Merevägi ja rannakaitse

[Kilo Tango]

... Lasusähvatus ja suitsupilv on seal suhteliselt olematud ...

Kõrgel platvormil muidugi. Võsa vahelt lastes tuleb mängu Newtoni kolmas seadus, mistõttu on seal metsa all üles löödav tolmupilv arvestatav. Rakett on ikkagi 34 kg ja selle kiirendamiseks tuleb vallandada arvestataval hulgal gaasi.

[URR]

Kui allüksus on kaevunud...

Nii et meie dessanditõrjujad peavad suutma mitte ainult vastase maabumiskohta ette näha, vaid ka kaevuda?
Mitmekümneid kilomeetreid rannaala pole vaja läbi lasta. Pataljoni maabumisala laius on kuni 2 km, brigaadil kuni 10 km. Platsdarmi suurus on 2-3 x 3-5 km. Sellel ala pole vaja tappa kõike elavat, vaid sellel alal ja selle ümber otsetule ulatuses tuleb vastane maha suruda ja maas hoida. Nüüd võib igaüks arvutada või fantaseerida, kui palju tulejõudu selleks vaja on või kas venelased selle vajadusel kokku ajavad, võib igaüks ise arvutada või fantaseerida. Vihjeks lisan,et Ropuhade Grade saab kiiresti ümber laadida ja laevakahurite laskekiirust tasub ka vaadata. Maale tulevate soomukite tulejõud mängib ka rolli.

[Kapten Trumm]

Pataljoni maabumisala laius on kuni 2 km, brigaadil kuni 10 km. Platsdarmi suurus on 2-3 x 3-5 km. Sellel ala pole vaja tappa kõike elavat, vaid sellel alal ja selle ümber otsetule ulatuses tuleb vastane maha suruda ja maas hoida.

Kui sa vaatad nt Lahemaa rannikut (aga ka lahtede rohket Saaremaad või Harjumaad), siis võimalik rannajoon, kus lahte siirduvad maabumisalused võivad rakette saada, võib nii 5-15 km pikkune olla. Dessant ise peab siirduma lahesopi põhja, aga raketid peaksid olema lahte ümbritsevatel poolsaartel.

Näiteks selline mugav koht meredessandi maandamiseks nagu Lahepere laht, mis asub Pakri ja Lohusalu poolsaarte vahel, on piisavalt süvaveeline (keskel 20 m) ja maabumiseks sobiva merepõhja iseloomuga, omab "raketiohtlikku" rannajoont (Pakri tuletornist Lohusalu tipuni) üle 20 km. Ma tahaks seda vene eskaaadrit kohe näha, mis suudab sellise suurusega alal mobiilseid raketiseadmeid maha suruda. Rannajoont ümbritseb mere lähedal küllalt tihe teedevõrk, rannik on metsane (st õhuvaatluse eest varjet pakkuv), pinnas alates Kloogaranna piirist on liivane (st kerge kaevuda), Pakri poolsaarel on kõrge paekallas, kust ei saa üles jne. Kui kontrollida poolsaare tippusid, siis saab ühelt poolsaarelt kontrollida sissesõidu kahte lahte (ühele ja teisele poole). Kui veel mingi VSHORAD-i juurde saab, siis on ka VF ründelennukite ja -kopterite edukus küsimärgi all.

[Ott Laanemets]

Miks sa arvad, et vastane seda ei tea?

Selline arutluskäik viib tagasi ressursi juurde. Selliseid dessandiohtlikke alasid on Eesti rannikul rohkem kui üks. Kui me nüüd püüame neid kõiki kindlustada ja/või ette valmistada, siis . . . meenub 1930ndate merekaitseliidu vaatlusvõrgu kaart: üle 700 silmapaari pelgalt vahtimas.

[Kapten Trumm]

Loomulikult teab. Teab ka seda, kui sellist lähiala rannakaitset on kombineeritud õhutõrje ja jalaväega, pole selle mahasurumine enam nii lihtne.
Meie relvade ostmise juures paraku loeb ka kvantiteet.

Kunagi Soome rannikule rajati, ohtlikumatesse kohtadesse Soome lahe rannikul kokku 56 100 mm tornkahuri positsiooni, 14 neljast patareid. Ilmselt nad siis oletasid, et niuhti kõike kohale sõidutada ei õnnestu. Neid pidid mehitama põhiliselt reservist tulevad kahurväelased ja nende lähikaitseks olid ka ette nähtud rannikujäägite allüksused. Kas ka õhutõrje, seda ma ei tea.

[URR]

Meie relvade ostmise juures paraku loeb ka kvantiteet.

Just nimelt. Reigo Paimla hindab oma 2014. aastal kaitstud lõputöös, et Eesti mandriosa rannikust kõlbab meredessandiks enam kui pool: https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias. Grigori Gavrilovi 2019. aasta lõputöö näitab, et taktikalistel põhjustel on tõenäolisi dessandialasid siiski vähem: https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias, aga palju on neid ikka. Seega tekib küsimus: kui palju rannakaitsekompaniisid või malevkondi on selle ala katmiseks vaja? Kui palju on neil vaja selleks tulenuiasid? Kas see on kokkuvõttes odavam kui vähem raketisüsteeme, mis on ka tegelikult tõhusad? Isegi kui on odavam, siis kas inimesi jätkub?

Kunagi Soome rannikule rajati, ohtlikumatesse kohtadesse Soome lahe rannikul kokku 56 100 mm tornkahuri positsiooni....

Tõsi, aga sellest ajast on relvade laskekaugus ja hävitusjõud suurenenud ning on leiutatud täppislaskemoon.

kui sellist lähiala rannakaitset on kombineeritud õhutõrje ja jalaväega, pole selle mahasurumine enam nii lihtne

Kuidas jalaväe ja õhutõrje olemasolu (seda viimast meil, muide, napib) tankitõrjujate tulega maha surumist takistab?

Kui sa vaatad nt Lahemaa rannikut (aga ka lahtede rohket Saaremaad või Harjumaad), siis võimalik rannajoon, kus lahte siirduvad maabumisalused võivad rakette saada, võib nii 5-15 km pikkune olla. Dessant ise peab siirduma lahesopi põhja, aga raketid peaksid olema lahte ümbritsevatel poolsaartel.

Kes lahesopis maabuda ei taha, võib ju neeme tippu proovida.

[Kapten Trumm]

Kuidas jalaväe ja õhutõrje olemasolu (seda viimast meil, muide, napib) tankitõrjujate tulega maha surumist takistab?

Dessandile eelneb alati (või enamasti) ettevalmistusgrupi saatmine dessandi rajooni, kelle ülesanne on teha seal luuret, likvideerida rannakaitse rajatised, rajada läbipääsud miiniväljadesse maal, märkida randa maha farvaater dessantlaevale/amfiibsoomukitele (tehakse selliste liinimärkide taolise asjaga) jne. Paljad, katmata raketipositsioonid hävitatakse muidu kiiresti.

Iga VF (NSVL) merejalaväebrigaadi koosseisus on dessant-ründepataljon (DShB), mis taolisi asju teeb. Nad suudavad maanduda õhust (langevarjuga või kopterilt), merelt (väikealustega) või tulla jalgsi kuskilt eemalt kohale. Selleks ongi vajalik rannakaitse koosseisus jalavägi ja õhutõrje.

Kes lahesopis maabuda ei taha, võib ju neeme tippu proovida.

Üldjuhul on lahesopis palju paremad tingimused, ka muide selles näiteks toodud Lahepere lahes on see nii. Neeme tipud on seal suht ligipääsmatud (kõrge, kivine), aga Laulasmaa ja Kloogaranna on kõva liivapõhjaga, ilma kivideta ja kohe ranna taga algab teedevõrk. Ka niipalju kui ma olen Lahemaal ringi kooserdanud (olen seal ühes dessanditõrje ürituses ka osalenud), on seal umbes sama lugu.

[tuuba]

Ma jälle tagasi oma K9-tega.
nende laskeulatus on 40 km, seega piisab kui patareid (4 ühikut)asuvad teineteisest nii 70 km kaugusel, sellega katavad nad omavahelise ala.
järgmiseks---asetame torud rannikust 15-20 km eemale ja katame sellega 20-25 km mereala.

mu arust on need kilomeetrid piisavad, et hoiduda nii laevade tulest kui rünnakrühmlastest.

tuvastatakse pahade dessantalused rannikust 5-10 km kaugusel, mis on torude tuleulatuses.
K9d võivad rahulikult tuld anda vähemalt 30 minuti jooksul, siis on laskemoon otsas ja aeg asukohta muuta, mille kestel täiendatakse varusid.
tule avamine võib alata ju alles pealt aluste peatumist dessandi maabumiseks?

kui lühimaa-raketid on väikese purustusjõuga ja kallid, sommid asendavad nendega 100mm patareisid ,siis minul tekib vägisi mulje, et K9 on kas
1. ülehinnatud oma lahinguväärtuse poolest või
2.ei osata neid kasutada.

PS 152 HE moon teeb ikka päris vägeva käraka ja suure augu...kui veel kasutada muid variante mürsus..

[alari]

kui lühimaa-raketid on väikese purustusjõuga ja kallid, sommid asendavad nendega 100mm patareisid ,siis minul tekib vägisi mulje, et K9 on kas
1. ülehinnatud oma lahinguväärtuse poolest või
2.ei osata neid kasutada.

Soomlased asendasid 100mm patareid hoopis RBS-15 rakettidega, mitte Spike-idega
https://en.wikipedia.org/wiki/RBS-15 Finland operates the missiles from Sisu trucks for mobile coastal defense

[Tux]

Ma jälle tagasi oma K9-tega.
nende laskeulatus on 40 km, seega piisab kui patareid (4 ühikut)asuvad teineteisest nii 70 km kaugusel, sellega katavad nad omavahelise ala.
järgmiseks---asetame torud rannikust 15-20 km eemale ja katame sellega 20-25 km mereala.

mu arust on need kilomeetrid piisavad, et hoiduda nii laevade tulest kui rünnakrühmlastest.

tuvastatakse pahade dessantalused rannikust 5-10 km kaugusel, mis on torude tuleulatuses.
K9d võivad rahulikult tuld anda vähemalt 30 minuti jooksul, siis on laskemoon otsas ja aeg asukohta muuta, mille kestel täiendatakse varusid.
tule avamine võib alata ju alles pealt aluste peatumist dessandi maabumiseks?

kui lühimaa-raketid on väikese purustusjõuga ja kallid, sommid asendavad nendega 100mm patareisid ,siis minul tekib vägisi mulje, et K9 on kas
1. ülehinnatud oma lahinguväärtuse poolest või
2.ei osata neid kasutada.

PS 152 HE moon teeb ikka päris vägeva käraka ja suure augu...kui veel kasutada muid variante mürsus..

Ja aga keegi peab ka tuld juhtima ja see tulejuht peab olema sobivas kohas õigel ajal ja kui põõsas olev tulejuht binokliga laeva horisondil näeb on võib-olla juba liiga hilja ja need võimalikud K9 on sellises olukorras ka ilmselt veel vales kohas, sest ilmselt tullakse mitmest kohast korraga. Nii maad kui vett mööda ja K9 täidavad oma ülesannet maaväe toetamiseks

[Veiko Palm]

Ma jälle tagasi oma K9-tega

Rannakaitseks sobivad paljud relvad ja relvasüsteemid. Ka K9. Või siis CV90. Meie mure on see, et neid ei ole piisavalt. K9 kasutatakse eelkõige brigaadide lahingu toetamiseks. Kui meil oleks 24 K9-t, siis kõik läheksid brigaadidele. 36? Ikka suuresti brigaadidele. Võib-olla üle selle arvu hakkaks mõtlema ka muudele ülesannetele, näiteks rannakaitsele.

[Ott Laanemets]

Iga relvasüsteem on mõeldud millekski, kuigi nendega saab hädakorral ka muud teha. Süüria režiimiväed püüdsin nt mässulisi helikopteritelt pommitada ... meremiinidega, aga need ei plahvatanud, sest hüdrostaatiline aktiveerimislüliti lihtsalt ei hakka enne piisavale sügavusele vette jõudmist tööle. Nii ka igasugu maaväe asjadega merel - häda korral saab, aga efektiivsus on väike ja kuna ka numbrid on väikesed, siis võiks neid ikka otstarbekohaselt kasutada seal, kus tulu kõige suurem.

Maaväe relvasüsteemidega on võimalik merele lasta otsesihtimisega. St 40 kilomeetrine laskekaugus pole K9 moona puhul oluline. Põhjus on tulejuhtimise puudumine. Ja otsesihtimist, st distantse silmapiirini, kirjeldatakse meresõjapidamises sõnaga 'lühimaa'. Teiseks piiranguks on mürsu väike lõhkepea, mis ei tee sõjalaevale liiga palju kahju.

Lõpuks ja taaskord, see et soomlased ühtpidi teevad, et tähenda, et ka meie niimoodi saaks teha, sest Soomel on saarestik, mida meil pole. Ja isegi sellise omanduse juures, liigub Soome rannakaitse viimasel ajal saarestikust välja.

[URR]

Dessandile eelneb alati (või enamasti) ettevalmistusgrupi saatmine dessandi rajooni, kelle ülesanne on teha seal luuret, likvideerida rannakaitse rajatised, rajada läbipääsud miiniväljadesse maal, märkida randa maha farvaater dessantlaevale/amfiibsoomukitele (tehakse selliste liinimärkide taolise asjaga) jne. Paljad, katmata raketipositsioonid hävitatakse muidu kiiresti.

Iga VF (NSVL) merejalaväebrigaadi koosseisus on dessant-ründepataljon (DShB), mis taolisi asju teeb. Nad suudavad maanduda õhust (langevarjuga või kopterilt), merelt (väikealustega) või tulla jalgsi kuskilt eemalt kohale. Selleks ongi vajalik rannakaitse koosseisus jalavägi ja õhutõrje.

Ettevalmistusgrupp võib eelneda, aga ei pruugi. Huvitav, milliseid rannakaitserajatisi ja miinivälju nad meil likvideerima peaks? Ja faarvaater on meil ka lihtne.
See ei puutu isegi asjasse: küsimus oli, kuidas jalavägi ja õhutõrje tanki-laevatõrjujaid tuleettevalmistuse eest kaitseb?

[tuuba]

Veiko Palm

arvestades põhipealetungi suunda (narva-tallinn) siis saavad K9d anda tuld nii maale kui merele.

K9 liikumiskiirus on vist 50 km/h , seega pääle esimesi laske võivad nad tunni jooksul liikuda piisavalt, et katta järgmist kriitilist lõiku rannikul,kaotamata sidet maakaitsega.

sihtureid/sihitajaid on vaja nii rakettidele kui tükkidele, need võivad rahulikult istuda kasvõi CV90-tes (liikumiskiirus).

pole vaja reeta sõjasaladusi kui küsin brigaadide kattealasid--Eesti geograafia näitab ise suunad kätte (või on 1.br Hiiumaal ja 2 br. Saaremaal?)

[London Bridge]

Kui dessandiala on tuleulatuses, siis pole sinna tuletellimine mingi probleem. Lahepeal sõitvale paadile teoorias samuti mitte eeldatavalt, kuid praktilkselt piisavalt täpne sihitamine keeruline. Suurtykitule mõte on katta mingi maaala kildudega, vees aga on aga iga mitte-otsetabamus vaid ilus sulpsatus. Otsesihtimisega on aga suurtykk ise haavatav nii kattemeeskonna kui -tule poolt, sest peab asuma nende mõju- ja huvialas. Ma ei ole kindel, kas ta jääks avastamata ja mõjutamata sellises olukorras.

K9 asub tõenaoliselt lahingus kahe-kolmeste (või erandlikult yheste) patareidena, mis peavad pidevalt liikuma ning positsioone vahetama, samal ajal brigaadi/yksusi kattes. A la yks ootab tulekäsku ja teised on liikumises. Tund mööda asfaltit kimamist tundub natuke kahtlane selles kontekstis. Samas ma ei näe võimatuna olukorda, et yks kolmene patarei paiknebki hajutatult dessandiohu korral mingi rannikupiirkonna taga, kuid seda maabuva dessandi tõrjeks, mitte rannikukaitseks ja aluste hävitamiseks. Siis võib kyll olla, et yks relv hakkab dessanti materdama ning teised selle poole liikuma, et jouda tuleulatusse.