Merevägi ja rannakaitse

[tommy]

[Siia juurde võib veel lisada ka sõjalise rannakaitse radarivõrgu puudumise Eestis - olemas on Schengeni raha eest ostetud piirivalve radarivõrk, mis koosneb tsiviilradaritest (segamiskindlus jm kaheldav) ja mida Schengeni nõuete tõttu ei julge Eestis keegi sõjalistel eesmärkidel kasutada - samal põhjusel ostetakse meil topelt koptereid, sest üks ametkond teisele ei anna ja kardetakse Schengeni sanktsioone.

Mis jura see siis nüüd on....
Eesti rannakaitse radarivõrk katab kogu meie territoriaalvee ja kõvast kaugemalegi...
Mis tähendab, võidakse radariga jälgida kõiki liikuvaid laevu,...siia lisandub veel kõrglahutusega... ja soojuskaamerate kate.....Mille nägemisulatus on radaritest loomulikult väiksem.
Kuidas mõista seda, ei juleta kasutada sõjalistel eesmärkidel....Et kui meie piiridele läheneb sõjalaev, siis lülitame radarivõrgu välja või.....
Kogu see temaatika,..Schengen ei luba, keelab jne.....jama.
Ei kirjuta sealt keegi meile midagi ette, mis volitustega....
See et mõni ametkond kasutab Schengeni nimetust mingis rüseluses ressursside ümberjagamisel ja muus sarnases jamas,......no, see on puhtalt meie oma sisepoliitilised jagelused...

Seega, meil on juba olemas täiesti toimiv merepiiri jälgimise radarisüsteem, mida toimib nii tsiviil, kui militaareesmärkidel...
Loomulikult on tegu avastamis-ja jälgimisradaritega, mitte tulejuhtimisradaritega, need asjakesed on vähe erinevad....

[Kapten Trumm]

Aga tegemist pole sõjaliseks otstarbeks mõeldud radaritega, mis vastutegevuse korral kustutatakse kiiresti.

[tommy]

Aga tegemist pole sõjaliseks otstarbeks mõeldud radaritega, mis vastutegevuse korral kustutatakse kiiresti.

Igat asja on võimalik liigutada.....
Praegu asuvad kuplid(oli vist EADS-i toodang) rannikul torni otsas....
Kui peaks olukord pinevaks minema, võta alla ja pane minupärast rekka furgooni katusele.....Avastamiskaugus küll väheneb, kuid katab siiski piisavalt...

[Lemet]

Kui peaks olukord pinevaks minema, võta alla ja pane minupärast rekka furgooni katusele.....Avastamiskaugus küll väheneb, kuid katab siiski piisavalt...

Kas seda on ka harjutatud? Kui mitte, siis on ju tegu olematu asja ja võimekusega...On's olukorra pinevaks minnes aega leiutama hakata? Ja rekka furgoon???- vast konkretiseerid. Sest rekka furgooni katusele ei paiguta sa ilma täiendavate konstruksioonideta mitte midagi. Isoterm vast välja arvatud.

[Kilo Tango]

Kuna jutt läks algsest küsimusest kaugele, siis muutsin teema pealkirja.

[toomas tyrk]

Üldiselt ollakse arvamusel, et Argentiinal õnnestus sõja alguseks endale saada kõigest 5? raketti neist kolm lennukilt lastavat AM38't ja kaks maismaalt/laevalt lastavat MM38't (neid kasutati autole paigaltatuna Port Stanley's).

Võta loe uuesti eelpool viidatud postitusi

"Üldiselt ollakse ikka arvamisel", et Argentiina sai kätte 5 AM38't. Ning seal viidatud postitustes on kõik nende laskmised ka üles loetud.

MM38'te kogust ma ei tea, aga see oli ka suurem kui 2.

[tommy]

Kas seda on ka harjutatud? Kui mitte, siis on ju tegu olematu asja ja võimekusega...On's olukorra pinevaks minnes aega leiutama hakata?

Minu teada mitte....
Aga seega on tegemistpuuduliku ettevalmistusega ja tegemajätmistega, mitte aga rannakaitse radarivõrgu puudusega...

[Kapten Trumm]

Võta loe uuesti eelpool viidatud postitusi
"Üldiselt ollakse ikka arvamisel", et Argentiina sai kätte 5 AM38't. Ning seal viidatud postitustes on kõik nende laskmised ka üles loetud.
MM38'te kogust ma ei tea, aga see oli ka suurem kui 2.

Tegelikult antud juhtumi analüüsil polegi oluline, kas neid oli 3, 5 või 13. See pole point. Ka pole mingeid tõendeid nende rakettide massiliselt leidumisest. Igal juhul oli tegemist väga piiratud arvuga.

Antud teemas pole lihtsalt kohane närida tähte mingi "üldise" teemal.

Point on asjas hoopis see, et suhteliselt piiratud arvu rakettide ning kandeplatvormidega tekitati päris tõsist kahju vaenlasele praktiliselt kaotusi kandmata. Kes kogemata oli tollal maailmas nr 3 laevastik (USA ja NSVL järel). Tänane VF laevastik mahuks vist teise kümnesse. Seejuures polnud Argentiina käsutuses sellise taseme kandureid, mida meie tõsise tahtmise korral NATO liikmena endale lubada saaks.

Jääb vaid arvata, mis saanuks siis, kui Argentiinal olnuks võimekus saata teele korraga nt 20 raketilisi parvesid, mis oleks inglaste õhutõrje üle koormanud ja kus osa rakette oleks kindlasti "koju" jõudnud. Tegelikult jõudis "koju" ja päris korralik protsent Argentiina rakette - mis on kõva tulemus arvestades nende paarikaupa tarvitamist.

Seda kogemust tasub kindlasti vaagida ka Eesti rannakaitsest rääkimisel.

Vabalangevate pommidega saadi KA häid tulemusi, aga ainult hävitatud laevade arvu vaadates. Laevade kohale tunginud lennukid kandsid ikka koledaid kaotusi ka. Mis Eesti piiratud lennukiostmise võime ja tahte juures poleks võimalik endale lubada. Argentiinal õnneks seda lendavat aegunud tehnikat suitsiidirünnakuteks jätkus - tegelikult oleks kamikadze tegemisel suudetud inglaste laevad vist kõik põhja lasta.....

Siinkohal pole veel räägitud ühest olulisest probleemist nagu Exocetide töökindlus, millega oli suuri probleeme ka Iraagil. Pärsia lahe "tankerisõjas" leiti merepõhjast isegi terveid rakette, mis lihtsalt alla potsatasid. Ja mis ei plahvatanud.

Ühesõnaga: kogu jutu moraal on selles, et laevavastane tiibrakett on end näidanud isegi ülekaaluka ja tehniliselt parema vastase vastu heast küljest ja seda tasub ka Eestis kõrva taha panna. Seega eesmärk peaks olema (muuhulgas) relvakompleks tiibrakett-hävituslennuk. Tundub, et Rootsi, Norra (nüüd ka Soome) kindralid on minuga samal arvamusel.

[Kapten Trumm]

Minu teada mitte....
Aga seega on tegemistpuuduliku ettevalmistusega ja tegemajätmistega, mitte aga rannakaitse radarivõrgu puudusega...

Justnimelt.

Õnnetuseks on relvade lahinguvõime eri komponentide korrutis, millest üks on ka koostöö ja väljaõpe. Seega, kui sul on olemas über relvasüsteem, mille kasutuseks on ettevalmistus null, on ka selle relva tulemus null. Piirivalve radarilahenduse nimetamine rannakaitse radarivõrguks on samatark kui Meose lennukimuuseumi nimetamine lennueskadrilliks või sõjamuuseumi soomukikogu nimetamine soomuskompaniiks. Vahet ju pole.

Pisendama rannavalve radarisüsteemi omadusi ja vajadust tuleb ka mainida, et 420 miljoni krooni eest 10 lühimaa 2D ja 10 3D kaugmaa radarit+andmeedastus+kontrollkeskus+support - ühesõnaga nende sõjalise kasutuse kohta tehke omad järeldused.

Võrdluseks: Kellaveres asuva TPS-117 post maksis 239 miljonit (üksainus).

ÕNNEKS pole veel hilja seda sõjalst rakendust teha. Loodetavasti ei takerdu asi vürstiriigi ametkondade omavahelisele rivaalitsemisele. Mulle jääb üldse arusaamatuks piirivalve mendistamine, mitme laevastiku/õhuväe/radarivõrgu pidamine ja arendamine...milleks? Raha ülearu?

Umbes sama teema oleks ka Tallinna Lennujuhtimiskeskuse kaasamisega. Mis segab meil sealseid võimekusi kaasamaks nt HNS operatsiooni harjutamisele? On seda tehtud? Ei ole. Miks? Aga sõda ju ei tule ja meil on 5. artikkel................

[toomas tyrk]

Tegelikult antud juhtumi analüüsil polegi oluline, kas neid oli 3, 5 või 13. See pole point.

Point on selles, et enne kui hakata mingeid statistilisi arvutusi tegema - tasuks kindlaks teha et arvutuste baas on õige.

Sinu arvestatud tabamisprotsendid erinesid aga tegelikest kordades.

See on aga küll juba oluline erinevus...

[paharet]

Aga tegemist pole sõjaliseks otstarbeks mõeldud radaritega, mis vastutegevuse korral kustutatakse kiiresti.

Igat asja on võimalik liigutada.....
Praegu asuvad kuplid(oli vist EADS-i toodang) rannikul torni otsas....
Kui peaks olukord pinevaks minema, võta alla ja pane minupärast rekka furgooni katusele.....Avastamiskaugus küll väheneb, kuid katab siiski piisavalt...

On jah rannikul torni otsas ja ei pane seda mingi moega auto katusele statsionaarsena oli ta projekteeritud ja seda ta ka on.Mis segamiskindlusse puutub siis see on 0 lähedane nagu kõikide tsiviilradarite puhul.

[Kapten Trumm]

Tegelikult antud juhtumi analüüsil polegi oluline, kas neid oli 3, 5 või 13. See pole point.

Point on selles, et enne kui hakata mingeid statistilisi arvutusi tegema - tasuks kindlaks teha et arvutuste baas on õige.
Sinu arvestatud tabamisprotsendid erinesid aga tegelikest kordades.
See on aga küll juba oluline erinevus...

Kas sa nüüd vaidlustad asjaolu, et tiibrakettide kasutamine Argentiina poolt oli edukas? Point on selles, et piiratud arvu rakettidega said superiigi laevastik pihta küll, kui Sheffieldi uputamist on õigustatud väljalülitatud seadmete ja laeva "omapäi" olekuga, siis hilisemad tabamused tulid juba siis, kui inglased valvel olid. Eks see transpordilaev sai pihta lennukikandja pähe (ilmselt sihiti radari suuremaid märke). Samatüüpi rakettidega sai Pärsia lahel pihta ka USS Stark, Perry klassi fegatt, mis oli tollal laevaehituse viimane röögatus ja mille pardal oli relvi ja elektroonikat kahe raketi avastamiseks ja tõrjumiseks enam kui küll.

Argentiina raketisoorituse hindamisel on tähelepanuta kahtlemata ka selline tore asi nagu inimfaktor - nimelt on arengumaades keerukate relvade käigushoidmisega traditsiooniliselt palju probleeme, mis tulenevad lohakusest, töökultuuri puudumisest ja ka kliimaoludest. Ja mitte ainult - USA AIM-7 rakettide nõrga soorituse taga Vietnamis oli üks põhjus ja vähene tähelepanu rakettide hooldusele niiskes kliimas. Lahesõjas oli asi korras ja näe, töökindlusega probleeme polnud enam

Isiklikult arvan, et seesama hooldus oli ka Exoceti töökindluse probleemi põhjus nende kasutamisel Pärsia lahel.

Seda Falklandi tasub ka Eesti rannakaitse diskussioonis meeles pidada. Superiikide ülikallid sõjalaevad on arengumaade väheste ja tõenäoliselt halvasti hoitud tiibrakettidega küllalt valusaid lakse saanud. Tõsi, seal on nende rakettide saamise nimel ka pingutatud, mitte nagu Eestis, kus oiatakse 10a arengukavas 1 miljon USD per tükk maksvate rakettide ülejõu käivusest ja teise käega kühveldatakse sadu miljoneid toredatesse ühisprojektidesse.

[kaur3]

Arvamus EPL'i kultuuritoimetusest

Kui miski on Eesti julgeolekut kuidagi ohustanud, siis meie oma riigi palgal olevad inimesed, kes pole suutnud soetada rannakaitse-rakettrelvi, millega on kaldalt võimalik tabada sihtmärke merel.

http://www.epl.ee/artikkel/493094

[Kapten Trumm]

Eestimaa, su mehemeel
pole päris kadund veel

[toomas tyrk]

Kas sa nüüd vaidlustad asjaolu, et tiibrakettide kasutamine Argentiina poolt oli edukas?

Argentiinlased seadsid Exocet kasutamisel eesmärgiks inglaste lennukikandjad. See oli nende prioriteet nr. 1. Ja 0 tabamust.

Lennukikandjate mittetabamine tähendas juba kõike muud järgnenut...

"Edukus" on suht veniv määratlus