Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Ära tänita jah - lisaväärtust see ei loo.
Antud relvastus on tegelikult väikse insenerimõtte olemasolul paigutatav selle 18 m päästelaeva kerele (tuleb likivideerida see hiigelsuur pealisehitis) ja arvan, et ka 15 m alusele (äärmisel juhul tuleb ära jätta 2 torpeedot ja võibolla 1-2 kahurit. Aga 2 laevatõrjeraketti (ka siis kui konteineriga 1000 kg kaaluvad) ja mingi enesekaitse automaatkahur/raske KP seade mahub erilise kahtluseta ka kirjeldatud 15 m alusele. Tuleb lihtsalt ajusi liigutada, kuidas see võimalikuks teha.

[Illike]

Äh. Mis ma oskan vastata. Ei oskagi. Aga väike soovitus, mine sõida üks Muhu väina etapp sellise ütleme sellise keskmise L6-ga ja konstrueeri üks toode millel on n+1 detaili ja siis tule rääkima kui palju ja kuidas saab. Enne seda on teooria. Pärast Muhu väina tuleb praktika.

[Kapten Trumm]

Aga tee pakkumine. Umbes selline: sina paned lauanurgale kohvri/tšeki 850 000 euroga ja aasta pärast teeme Tallinna lahel proovisõitu, relvastust ja sõjalisi seadmeid asendamas liivakotid? Selline 15 m alus, kolme 350 hj päramootoriga.

Purjeregatiga ilmselt sa ei löö, kiirekäiguline mootoralus on midagi muud ja omab sootuks teisi probleeme. Olen ühe taolise ka oma kätega sõitma pannud from scratch, natuke ikka hablan teemat.

[nimetu]

Ma vist nägin hiljuti miskit põnevusfilmi, kus justament sellise paadiga vaprad päästjad läbi tormise Põhjamere hullkõrgete lainete eitea kuhu eiteakeda päästma kihutasid.. ja vist oligi nii, et vahepeal keeras paadil põhja ülespidi ka aga eimidagi - kihutas ikka edasi.. lõbus

Kui sinna paar tonni relvastust panna, siis kaoks automaatne püstuvus ilmselt ära.

[Kapten Trumm]

Borja peab silmas ilmselt filmi "The Finest Hours", mis räägib USA rannavalve kõige andekamast kaatriga päästeoperatsioonist - film põhinebki tõsielulistel sündmustel ja viidatud alus eksisteeris ka tegelikult:
https://en.wikipedia.org/wiki/Coast_Gua ... t_CG_36500

Film oli paar nädalat tagasi ühes kaabelkanalis.

[Illike]

Aga tee pakkumine. Umbes selline: sina paned lauanurgale kohvri/tšeki 850 000 euroga ja aasta pärast teeme Tallinna lahel proovisõitu, relvastust ja sõjalisi seadmeid asendamas liivakotid? Selline 15 m alus, kolme 350 hj päramootoriga.

Purjeregatiga ilmselt sa ei löö, kiirekäiguline mootoralus on midagi muud ja omab sootuks teisi probleeme. Olen ühe taolise ka oma kätega sõitma pannud from scratch, natuke ikka hablan teemat.

Üks asi on liivakott, teine asi on integreeritud relvastus. Mudeli ja päriselu vahel võib olla päris suur erinevus. Mina mõtlen laua taga välja asja, mis töötab mul mudeliga suurepäraselt, kuid kui töökojas see asi metalli pannakse, siis tuleb välja nagu alati, pagan, see jama ei tööta. Olen aru saanud, et umbes 3-4 eksemplar on selline töövalmis asi.

[Kapten Trumm]

Kui me räägime ujumis- ja liikumisvõimelisest 15 m RIB kerest, siis seal on ainuke tõsist leiutamist vajav detail see klaasplastikpõhi. See on vaja teha hoolega ja tugev, sest pontoonid on vahetatavad (sinu mõõdu järgi tehes maksab see ca 1500 eurot aluse pikkuse meetri kohta). Mootorid - valmistoode, puldid, juhtmed, trossid, näidikud - valmistooted. Kütusesüsteem - valmistooted. Järgmine keerukam koht on tekk ja pealisehitus, kus on kõvasti leiutamist. Navigatsioon läheb ka paika suht lihtsalt (valmistooted). Enamik valmistoodetest paadiasjanduses on piisava lollikindlusega, et tehnikat jagav ja tööriistu kasutada suutev indiviid suudab selle ka ise paika panna. Ja muidugi relvastus ja sõjalised süsteemid, mis läheb väga keerukaks.

Mudeli ja päriselu vahel võib olla päris suur erinevus

Tegelikult käib katsetamise juurde see liivakotietapp väga kenasti. Selleks, et saada paika aluse sõiduomadused, tuleb seda teha ka lahingukoormaga. Kuna selleks sulle keegi reaalseid relvi ei anna, siis asendab raketti 500 või 1000 kg jagu liivakotte raketi asukohas. Meri pole päris maa ja laev allub nats teistsugustele reeglitele. Näiteks mõni kraad vale diferent maksab karmilt kiiruses ja kütusekulus. Autol ei loe see midagi. Tänapäeva mootoreid saab küll trimmida, et sõukruvi telg on veepinnaga paralleelne, aga liigse "ründenurgaga" vett kündev alus on aeglasem ja janusem. Seepärast tuleb sõiduomadused paika saada enne, kui läheb relvastamiseks. Liiga kõrgel asuvad rasked seadmed muudavad järsud pöörded ebakindlaks jne.

[Illike]

Kui me räägime ujumis- ja liikumisvõimelisest 15 m RIB kerest, siis seal on ainuke tõsist leiutamist vajav detail see klaasplastikpõhi. See on vaja teha hoolega ja tugev, sest pontoonid on vahetatavad (sinu mõõdu järgi tehes maksab see ca 1500 eurot aluse pikkuse meetri kohta). Mootorid - valmistoode, puldid, juhtmed, trossid, näidikud - valmistooted. Kütusesüsteem - valmistooted. Järgmine keerukam koht on tekk ja pealisehitus, kus on kõvasti leiutamist. Navigatsioon läheb ka paika suht lihtsalt (valmistooted). Enamik valmistoodetest paadiasjanduses on piisava lollikindlusega, et tehnikat jagav ja tööriistu kasutada suutev indiviid suudab selle ka ise paika panna. Ja muidugi relvastus ja sõjalised süsteemid, mis läheb väga keerukaks.

Mudeli ja päriselu vahel võib olla päris suur erinevus

Tegelikult käib katsetamise juurde see liivakotietapp väga kenasti. Selleks, et saada paika aluse sõiduomadused, tuleb seda teha ka lahingukoormaga. Kuna selleks sulle keegi reaalseid relvi ei anna, siis asendab raketti 500 või 1000 kg jagu liivakotte raketi asukohas. Meri pole päris maa ja laev allub nats teistsugustele reeglitele. Näiteks mõni kraad vale diferent maksab karmilt kiiruses ja kütusekulus. Autol ei loe see midagi. Tänapäeva mootoreid saab küll trimmida, et sõukruvi telg on veepinnaga paralleelne, aga liigse "ründenurgaga" vett kündev alus on aeglasem ja janusem. Seepärast tuleb sõiduomadused paika saada enne, kui läheb relvastamiseks. Liiga kõrgel asuvad rasked seadmed muudavad järsud pöörded ebakindlaks jne.

Kõik on õige, kuid Sa muudad sujuvalt lähteandmeid. Kas meil on vaja töötavat seadet või ainult seadme ujuvust? See on ainult üks vähestest ja mitte kõige keerukamatest etappidest projekteerimisel. Oluline on lõpptulemus.

[Kapten Trumm]

Kui hakata soovitud näitajatega alust looma nullist, siis saab projekti kõige suurem väljakutse olema justnimelt sõitva laevani jõudmine. See puudutab just kõvakerelisi aluseid, kus konstrueerimise aluseks olevaid muutujaid on terve müriaad. Seda enam, et Eestis on taoliste aluste loomise kogemus ikkagi tagasihoidlik. Alus ise aga on vaid platvorm relvade kandmiseks, mitte eesmärk omaette. Seega, kui lihtsustada aluse loomise protsessi maksimaalselt, lihtsustub ka lõpptulemuse saamine. Ja siin on oluline just väiksus - mida väiksem alus, seda suurem on kogemus, millest eeskuju võtta (kuna valmis tehtud aluseid on rohkem) ja seda rohkem on kasutatavat kataloogikaupa.

[Illike]

Sinu algne väide oli, et me ostame terve pinu 15 m aluseid, paneme laevavastased raketid peale ja asume vastase laeva uputama. See ei maksa midagi. Minu väide oli, et ega ikka nii lihtsalt ei saa võtta suvalist alust ja kukkuda sinna peale ehitama relvasüsteeme ja see võtab üsna mitu hulga töötunde (maksab palju raha). Ma ei väida, et see on võimatu, lihtsalt kas asi on cost-effective. Nagu Sa isegi oled öelnud:

Ja muidugi relvastus ja sõjalised süsteemid, mis läheb väga keerukaks.

Mis tähendab, et me võib olla peame tõesti hakkama uut alust leiutama, samas võib olla ka mitte. Kõik sõltub lähteülesandest.
Küsimus mida ma veel ei ole tõstatanud on kui palju neid nn väikseid sipelgaid hukka saab. Nagu Sa oled öelnud:

Parvlemisel annab efekti just koordineeritud ja erisuunaline tegevus (nagu sipelgad ründavad pessa visatud rästikut) väikeste üksuste/ühikute poolt, kelle vastu suurem vastane ei suuda oma tulejõudu keskendada, arvukus on lihtsalt üks efekti aluseid.

Kas meil peale ühe laeva uputamist neid "sipelgaid" veel järgmise jaoks jagub?

[Kriku]

soovitud näitajatega

Paistab, et akf-idel on väga raske mõista, mis need soovitud näitajad ikkagi on...

Vastavate märkuste lisaväärtust mitteloovate tänitamistena kõrvale heitmine kardetavasti ei tee asja sugugi paremaks.

[Kapten Trumm]

Eelmises postis on tõstatatud vähemalt kaks küsimust, mis viitavad teemas olevate postide mittelugemisele.
Muidugi võib põhjuseks olla ka ingorants (tahtmatus aru saada). Lihtsalt idee tundub jama/vastuvõetamatu/liiga uudne.

Minu väide oli, et ega ikka nii lihtsalt ei saa võtta suvalist alust ja kukkuda sinna peale ehitama relvasüsteeme ja see võtab üsna mitu hulga töötunde (maksab palju raha).

Esialgu olen ainult mina see olnud, kes raha keeles rääkis. Oponendid on lihtsalt loopinud üldsõnalisi kahtlusi. Võibolla minu rehnutt on vale (alahindan kulusid), aga sellega saab väidelda vaid nii, et tuua parem ja täpsem rehnutt, mitte püstitada loosungeid "maksab palju raha". Ja ma ei ole rääkinud suvalisest alusest. Kuna need lähteandmed võivad olla postides laiali, siis koondame
-aluse pikkus min 15 m ja veeväljasurve 10-15 tonni
-jõuseadme võimsus vähemalt 1000 hj
-korpus RIB tüüpi alus klaasplastist kõva kerega ning vahuga täidetud kummipontoonidega
-pealisehituses kergesti ümber seadistatav ruum 3x5 m veosele või hüdrauliliselt üles tõstetavatele rakettidele 2 tk (kuni 1000 kg).
-meeskond 3 meest, roolimajaga ahtriosas
-enesekaitse relvastus 1x 12,7 (jutt on raketialusest), suits, dipoolid, flared, veekardin
-pealisehituse ja teki materjal klaasplastik, meeskonnaruumid tugevdatud killukaitse tasemeni

Kas meil peale ühe laeva uputamist neid "sipelgaid" veel järgmise jaoks jagub?

Mina arvan, et jagub. 50 aluse hävitamine on palju keerulisem kui 2-3 aluse hävitamine. Tegelikult kannaks FAC-d suuremaid kaotusi % kui kirjeldatud FIAC-d. Soovitaks tutvuda VF laevastiku tänase relvastusega ja otsida vastust küsimusele, mismoodi ja millega tõrjuvad nad nt 40 km kauguselt 50 aluse koordineeritud rünnakut.

[Kriku]

Min 15 m, aga maksimum?

[Kapten Trumm]

loodetavasti pälvivad edaspidi ka samasugust tähelepanu vastaspoole ilkuvad terminid "kummimadratsitest" ja "enesetapurünnakutest".

jääme selle 15 m pikkuse juurde praegu.
Muide, eespool ma viitasin ka Itaalias loodud MAS- torpeedokaatrile, mis on sellest 24 m Elcost palju väiksem ning millel tolgendab teki kohal kõrgel kaks 700 kg torpeedot, lisaks on pardal üks raskekuulipilduja ja süvaveepommid. Soomlased neid suures sõjas kasutasid ja näe ei läinud ümber ega uppunud.

[Kriku]

jääme selle 15 m pikkuse juurde praegu.

OK, jääme 15 meetri juurde.