Merevägi ja rannakaitse

Vasta
URR
Liige
Postitusi: 707
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Merekaitse probleem on seega traditsioonilisel moel lahendatud: ignoreerime probleemi ja madistame ainult maa peal. Kuidas katta 600 km Soome lahe randa, mis saab saartest, millisest taskust tõmmata välja 3. brigaad või kas ja kuidas mingid liitlased, varustus või silk leivale Eestisse jõuab, on detailid, mis ennast ise ära lahendavad. See, et oleme jõuluvana näoga 1/3 (koos majandusvööndiga 45%) riigi territooriumist ära andnud niisamuti.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 707
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kilo Tango kirjutas:Ok. Tõstame siis putru lusikaga suhu.
SDBII on tehtud selleks, et tabada kaugemal asuvaid ja liikuvaid märke. Ei ole vahet, kas pomm on saanud oma algse kineetilise ja potentsiaalse energia rakettmootorilt või lennukilt.
https://www.businessinsider.com/the-air ... ts-2017-10
The Small Diameter Bomb II, or SDB II, is designed to destroy moving targets in all kinds of weather, such as small groups of ISIS or terrorist fighters on-the-move in pick-up trucks.

An Air Force F-15 Eagle has destroyed a moving surrogate-model T-72 tank during a live-fire test of the new Small Diameter Bomb II at White Sands Missile Range, N.M.
Eespool viidatud artiklis (https://nationalinterest.org/blog/buzz/ ... ips-134712) polnud SDB II küll sõnagi juttu. Juttu oli GMLRSst ja ATACMSst. Mõlemad on inertsiaal ja/või GPS juhtimisega. Võibolla saab SDB II juhtimissüsteemi ja lõhkepea mingi HIMARS pealt lastava rakettmootori külge panna. Kas seda on tehtud? Kas kusagilt on leida viidet, et SDB II on vähemalt kavas laevade vastu katsetada? Annan ühe vihje ka: SDB II kaalub 208 naela, aga suhteliselt väikese laevavastase raketi Excocet lõhkepea kaalub 364 naela.
Niisiis oleme disaininud relvasüsteemi, mis on teoreetiliselt võimalik, aga mida ei ole olemas ja mida Eestis tootma ei hakata. Ongi tõhus ja odav? Kastist väljas küll, aga Henry Louis Menckenile tuginedes
For every complex problem there is an answer that is clear, simple, and wrong.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9122
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

URR kirjutas:Merekaitse probleem on seega traditsioonilisel moel lahendatud: ignoreerime probleemi ja madistame ainult maa peal. ...
Mis putukas sind nüüd hammustas? Selgelt on joonistunud siin välja 2 stsenaariumi:
1. Tuleb lisarahastus ja võimas merevägi, mis päästab meid kõigist hädadest ka. igasugune dessandioht
2. Lisarhastust ei tule ja tuleb kuidagi olemasolevate vahenditega hakkama saada

Ma ei näe küll kohta, kus foorumlaste üle dessanditõrje probleemide lahendamise mõtete pärast ironiseerida.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9122
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

URR kirjutas:...
Niisiis oleme disaininud relvasüsteemi, mis on teoreetiliselt võimalik, aga mida ei ole olemas ja mida Eestis tootma ei hakata. Ongi tõhus ja odav? Kastist väljas küll, aga Henry Louis Menckenile tuginedes
WTF? GLSDB rakette (rakettmootor + SDB) on juba müüdud tuhandeid ja praegu on tootmises sama rakett SDB2-ga.

http://en.c4defence.com/Archive/glsdb-h ... get/6500/1
During the tests conducted in cooperation with the US Army Aviation and Missile Research, Development and Engineering Center (AMRDEC), GLSDB hit a moving target from 100 kilometers distance.
...

With different guidance modes, the system is able to move around terrain and hit targets behind the mountain and hill. GLSDB guided at the terminal phase with ground based laser marker during the test in 2017.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

URR kirjutas:Kuidas katta 600 km Soome lahe randa, mis saab saartest, millisest taskust tõmmata välja 3. brigaad või kas ja kuidas mingid liitlased, varustus või silk leivale Eestisse jõuab, on detailid, mis ennast ise ära lahendavad. See, et oleme jõuluvana näoga 1/3 (koos majandusvööndiga 45%) riigi territooriumist ära andnud niisamuti.
Tavapärane lahmiv demagoogia (nagu ikka) - kui merevägilane hakkab kogu Eesti kaitse kontekstis sõna võtma // maasõjale hinnangut andma :?

-- Soome lahe randa (muuseas, mitte 600km vaid 300km) "katavad" ida poolt läände 1. ja 3. brigaad
-- "saartest" ei saagi midagi. Paremal juhul need vastast ei huvita, halvemal juhul need ajutiselt hõivatakse tema poolt
-- "millisest taskust" moodustatakse 3.brigaad, olen ma siin ühes teises(-olulisemas) teemas kahe kindraliga piisavalt vaielnud // selgitada üritanud
-- "kuidas mingid liitlased" Eestisse jõuavad - elementaarne, oma räige õhuülekaalu tingimusis jõuavadki. Paraleelselt (paremal juhul) pühitakse ka vastase Kaliningradi bastion üldse merre
-- 1/3 (või rohkemgi) maad antakse paratamatult ära. Küll mitte "niisamuti" vaid laibamäega vastasele. Sest omades vaid 25k reservarmeed muud moodi välja ei mängigi
-- SuurTallinna ja brigaadide säilitamine on olulisem kui 1/3 (kassvõi 2/3) "territooriumist"

Tegelt mõttetu seletamine mu poolt merevägilasile..
Lihtsalt närvi ajab, kui sellist defetistlikku iba otse hommikust lugema pead :mrgreen:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tommy »

Kilo Tango kirjutas:
WTF? GLSDB rakette (rakettmootor + SDB) on juba müüdud tuhandeid ....
Kellele neid müüdud on..???
Kindel et ei aja segi GMLRS-tüüpi moonaga..???
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Borja kirjutas:URR kirjutas:
Kuidas katta 600 km Soome lahe randa, mis saab saartest, millisest taskust tõmmata välja 3. brigaad või kas ja kuidas mingid liitlased, varustus või silk leivale Eestisse jõuab, on detailid, mis ennast ise ära lahendavad. See, et oleme jõuluvana näoga 1/3 (koos majandusvööndiga 45%) riigi territooriumist ära andnud niisamuti.


Tavapärane lahmiv demagoogia (nagu ikka) - kui merevägilane hakkab kogu Eesti kaitse kontekstis sõna võtma // maasõjale hinnangut andma
Siiani on su ainus vastus püstitatud küsimus(t)ele sõna 'demagoogia'...
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9122
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

tommy kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:
WTF? GLSDB rakette (rakettmootor + SDB) on juba müüdud tuhandeid ....
Kellele neid müüdud on..???
Kindel et ei aja segi GMLRS-tüüpi moonaga..???
Müügi koha pealt eksisin. Vabandust. Tõsi, see ei muuda pointi. Lahendus "letilt" on olemas. Olemas on ka peaaegu letilahendus osundajate jaoks. Handheld sedmetest leidsin pikima ulatusega laserosundaja Elbit-lt - >11 km (see võib olla seotud maakera kumeruse piiranguga - raske öelda, kuna laseri tehnilised andmed ei ole piisavalt saadaval). Küll aga on suurema ulatusega lasersihitaja võimalik kombineerida UAV alla vms. sõidukile kombineeritavast sihitajast.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40132
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Merekaitse probleem on seega traditsioonilisel moel lahendatud: ignoreerime probleemi ja madistame ainult maa peal. Kuidas katta 600 km Soome lahe randa, mis saab saartest, millisest taskust tõmmata välja 3. brigaad või kas ja kuidas mingid liitlased, varustus või silk leivale Eestisse jõuab, on detailid, mis ennast ise ära lahendavad. See, et oleme jõuluvana näoga 1/3 (koos majandusvööndiga 45%) riigi territooriumist ära andnud niisamuti.
"Merekaitse probleemi" ei lahenda see kahurrelvastusega patrulllaevade divisjon, mille kohta näib mingil tasemel konsensus olemas olevat.
Kuna see divisjon maksab soetusmaksumuses umbes samas suurusjärgus kui teiste vanakraamiga brigaad ja tema jooksev ülalpidamiskulu on sarnane, siis tuleb eelistada brigaadi, kuna erinevalt kahuripaatide divisjonist suudab see vastast kineetiliselt mõjutada ja on kasutatav ka muudeks probleemideks nagu nt korratused tagalas, õhudessant jne.

Kahju küll, dessanditõrjet tuleb siis teha kuival maal ("jalaväega rannaliival" nagu mereväelased ise romantiliselt kirjutavad) ja see pole nii efektiivne kui tõrje merel, aga, aga see on üldsummas parem tulemus kui sümboolne tõrje merel (kahuripaadid!) ja seejärel operatiivavarus rannikul, kus pole ühtegi suuremat üksust.

Sellise lahenduse puhul terendab ees üsnagi reaalne võimalus vastasele avada kolmas operatiivsuund ja teha meile shahh-matt juba päevadega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kapten Trumm kirjutas:Sellise lahenduse puhul terendab ees üsnagi reaalne võimalus vastasele avada kolmas operatiivsuund ja teha meile shahh-matt juba päevadega.
Ei "terenda".

Sest (õnneks) pole ka eeldatud vastane kõikvõimas ega suuda lõputult "uusi operatiivsuundi" avada // neid tagada.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9122
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Ott Laanemets kirjutas:
Borja kirjutas:URR kirjutas:
...
Tavapärane lahmiv demagoogia (nagu ikka) - kui merevägilane hakkab kogu Eesti kaitse kontekstis sõna võtma // maasõjale hinnangut andma
Siiani on su ainus vastus püstitatud küsimus(t)ele sõna 'demagoogia'...
Aga mis see muud on, kui mereväelased ei suuda märgata, et me lahendame parajasti kahte küsimust:
1. Mida teha, kui tuleb lisaraha (paistab, et siis tuleb suur ja uhke kahelaevaline merevägi ja meil pole tarvis dessanditõrjega tegeleda)
2. Mida teha siis, kui raha ei tule (keegi peab nende dessantidega hakkama saama)

Mitte keegi ei ole siin eitanud, et meil on mereline probleem. Vastupidise väitmine sellisel iroonilisel kujul ongi kõige ehtsam demagoogia.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40132
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sest (õnneks) pole ka eeldatud vastane kõikvõimas ega suuda lõputult "uusi operatiivsuundi" avada // neid tagada.
Gruusias arvati ka sama, kui kõik brigaadid suunati Tsinvali ruumi, hilisema vene pealöögi suunale.
Natuke hiljem tuli mingi pataljon+ merelt ja Kutaissi-Gori maanteel suudeti neile osutada vaid tühist vastupanu.
Ühel hetkel tekkis Tsinvali grupeeringul kotti jäämise oht (kuivõrd nimetatud maantee lõpeb Gori linnas, mis lõikab läbi Tsinvalit ja Tbilisit ühendava maantee) ja oligi kogu grusiinide efektselt alanud operatsioon pankrotis - järgnes kiire eemaldumine Tbilisi ruumi, mis tükati muutus põgenemiseks.

Asja muutis eriti piinlikuks asjaolu, et VF vägi oli kogu aeg arvulises vähemuses, kuid oskuslik ja otsustav manööverdamine määras operatsiooni saatuse, mitte tankide ja sõdurite arvukus.

Erilise irooniana Eesti ja MeV seisukohtade teemal uputas VF Musta mere laevastik suhteliselt käigult neile vastu saadetud Gruusia mereväe kaks patrull-laeva (teistel andmetel ühe) ja nende relvastamata raketikaatrid Poti sadamas.

Loomulikult on meil natuke teised olud jne, aga ka Gruusia oli USA lähedane liitlane, kuid VF valis tegevuse aja osavalt, kui talle tekkis mõnepäevane ajaline aken ning kõik see mahtra toimus ju Bosporose väinadest (mille taga on USA 6. laevastik, sh 2 lennukikandjat) 24 h sõidu kaugusel.

Kui seda "koti" perspektiivi poleks Gruusias tekkinud, siis ilmselt oleks venelased närinud neid grusiinide kaitsesõlmi läbi pikalt ega poleks jõundud sinna, kuhu nad jõudsid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9122
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:
Sest (õnneks) pole ka eeldatud vastane kõikvõimas ega suuda lõputult "uusi operatiivsuundi" avada // neid tagada.
Gruusias arvati ka sama, kui kõik brigaadid suunati Tsinvali ruumi, hilisema vene pealöögi suunale.
...
Gruusia ja Eesti suur erinevus on selles, et Gruusias oli venelastel täielik kontroll õhuruumi üle. Eestil sellist probleemi ei ole vist :dont_know:

Täpsustan, et kontroll õhuruumi üle ei tähenda tingimata jõu rakendamist õhust vaid ka kõiksugu luureülesannete täitmist, mis on isegi olulisem.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40132
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minu point on lihtsalt selles, et kaitsmata kallas (ükskõik, mismoodi siis seda kaitsta) suurendab märkimisväärselt võimalust, et me sinna mereteede lahtioleku probleemini ei jõuagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas tommy »

Natuke hiljem tuli mingi pataljon+ merelt ja Kutaissi-Gori maanteel suudeti neile osutada vaid tühist vastupanu.
Mingit dessanti merelt Gruusia tagalasse ei toimunud.
Merd kaudu toimetati üks pataljoni-suurune üksus Novorossiiskist, seal paiknevast 7-st Dessant/Mägidiviisist Abhaasia linna Otšamtširasse.
Tegemist oli üksuste transpordiga oma territooriumil.
Aga mis see muud on, kui mereväelased ei suuda märgata, et me lahendame parajasti kahte küsimust:
1. Mida teha, kui tuleb lisaraha (paistab, et siis tuleb suur ja uhke kahelaevaline merevägi ja meil pole tarvis dessanditõrjega tegeleda)
2. Mida teha siis, kui raha ei tule (keegi peab nende dessantidega hakkama saama)
Märkad ehk, et dessandi/dessanditõrjeküsimustes pead/peate monoloogi..??
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist