksust, kes puhastavad selle koha ära, kui seal peaks vastane olema.

milleks seada ohtu spetznazikuid, kui rakett teeb sama töö tõhusamalt ära. Ja siis pole vahet, kui palju saare- või radarivahte parasjagu kohapeal on.

Aga seepärast, et spetsnaznikud või veel hullem - mingid Wagneri bandiidid võimaldavad edukalt kasutada "mõistlikku eitamist" ja VF -l pesta enda käed sellest puhtaks. Me ei tea, meie pole teinud, need pole VF sõjaväelased, mingid relvastatud bandiidid, mida EV ise mahitab!

Puhtast õelusest mainin selle ka ära, et laeva küljes olevale radarile on nii rellakal kui Spetznasil keeruline külge hakata.

Sellega käivitad sa sündmuste ahela, mis tõenäoliselt sinu võiduga ei lõppe. Järgmise liigutusena ilmub udust välja Buyan korvett, mis on värvitud valgeks ja kannab kirja "merepolitsei", raketiluugid avatud. Sinu järgmine käik...? (tänases seisus on sul raketipatarei Rakveres, aga laevu poleks).

[Kapten Trumm]

Teiseks on okupant mõnel meie väikesaarel üsna mugav sihtmärk kaasnevate purustusteta ...

Idee ei olnud kaitsta väikesaari niisama. Vaid neid, mis on merepildi tootmiseks hädavajalikud. Teoorias saaks võiks ju Viru rannast anda K9-tega turmtuld sama Vaindloo pihta, aga siis hävib vältimatult ka radaripost ja koos sellega meie ülevaade Soome lahe keskosas toimuvast. Mererannikult me seda ei saa, sest maakera on ümmargune ja olemasolevad süsteemid liiga madalad.

Tänane PPA radarisüsteem on ju ettenihutatud positsioonidel - kas poolsaarte tippudes või siis rannikust eemal asuvatel saartel.

Selleks, et rannikult omada mingit arvestatavat vaatevälja, peab radari antenn asuma maapinnast nii 50 m kõrgusel. Seda loogikat ka PPA radarivõrk jälgib, mastid asuvad kas kõrgetes maastikupunktides või ongi väga kõrged.

[Kriku]

Teoorias saaks võiks ju Viru rannast anda K9-tega turmtuld sama Vaindloo pihta, aga siis hävib vältimatult ka radaripost ja koos sellega meie ülevaade Soome lahe keskosas toimuvast.

Selleks ajaks, kui tekib põhjus rääkida Vaindloo tagasi vallutamise võimalusest, pole seal tõenäoliselt enam mingit radariposti.

[Kapten Trumm]

See sooritus pole minu arvates mitte kõige veenvam - vastase hõivatud kriitiline punkt kättemaksuks puruks tulistada. Seegi võimalik vaid siis, kui vastavad relvad vabad on. Kui sama probleem tekib nt Ruhnu radaripostiga, siis ei saa ka kättemaksu teha, relvad on kuskil eemal ja saar kaugevõitu. Peaks olema mingeid paindlikumaid võimalusi.

Soomlaste tutvustusvideo selle "mereluure" tegemistest https://www.youtube.com/watch?v=3NpGPtvzrPE

[Kriku]

Pärast hõivamist vastase poolt pole seal enam midagi alles, mida võiks olla kahju puruks tulistada.

[Ott Laanemets]

Kuidas sa kavatsed need radaripostid töös hoida, kui lisaks muudele sõjalise mõjutamise vahenditele võib sinna lihtsalt tulla eiteakuskohast kummipaaditäis tegelasi, kes võtavad seljakotist akurellaka ja lasevad selle masti pikali?

Siin sa vist jõudsidki omaenda kaevatud auku. Mereliste võimete puhul on paraku nii, et tuumikvõime asub merel ja toetavad võimed või võimekordistajad kaldal ja õhus. Kuna meri ei ole asi, mida saab okupeerida, siis pole selle permanentne omamine oluline. Oluline on seda vallata siis ja seal, kus sul tegelikult vaja. Ja ka puht aritmeetiliselt – et kõiki neid saarejuppe kaitsta, peab sul ikka väga palju inimesi olema võrreldes nt raketikaatri meeskondadega

Idee ei olnud kaitsta väikesaari niisama. Vaid neid, mis on merepildi tootmiseks hädavajalikud.

No merepildi tootmiseks pole vaja saari omada. Lisaks on see ka ’investeeringu tasumise’ mõttes kahtlane ots. Mitte, et saari pole vaja omada, aga põhjendused peavad natuse kangemad olema.

[Kapten Trumm]

Tundub, et kordamine on tarkuse ema - Iraagi laevastiku hävitamine Pärsia lahel (õhukatteta raketilaevad):
https://www.youtube.com/watch?v=DR0UWc_uN0I
Mille poolest meie analoogse relvastusega alustega oleksime edukamad?
Siia võiks lisada ka Liibüa laevastiku rappimise 1986 Vahemerel, aga kahjuks ei leia sobivat filmi.

Ühesõnaga, katseid kontrollida meie poolt mereala näiteks Hamina taoliste alustega ei saada edu. Vastane uputab need alused kiiresti (nt õhust) ja kui kogu ressurss on nendele pandud, ongi merekaitsega ühel pool. Alused on liige kergesti märgatavad, nõrga kaitsevõimega ja arvuliselt suures vähemuses. Pole ühtegi näidet, kus väiksem osapool on suurema vastu taoliselt edu saavutanud. Taolises olukorras on pigem see väiksem pool põhja lastud (nt suurema lennuväe poolt). Mõningast edu on saavutatud õhust ja maismaalt lastud tiibrakettidega. Heitlused India ja Pakistani ning Iisraeli ja Egiptuse vahel toimusid võrreldavate vastaste vahel. Ainus võimalus meil asümmeetriat saavutada ongi kasutada rannalähedast ala ja maismaad (ka Soomes asuvad Haminad sõja korral pigem skäärides peidus, mitte ei promeneeri kesk Soome lahte). Ja infot vastase kohta saadakse maismaal asuvate või maismaalt kontrollitavate sensoritega.

Sellega hinnaga, et tuleb loobuda "suurest merest" - vastane meid suurele merele ei lase, aga meie teda randa ka mitte.

[Ott Laanemets]

Tundub, et kordamine on tarkuse ema - Iraagi laevastiku hävitamine Pärsia lahel (õhukatteta raketilaevad):
https://www.youtube.com/watch?v=DR0UWc_uN0I
Mille poolest meie analoogse relvastusega alustega oleksime edukamad?
Siia võiks lisada ka Liibüa laevastiku rappimise 1986 Vahemerel, aga kahjuks ei leia sobivat filmi.

Oot, mis on probleem: kas laevad või midagi muud?

Ühesõnaga, katseid kontrollida meie poolt mereala näiteks Hamina taoliste alustega ei saada edu.

Ega need soomalsed pole jah kuigi nutikad. Haminate asemele teevad nüüd veel suuremaid laevu.

Sellega hinnaga, et tuleb loobuda "suurest merest" - vastane meid suurele merele ei lase, aga meie teda randa ka mitte.

Ja nüüd vähe tõsisemalt – püüa ükskord juba aru saada, et Läänemeri ongi see rand. Siin ei ole „suurt merd“. See algab sealpool Kullenit või Skagenit!

[tuuba]

Suur Meri algab ikka peale Lands Endi traaversit....

Põhjameri on suurte mängumaaks liiga teeklaas...

[strateegiline sõdur]

See, mida mõned üksikud mereväelased seni on teinud, on teoretiseerimine.

Pole üldse paha tsitaat

Vabandust kontekstist väljarebimise pärast. Kuid mulle tundub, et siin on teatud sügavamat üldistusjõudu ning tsitaadil on jõudu ja jumet, et väärida põhjalikumat tähelepanu. Ehk isegi on põhjust uurida, et mis viljad võrsuvad väljahõigatud mõtteidu juurtest. Lugedes viidatud tsitaati kerkis pinnale neli hägusat mõtet.
1. Minu mälu mööda oli mereväe taasloomine 1.juulil 1993. See on üle ühe inimpõlve tagasi. Kas endiselt oleme faasis, et üksikud mereväelased tegelevad juhuslikku laadi teoretiseerimisega? Üks lehekülg teksti päevas on keskmisele kirjanikule täitsa jõukohane. Kas ei tuleks mõni rahvakirjanik palgale võtta, saaks kirjatöö valmis? Võib ju proovida?
2. Kuna käimas on teooria faas ja lõpptulemus plaani näol veel merede taga, on kõva kahtlus, et kõik senised mereväe tarbeks tehtud tänased hanked võivad olla kunagi valmiva plaani kohaselt valed. Kui plaan valmis, siis võib, aga ei pruugi, olla valeks osutunud viimase aja asjadest nt meremiinid, laevatõrje raketid, väekaitse kaatrid, miinijahtijad, miinituukrid. Samas mulle ei meenu ühtegi selgitavat artiklit, kus oleks kritiseeritud nimetatud asju. Vaatamata plaani olemasolule on kõik õigeks tunnistatud. Milleks siis plaan, kui kõik on niigi õige?
3. Üks 21. sajandi tunnusjooni olevat „kohesus“. Sel ilmingul on olnud oma mõju teoretiseerimise tsüklile. Kohesus oma par excellence kujul mereväe osas sai ilmsiks viimasel sügisel, kui nägime kuis riigikaitse-eelarve vaidluste käigus tõmmati kübarast välja laevatõrje ja meremiinid. Nii näemegi, et nahkses tugitoolis piipu popsides teooriast kõnelda pole enam kellelgi ammu aega. Sellega võib arvestada ilmselt edaspidigi.
4. Täitsa võimalik, et peale doktriinil põhinevate järelduste formuleerimist selgub võimalus teha pauku kardinaalselt uuel moel. Palju suuremalt, tihedamini, paremini ja rannajoonest kaugemal.

Tõdemused baseerub puht isiklikel tähelepanekutel ja ei pretendeeri enamale.
Endiselt loodan, et igati vajalikust teoretiseerimisest sünnib lihtsakoeline - noh näiteks selline 74 kilobaidine vajadusi ja võimalusi kaaluv plaan. Muidu juhtub jälle nii, et elu tormab ette ja mereväel on asjad enne õue peal, kui sõjaajalugu uuritud ja teooria lõpuks formuleeritud saab. Ja siis pole tõesti enam midagi teha. Tuleb sammuda järjekordselt 30-40 aastat etteantud valikrajal ja nentida, et mereväe tühja kõhtu täidab vaid nälg. Selle kurja asja vältimiseks on parim jalad kõhu alla kokku kerida ning nobedatel näppudel käia lasta. Jõudu plaaniks!

[Kriku]

Akf kirjutab: https://www.err.ee/1608118906/ott-laane ... uvid-merel

[tuuba]

Ott Laanemetsa artikkel on huvitav kuid mu arust kokkuvõttes vale suunaga.
Ta väidab, et kõik merega/merendusega peaks olema ühe juhi/juhtimise all.

Mereväe sõjalise osa huvides on see, et riigi sadamatesse ei tuleks mitte üks alus ilma nende vajaduseta, s.h. kaubalaevad (kogu kaubalaevandust võib võtta kui supostaadi pahalist soovi meie sadamatesse ja sealtkaudu ka maale pahade vägede/võimete smugeldamist)

Mere kasutajate, s.h. peamiste kasutajate--kaubalaevastiku ,huvides oleks 0 jälgimist, 0 piiri(valvet) ,0 tolli.

Riigi huvides oleks miljon jälgimist, miljard tolli , nende kehtestamiseks mustmiljon mereväge/piirivalvet/tolli.

Kuigi O.L arvab, et kogu merendus peaks olema ühise juhtimise all , ei tule see kuidagi välja ja ma ei tea ka riiki,kus see oleks õnnestunud--siduda tsiviilid (kaubalaevastik,eralaevad jmt) , piirivalve ,toll ja sõjaline merevägi ühise juhtimise alla, liiga erinevad on eesmärgid ja nende saavutamise vahendid.