Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Leidsin hea rootslaste filmi antud teemal, head vaatamist

https://www.youtube.com/watch?v=h30ARXPlL-k

Vastab hästi küsimustele, mida on rannakaitseks tarvis.

[Martin Herem]

S tanki ja tsiviilkaitset?
Terviklikku riigikaitset?

[Kapten Trumm]

Rootslaste külma sõja ettevalmistuste mastaap on muljet avaldav, kui natukenegi süveneda.
Näiteks sama radarimasti võite näha kalju seest välja tõusmas kuskil filmi alguses.
Lisaks võib igal sammul näha tohutut visuaalvaatluse rolli (õhuvaatluseks oli neil terve vaatlejate korpus, kas ka merevaatluseks, ei tea).

Aga minnes selle rannakaitse juurde, siis sellele eelnes filmis paar päeva õhusõda Läänemere kohal, mille võitsid suures arvulises ülekaalus olnud venelased.
See faas jääb vähemalt iseseisva kaitsevõime kontekstis meil vahele, Robinsonide ja ÕV kastitrollidega me ei konkureeri.
Alles seejärel asusid tegutsema laevad ja kaldal asuvad relvasüsteemid.
Seejärel käis hammas-hamba vastu võitlus skääride kaljusaarte pärast.
Ja siis jõudsid venelased lõpuks mandri rannikule.

Lisaks on filmis hulk ilmselt õppuste ajal filmitud kaadreid skääridesse peidetud laevadest ja muust.
Eraldi tähelepanu ehk tasub pöörata sellele, millist isiklikku varustust kannavad asjaosalised kõige selle toreduse taustal.

[Kapten Trumm]

Antud rootslaste mast on silma järgi (lugege iga X-ga tornimooduli kõrguseks 2,5 m) ca 30 m. Sellise radari ulatus 10 m kõrguse sihtmärgi vastu (väiksem sõjalaev) on ca 35 km. Seega üks radar katab (minimaalse 5 km ülekattega vasakult ja paremalt) 60 km rannajoont linnulennult mõõtes. 28 radarit kokku 1680 km.

Radariantenni kõrgus merepinnast ei ole võrdeline radarimasti kõrgusega. Tavaliselt üritatakse radarimastid sättida ikka kõrgemate küngaste otsa, et radariantenni kõrgus merepinnast oleks võimalikult suur. Rootsi rannik on kohati kõrge ja kaljune. Seega võib 30 meetri kõrguse masti otsas oleva radariantenni tegelik kõrgus merepinnast olla ka nt. 80 meetrit või veelgi enam ja radari ulatus 10 meetri kõrguse sihtmärgi vastu on juba vähemalt 50 km.

Probleem ei ole siin mitte kõrgus ja vaateulatus (kõrgemal asudes näevad nad kaugemale ja ülekate on ka parem), vaid fikseeritus. Kui see pildil olev radar on fikseeritud, siis selle hukukindlus pole grammigi parem meie PPA radaritest. Vajaliku "läbipääsu" tegemiseks lüüakse koordineeritud rünnakuga 3-4 kõrvuti asuvat radarit rivist välja (nt spetsnazi gruppide üheaegse reidiga) ja vähemalt mõneks ajaks on tekkinud turvaline koridor, kuskaudu ründejõud tulvavad sinu territooriumile. Ja kui sinu olukorrateadlikkuses antud kohas on hetkel see ainuke vahend, siis võivad sul olla ka 1000 km laskekaugusega relvad, vastase asukohta teadmata sa lasta ei saa ikkagi.

[Martin Herem]

Venelaste vaated meie arengule
https://www.mk.ru/politics/2020/10/13/r ... flota.html

[Leo]

Härra kindrali viidatud venekeelne artikkel on selline tore suurvene propagandistlik londipõristamine teemal, kuidas vastikud natokad Poolast ja Baltikumist igasugu kurikavalaid plaane ihuvad, kuid võitmatu vene laevastiku tulejõud on nii muljetavaldavalt hävitav et ka kõige sõjakamad "noornatokad" loobuvad juba eos oma plaanidest

[Kilo Tango]

...Vajaliku "läbipääsu" tegemiseks lüüakse koordineeritud rünnakuga 3-4 kõrvuti asuvat radarit rivist välja (nt spetsnazi gruppide üheaegse reidiga) ...

See on liiga lärmakas ja riskantne. AFAIK peaks praeguste piirivalveradarite vaigistamiseks/pimedaks tegemiseks piisama olemasolevatest VF EW vahenditest.

[Kapten Trumm]

Kui ECM peale tuleb, on samasugune eelhoiatus, kui kaablid läbi lõigata. Ei pea isegi masti õhkima. Pärast saab alati meedias parastada, et optimeeritud PPA ei suuda isegi kaablivargaid ohjeldada. Videokaameras paistsid ka paar tsiviilriietes tonti, kiskusid jupi kaablit maha ja lasid jalga. Parandustöö võtab tunde või isegi päevi.

Vaevalt et sellist ECM-i nad teha mõistavad, mis nende laevad nähtamatuks muudab, muu aga ekraanil endisena paistab (et ei tekiks vaatlejal kahtlust).

[Leo]

Kui radaripilt järsku mitmel kõrvuti asuval seadmel ära kustutada, siis on see ka omamoodi eelhoiatus, viidates kohe algavale rünnakule.

[Kapten Trumm]

Selleks peavad olema paralleelsed/dubleerivad süsteemid...
- kui kolm kõrvuti olevat radarit äkki pildituks muutuvad (ükskõik, kas ECM või kineetilise mõjutamise abil)
- piirkonnast kostab mitmete kiirekäiguliste aluste kruvimüra (kiirekäiguliste sõjalaevade kruvid käivad ka kiiremini kui supertankeri oma, lihtne on eristada). Meenutab maipõrnika lendu kui vee alt kuulata;
- optika/termooptika abil paistab midagi, mis meenutab randa siirduvat Ropuchat.....
...siis on tegemist rünnakuga.

Kui nüüd radaripost oli mehitamata PPA oma, millel lasti mast pikali või lihtsalt lõigati juhtmed läbi, siis jääb alles ainult sonarivõrgust kostuv kruvimüra....
....mille peale keegi rakette lasta ei julge....
....tekib 15 minutine hämming.....
...kohapeal kedagi ei ole, helistaks talle kasvõi mobiilile ja küsiks, mis juhtus......
....mille käigus jõuab vastane segamatult randa ning maabub ilma vastutegevuseta ja pääseb kõige haavatavamast kohast kiiresti minema.


Muide ÕV radaripostid ei ole mehitamata. Ka täna ja praegu. Lisaks võite meediast lugeda, kuidas õppuste ajal tekivad sinna reservistidest kaitserühmad.
Näiteks: https://arhiiv.saartehaal.ee/2016/05/13 ... lase-eest/

[Siki]

Vähemalt Saaremaal on rannakaitse küsimus lahendatud:

https://www.meiemaa.ee/index.php?conten ... rtid=93677

Kahjuks on nii oluline artikkel tasuline ja ma ei ole selle lehe tellija

[Kapten Trumm]

Kui lahendatud, sõltub sellest kohale kaitseliitlaste reaalsest sõjajõust.
Kui see sõjajõud on 1-2 lahingkompaniid, siis Saaremaa suuruse saare jaoks (kui dessandi koht pole teada) sellest ei piisa nagunii.
Ühe tugevdatud jalaväekompaniiga võib kaitsta dessandi eest 0,12 km2 suurust ja 2 km pikkuse rannajoonega Vaindloo saart.

[Martin Herem]

Selle rehkenduse järgi pole meil Eesti kaitsmiseks lootustki ...

[Kapten Trumm]

Järelikult tuleb esimesel katsel minna kohe õigesse kohta.
Lihtsalt hea õnne peale kaitset sisse võttes saarlased oma saart ei kaitse, vähemalt maha tulevad vainlased ikkagi.
Järelikult peab olukorrateadlikkus/eelhoiatus hästi töötama. Piirkonnas näiteks asub üks oluline radar Ruhnu saarel.

[Roamless]

Kui lahendatud, sõltub sellest kohale kaitseliitlaste reaalsest sõjajõust.
Kui see sõjajõud on 1-2 lahingkompaniid, siis Saaremaa suuruse saare jaoks (kui dessandi koht pole teada) sellest ei piisa nagunii.
Ühe tugevdatud jalaväekompaniiga võib kaitsta dessandi eest 0,12 km2 suurust ja 2 km pikkuse rannajoonega Vaindloo saart.

Järelikult tuleb esimesel katsel minna kohe õigesse kohta.

Tundub, et VROKis aktiivse kaitse põhimõtteid sulle ei õpetatud või ei jõudnud need kohale. Sa sõdid oma peas mingit vanakooli sõda. Tahaks ainult loota, et Saaremaa malevas on haritumad ohvitserid. Märksõna on hajutatud lahingutegevus ja vastane valdab ainult seda maad, mis on tema jalge all. Kõik ülejäänu on talle ohtlik.