Kapten Trumm kirjutas:Kas võib olla konks selles, et sa URR ei saa lihtsalt aru, et see "Hamina radari" nägemisulatus merepinna kohal on nii pisike, et see mingit erilist leevendust olukorrateadlikkusele ei too? Ja neid aluseid esitletakse (teadlikult muide) kui hõbekuuli, mis kõik puuduliku merekaitse probleemid lahendab. Ei lahenda.
Sina ei saa aru sellest, et kui too “radarimull” 20 sõlmega 24 tundi patrullib, katab ta päris suure ala. Pealegi pole keegi peale Sinu enda rääkinud ei Haminast ega hõbekuulist.
Kapten Trumm kirjutas:Valgussignaalid (morse signaallaternaga) sidepidamiseks nähtavuskaugusel sõitva teise laevaga on kasutusel ka täna. Vähemalt VF mereväes on selline asjamees nagu signalist (vanemmadruse auastmes) laeval täiesti olemas. Kas signaallipukestega ka, ei tea.
Ma tean, mis on valgusmorse, olen nii saatnud kui vastu võtnud, ja tean ka selle piiranguid. Üks piirangutest on info edastamise kiirus. Sellest ei piisa mitmele laevale nende täpse asukoha reaalajas edastamiseks. Võin kinnitada, et signalistid kasutavad nii valgusmorset kui signaallippe, aga mitte semafori. Ja lennuvahenditel morselampi ega signalisti ametikohta ei ole.
Kapten Trumm kirjutas: 2. Kuidas saavad "raketimadratsid" ilma olukorrateadlikkuseta edukalt tegutseda?
Ma eelmises postis vastasin sulle, päris põhjalikult ja arvude keeles. Poolpimedad on tänase seisuga nii Haminad kui "raketimadratsid".
Kuidas siis need poolpimedad oma sihtmärgi ikkagi leiavad? Kuidas saab poolpime "madrats" poolpimedast "Haminast"
parem olla? Milleks raketid, kui kui sihtmärki ei suudeta tuvastada?
Mis puutub “madratsitesse”, siis sellest disainist oleme me juba päris kaugele jõudnud. Me räägime 25 eriprojekti järgi ehitatud laevast:
Kapten Trumm kirjutas:Oletame, et ründeformatsioon on 25 alust. Koosseisus 2 juhtimisalust (3D radaritega), 3 õhutõrjealust (igaühel 16xSimbad) ja 20 raketialust (igüks 2x Penquin).
Kapten Trumm kirjutas:Arvan, et PVC kangast ja plastikust, oskuslikult valitud kujuga alus (see tuleb meil muide ise luua ju) on suhteliselt halvasti peegeldav sihtmärk kah.
(ei saa küll aru, miks and täis puhutavad peavad olema, aga olgu), mis suudavad kanda 1-2 400 kg stardimassiga ja 185 km laskekaugusega juhitavat raketti:
Kapten Trumm kirjutas:Küsin siis näidete najal: mille poolest on NSM (ma saan aru, et Penquini enam ei toodeta) kergemini avastatavam kui näiteks RBS-15?
Kokku siis 20-40 raketti, eeldatavasti teist sama palju laos?
Armaada peale on kokku 1-2 merepildi- ja tulejuhtimisradarit ning võibolla veel midagi:
Kapten Trumm kirjutas:Kõikidele paatidele polegi seda vaja panna, sest kui rünnak toimub formatsioonis, kus ründajad on üksteise jaoks silmapiiril, siis radaripilt kantakse laiali raadiolinkidega. Piisab, kui ründeformatsioonis on vähemalt 1 radar.
Kapten Trumm kirjutas:Ma ei ole rääkinud sensorita paatidest. Kui tegutseda grupiloogika järgi piisab, kui sensor on 1-2 alusel grupis. Ülejäänud saavad sihtmärgi-info raadiolinkide kaudu. Sensorid, mis mahuvad 15 m suurusjärgu alusele, on ka täitsa olemas (Saab 1x, kogukaal alla 300 kg).
Kapten Trumm kirjutas:Igal juhul võiks taolised alused omada lisaks SAABi lühimaaradarile 1x ja passiivset radarisüsteemi. Sellele võiks jällegi formatsioonis 1 aluse "raisata".
Igal laeval on kaasaegne side- ja lahingujuhtimissüsteem (kokku 25), sest muidu poleks koordineeritud parvlemine võimalik. Selleks, et rakettide potentsiaali maksimaalselt ära kasutada, oleks vaja lisaks vahendeid silmapiiri taga sihitamiseks (
over the horizon targeting, OTHT).
Mulle tundub, et oleme jõudnud olukorda, kus "parv" on kaotanud "kolme Hamina" ees ka hinnaeelise.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)