Belgialt on meil õppida nii seda, kuidas teha, kui ka seda, kuidas mitte teha. Belgia puhul väärib õppimist kuidas selliste ressurssidega sellist tehnoloogia taset hoida. Teiseks väärib märkimist nende ’can-do-attitude’ selles heaolupiirangute virvarris. Me oleme ju samuti teel sinna. Samuti peaks vaatama Uus-Meremaa mereväge, mille sloganiks vahepeal oli ‘Best Small Nation Navy in the World’. Igalt poolt on midagi õppida! Geopoliitika geopoliitikaks, aga meri, tehnoloogia ja inimesed on sellest hoolimata sarnased. Geopoliitika ja geograafia ei ole siiani meie kaitsedebatti informeerinud, pigem on aluseks maaväeline lahingutegevus ühelt ja ecxeli tabelid teiselt poolt. Eesti asukoha geostrateegiline lahtimõtestamine tuleks debatile igaljuhul kasuks.nimetu kirjutas:Belgia puhul nõustun Borjaga. Seal on siiski teine geopoliitiline olukord ja nad saavad endale teistsugust rõhuasutust lubada. Külma Sõja ajal oli nende struktuur ikka märkimisväärselt teistsugusem. Kuus mehhaniseeritud maaväe brigaadi vs tänapäeva üks ratassoomukitel brigaad, rääkimata vahest suurtükkides. Selliseid näited lihtsalt ei veena.
Poliitilised ‘eeldused’ art 5 toimimise osas muutuvad kaitse- ja operatiivplaneerijatele faktideks. Ehk siis NATO art 5 on tänase riigikaitse nugrakivi, kas see meeldib või mitte. Merevägede puhul on seis keskpärane. Alates külma sõja lõpust on NATO merejõud vähenenud ca 50% ja Läänemere ääres on tänaseks võimed siin meresõda pidada veelgi rohkem kahanenud. Taani ja Saksamaa, kel on geograafiliselt kaks merelist teatrit, on selgelt pöördunud sinise vee poole. [1] Õnneks on mõlemad seda tunnistanud ja alustanud moel või teisel olukorra parendamisele. Poola on suisa presidendi tasemel tunnistanud, et on meredomeenile vähe tähelepanu pööranud ja aeg on midagi teha. Ja Läänemeri ei ole Poolale prioriteet nr 1. [2] 3B seevastu pole ise veel, mulle tundub, oma geograafilisi iseärasusi täheldanud. Küll aga paistab 3B sõna-sõnaline ‘sea denial’ teistele juba liigagi silma [3]. Sellest kõigest siis ka järeldus, et kui kõik Läänemere NATO riigid oma merelise kodutöö ära teeksid, ei paistaks kogu teema enam nii mustana.Poti soldat kirjutas:Ma on suht vähe usku mingitesse "kõik läänemäreriigid panustavad üheskoos" ideedesse.
Aga tagasi taktika-laadsesse:
Umbes 1970. aastatest on selge, et ca 2000 t veeväljasurvega pealveesõjalaevade opereerimiseks Läänemerel on vaja umbes absoluutset õhuülekaalu ehk siis võimatut. Seega suuri sõjalaevu Läänemerel lahingutegevuseks ei planeerita. Viited täna Kaliningradis baseeruvale Neustrashimyy-klassile on anakronism ajast, mil Balti laevastikul oli ülesandeid ka väljaspool Läänemerd. Ehk siis Läänemere pealveelaev on FPB. Ja need opereerivad divisjonidena, a 6-12 tk. Sõna ’parvlemine’ võtsid kasutusele ameeriklsed, kes kaldale lähedale üldjuhul ei tule ja väikestest laevadest midagi ei tea. See oli nende jaoks uus, Euroopas ja eriti meil siin aga mitte. Samamoodi ei pea semantikalõksu langema A2AD-ga [4]. Tõsi on see, et ’väikesed pealveesõjalaevad’ on Läänemerel olude sunnil, peamiselt hüdrometeoroloogiliste ja tehnika arengust tulenevate tõttu, pidevalt suurenenud. Lt Agari CMB on oma olemuselt sama, mis tänane Hamina, Nanushka III või Göteborg. Vahepeal on lihtsalt areng toimunud. Ehk siis ameerikapärane ’parvlemine’ ongi tavapärane taktikaline lähenemine pealveesõjapidamisele Läänemeres alates torpeedo leiutamisest.URR kirjutas:Ma ei väida, et parvetaktika on olemuslikult väär või meie oludesse sobimatu. Ma väidan, et parvetaktika ei ole antud kontekstis asümmeetriline lahendus
1. https://www.amazon.com/Decline-European ... 1682473082
2. http://en.bbn.gov.pl/ftp/dok/SKBMRPENG.pdf
3. https://icds.ee/wp-content/uploads/2019 ... l_2019.pdf; https://digital-commons.usnwc.edu/cgi/v ... nwc-review
4. https://baltdefcolblog.wordpress.com/20 ... -a2ad-ing/