Merevägi ja rannakaitse

[Kilo Tango]

Meil on kaudtule torusid niigi vähe. K9 kasutamine merekaitseks on ogar isegi siis, kui neid üle on. Liikuva meresihtmärgi tabamine haubitsast on väga keeruline isegi kui seda on harjutatud. Kui sihtijad ei ole selleks harjutanud, on see suhteliselt mõeldamatu. K9 ei ole mingi imerohi.

Endiselt olen sügavalt veendunud, et MLRS koos laserjuhtimisega GLSDB-ga on hädavajalik, kuna võimaldab lasta nii ujuvaid sihtmärke, kui ka juba maabunud dessanti. Unistada, et Spike ER-ga suudetakse tekitada selline tõke, millest dessant läbi ei tule, muidugi võib, kuid targem on valmistuda siiski ka olukorraks, kus vastane on maabunud.

Sellele lisaks võivad olla rannikul nii Spiked kui Javelinid. Mõlemat peaks saama väiksemate meresihtmärkide vastu vajadusel kasutada.

Sellele lisaks peavad olema olemas ka laevavastased raketid soovitatavalt veermikalusel.

[Some]

Tundub, et vaese mehe merekaitseks oleks droonid ikka mõistlikumad. Luuredroonid tuvastamiseks/tulejuhtimiseks ja ründedroonid juhitava moonaga pahanduse tegemiseks. Jah, muidugi iga ilmaga ei lenda aga ega laevad ka halva ilmaga rünnata saa.

[Kapten Trumm]

See ei puutu isegi asjasse: küsimus oli, kuidas jalavägi ja õhutõrje tanki-laevatõrjujaid tuleettevalmistuse eest kaitseb?

Kohe näha, et mereväelased maismaal toimuvat suurt ei habla
Nii kaitsevadki nagu kirjutasin - vene eskaadri mõne 100 mm kahuri ja dessantlaevadel leiduvate Gradi analoogide tulejõust piisab ainult selle koridori segi tuhnimiseks, kuhu dessant füüsiliselt läheb. Seda tulejõudu ei maksa nii hirmsaks ka joonistada. Sihtmärk on vaja leida, tuld on vaja korrigeerida jne jne - sada pisikest probleemi - ja tulistavaid raudasid on 5-6 tükki.

Tanki-laevatõrjujaod seal olla ei tohiks. Seal, kus nad on, ilmselt laevade tulejõust ei piisa, karta tuleb dessanti toetavaid lennukeid-koptereid (milleks vajame õhutõrjet) ja jalgsi liikuvaid ettevamistuse/luure gruppe (mille peletamiseks vajame jalaväge).

Jalaväge ja õhutõrjet on muidu vaja ka mereseire objektide kaitseks.

Üldse on jalavägi selline universaalne asi, et vähe on asju, kus temata hakkama saaks, merevägi kaasa arvatud.

[Kapten Trumm]

Kui dessandiala on tuleulatuses, siis pole sinna tuletellimine mingi probleem. Lahepeal sõitvale paadile teoorias samuti mitte eeldatavalt, kuid praktilkselt piisavalt täpne sihitamine keeruline. Suurtykitule mõte on katta mingi maaala kildudega, vees aga on aga iga mitte-otsetabamus vaid ilus sulpsatus. Otsesihtimisega on aga suurtykk ise haavatav nii kattemeeskonna kui -tule poolt, sest peab asuma nende mõju- ja huvialas. Ma ei ole kindel, kas ta jääks avastamata ja mõjutamata sellises olukorras.

Dessandi tõrjumise efekt on suurim, kui seda õnnestub tabada enne hargnemist, kanduri pardal (laevas või lennukis).
Kui nad hargnevad juba, siis tekib ühe suure sihtmärki asemele 20-120 väikest.
Selles rollis on kaudtulel selgeid probleeme. Liikuva märgi vastu kaudtule efektiivne kasutamine eeldab sihtmärgi paigale fikseerimist.
Kui seda ei tehta, siis sõidavad enne tule alt minema - võib juhtuda.

Põhimõte on panna vastane dilemma ette - kas teha ühte, on paha või teha teist, on kah paha.
Parim näide kuivalt maalt on TT relvade ja miinide/tõkete kooskasutamine.
Nende kooskasutuse efekt on kümme korda suurem kui ühekaupa.
Kohmitsed tõkete-miinidega, sätid end TT sihtmärgiks. Trügid kiiresti - TT ei saa lasta, aga lendad õhku.

Merel võiks selleks paigale fikseerivaks/aeglustavaks jõuks olla meremiinid. Sõidad aeglaselt ja laveerid - saad kaudtuld kaela. Sõidad kiiresti ja kaudtuli pole efektiivne, aga siis lendad miinidel õhku (sama jutt käib ka tiibrakettide ja miinide kooskasutuse kohta).

Meremiinide puhul AGA tuleb meie rannajoone pikkust arvestades mõelda mineerimistempo tõstmisele. Vastane ei anna seda 72 tundi, mis kulub aeglasekäigulise miiniveeskajaga ukerdamiseks. WWII ajal kasutati aktiivseid tõkkeid, mida poetati otse avastatud formatsioonide ette või leitud faarvaatritesse. Selleks kasutati allveelaevu ja torpeedokaatreid. Ei ole ratsionaalne sõita 20 miini pärast Kundast Tallinna tagasi, edasi tagasi sõiduks kulub terve päev. Miinid tuleb tuua kuivamaa veokideta lähimasse väikesadamasse või sobivasse randa ja laadida väikealustele sealsamas.

[Ott Laanemets]

Jalaväel on lihtsalt see puudus, et seda on vähe. Ja seda ei tule juurde. Lahesõda on siin hea näide. Üks USA merejalaväe brigaad hoidis kinni ca 5 Iraagi diviisi. Ma pole päris kindel nende mõlema suuruses, aga vahe on igatahes kordades. Ja too brigaad võis 24 tuunises aknas valida maabumiskoha umbes 200 meremiili ulatuses rannikul. Ameeriklased kartsid miine, hiljem selgus et õigustatult, ega maabunud, kuid oma ülesande täitsid väga edukalt. Eestis pole jalaväge piisavalt ka jalaväe töö jaoks, rääkimata nende igaks juhuks Saare- või Hiiumaale saatmisest. Pealegi võib vastane valida käigult täpse maabumiskoha ja pole põhjust arvata, et ta püüaks maabuda just seal, kus kaitsjad end kenasti sisse sättinud.

Üldiselt ei ole merelistele probleemidele maaväelist lahendust ega operatiivtasandi probleemidele taktikalisi lahendusi. Kogu eelnev arutelu TT, K9 ja isegi MLRS-i jms osas on seetõttu üsna teoreetiline (juba palju kordi seletatud põhjustel).

Meremiinide puhul AGA tuleb meie rannajoone pikkust arvestades mõelda mineerimistempo tõstmisele.

Meie rannajoone pikkus ei ole otseses seoses mineerimise kiiruse ega miinitõkete mahuga. Pole ei Läänemeres ega kuskil mujal kunagi olnud – merd ei saa okupeerida ega merepinda kaitsta, sest küsimus on laevades. Meie ülesanne on takistada vastase laevade lähenemist. Järgnev on väga õige:

Dessandi tõrjumise efekt on suurim, kui seda õnnestub tabada enne hargnemist, kanduri pardal (laevas või lennukis).

Lihtsalt kui juba järgmises lauses on lühend ’TT’, siis on syntax error – nii lähedale kui on TT relvade tuleulatus, ei tohi vastast lasta, sest sellisel vahemaal on ta juba ’hargnenud’ ja tema vastu tegutsemine oluliselt ressursimahukam.

Merel võiks selleks paigale fikseerivaks/aeglustavaks jõuks olla meremiinid. Sõidad aeglaselt ja laveerid - saad kaudtuld kaela. Sõidad kiiresti ja kaudtuli pole efektiivne, aga siis lendad miinidel õhku (sama jutt käib ka tiibrakettide ja miinide kooskasutuse kohta).

Et mis mõttes laveerid? Et sõidad aeglaselt ja vaatad, näe miin, ja keerad kõrvale, ja siis uuesti...? Ja kui siis kihutama hakkad, siis ei saa 0,9 MACH-i lendav asi sind kätte? Kas militaar.net-is huumorirubriik ka on – moderaatoril palun see sinna tõsta ja mitte kustutada!

Vabandust, Trumm, aga see on väga naljakas. Siiski, kui semantika kõrvale jätta, siis põhimõte on igatahes õige: tõke+tuli+vaatlus (maakeeles).

[URR]

Nii kaitsevadki nagu kirjutasin - vene eskaadri mõne 100 mm kahuri ja dessantlaevadel leiduvate Gradi analoogide tulejõust piisab ainult selle koridori segi tuhnimiseks, kuhu dessant füüsiliselt läheb. Seda tulejõudu ei maksa nii hirmsaks ka joonistada. Sihtmärk on vaja leida, tuld on vaja korrigeerida jne jne - sada pisikest probleemi - ja tulistavaid raudasid on 5-6 tükki.

Tulejõust kirjutan homme, kui paremad allikad käepärast. Sihtmärki pole vaja ja leida ja sihitada pole vaja, kui katta tulega oma maabumiskohast tuletatud ala. Kas sellest väljapool kedagi on, pole esialgu oluline. Kui Sa oleks mu viidet (https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias) vaadata viitsinud (kaart on leheküljel 54), oleksid näinud, et vähemalt maastiku poolest sobivad maabumiseks ka muud kohad kui ainult lahesopid. Ka Su oma lemmik – Sillame ümbrus – pole eriline lahesopp, mille mõlemalt kaldalt maabuvat üksust lasta saab. Arvestades, kui napp meie õhutõrje on, siis kas tõesti jagub igale rannakaitsemalevkonnale või -kompaniile oma Mistral? Küsimusele, kui palju selliseid üksuseid hinnanguliselt vaja võiks olla, ma vastust muidugi ei saanud.

[URR]

WWII ajal kasutati aktiivseid tõkkeid, mida poetati otse avastatud formatsioonide ette või leitud faarvaatritesse.

Mis on Kapten Trummi erikeeles "aktiivne tõke"? Ja mis on "leitud faarvaater"? Kirjeldus meenutab triivmiinide või poised mine'ide (eestikeelseks vasteks pakub MILITERM "lõhkevalmis miin", aga see on pisut ebatäpne) kasutamist, aga mul ei tule ette, et seda oleks teise maailmasõja kontekstis palju tehtud.

Miinid tuleb tuua kuivamaa veokideta lähimasse väikesadamasse või sobivasse randa ja laadida väikealustele sealsamas.

Meremiinid kaaluvad keskmiselt 500-1000 kg tükk, dessanditõrjemiinid algavad 200 kg-st, pikkus (ümmargustel läbimõõt) on 0,5-3 m. Nüüd saab arvutada, kui suur peab olema väikealuse kandevõime ja tekipind. Miinivälja tihedusest (mitu miini on vaja ruutmiili kohta veesata, et soovitud tulemust saavutada) ma kirjutama ei hakka, sest need arvutused pole avalikud.

[Kilo Tango]

...Selleks kasutati allveelaevu ja torpeedokaatreid. ... .

Ja väga edukalt ka lennukeid.
Näide. https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Starvation

[URR]

Trumm kirjeldab mingit ad hoc taktikalist mineerimist, aga operatsioon Starvation oli strateegiline mineerimine eesmärgiga lõpetada igasugune meresõit Jaapani sadamatest ja sadamatesse. See toimus vastase territooriumil (offensive mining) ja ründajal oli mäekõrgune ülekaal. Eesmärk põhimõtteliselt täideti ja kokkuvõttes on tegemist ilmselt kõige edukama mineerimiskampaaniaga ajaloos.
Euroopas üritati sama, aga ründajal oli vähem võhma (lennukit ruutkilomeetri ja vastase õhukaitse kohta) ja sakslastel oli rohkem aega oma mereteid puhastada. Siiski on näiteks Oslo fjordi põhi sõna otseses mõttes lennukitelt loobitud miine täis. Isiklik kogemus.

[URR]

Nagu lubatud, tulejõust. Andmed pärinevad luurekeskuselt, aga mõni detail võib olla vananenud.
Balti laevastikus on:
1. hävitaja Nastoitšivõi. See on küll pidevalt remondis, aga äkki saab kunagi korda. Pardal on 2 kaheraudset 130 mm kahurit AK-130: laskekaugus 23 km, laskekiirus 45 lasku toru kohta minutis ehk kokku 180 pauku minutis.
2. 6 Paršim I klassi korvetti, igaühel üks 76 mm kahur AK-176M: laskekaugus 15,5 km, laskekiirus 120 lasku minutis.
3. 2 Bujan M klassi korvetti. Neil on 8 pauku Kalibrit ja üks 100 mm kahur A-190-01 "Universal: lasekaugus 21 km, laskekiirus 80 lasku minutis.
4. 4 Nanutška III klassi korvetti, igaühel üks AK-176M.
5. 4 Tarantul II/III klassi korvetti, igaühel üks AK-176M.
6. 3 Ropuha I/II klassi dessantlaeva, igaühel kaks kaheraudset 57 mm kahurit AK-725: laskekaugus 8,4 km, laskekiirus 100 lasku minutis toru kohta ehk 400 laeva kohta. Üks kahur on küll ahtris ja võibolla ei saa seda dessandi toetamiseks kasutada. Kaliiber ja laskekaugus on ka napid, aga erinevalt teistest tulevad need laevad kalda lähedale. Lisaks on kahel laeval kaks 122 mm raketisüsteemi A-215 "Grad M": 40 "toru" laskeseadme kohta, laskekaugus 20,7 km. Ma ei tea, kui kiiresti neid ümber laadida saab, aga neid saab väga kiirelt teki alla lasta ja jälle üles tõsta.
7. üks Ropuha III klassi dessantlaev ühe AK-176Mga.
8. 2 Pomornik klassi dessanthõljukit, igaühel kaks 140 mm raketiseadet A-22 "Ogon": kummaski laskeseadmes 22 "toru", laskekaugus 4,5 km.
Kui palju neist parasjagu töökorras on, kas mööda siseveeteid saab midagi juurde tuua, kui palju neist saab X dessanti kaasata, kui palju saab kaasata õhukomponenti või pind-pind rakette, ei hakka spekuleerima, aga

Tanki-laevatõrjujaod seal olla ei tohiks.

on igal juhul väga õige väide. 8 km laskekaugusega Spike’id ongi „kaitseliitlased rannaliival“, isegi kui mõni põõsas nende ja vee vahele jääb.

[Kapten Trumm]

Nagu lubatud, tulejõust. Andmed pärinevad luurekeskuselt, aga mõni detail võib olla vananenud.
Balti laevastikus on:

Balti laevastikus on palju asju - lihtsalt kogu merekõlbulik koosseis siia dessanti maandama ei tule, jättes baasi Kaliningradis paljaks.
2-3 Ropucha kattegrupi puhul on jutt ilmselt 4-6 raketilaevast ja 3-4 abilaevast (miinitraalerid jne).
Mingit ruutkilomeetrite kaupa kalda detsimeerimise võimet sellisel laevastikuüksusel õnneks pole.
Parimal juhul suudavad suruda mõneks ajaks maha tegevuse selle maandatava pataljoni 2 km rannaribal.
Randa on meil lahtedes nii 10 km või isegi enam.

Kui randa siirduvaid aluseid hakatakse kaldalt tülitama mingite TT rakettidega, tuleb pigem karta dessandi ettevalmistus/luuregruppide jalgsi tegevust ning õhurünnakuid (mida võivad tellida samad grupid avastatud raketipositsiooni pihta).

on igal juhul väga õige väide. 8 km laskekaugusega Spike’id ongi „kaitseliitlased rannaliival“, isegi kui mõni põõsas nende ja vee vahele jääb.

Aed ja aia auk.....
Kui vaadata dessandi maandamiseks sobivaid lahtesid (kasutatakse, kuna lahes on varjulisem ja lainetus segab vähem maandamist), siis üldjuhul on seal ikka palju rohkem kilomeetreid rannajoont kui see 1-2 km maabumisala.

[URR]

Balti laevastikus on palju asju - lihtsalt kogu merekõlbulik koosseis siia dessanti maandama ei tule, jättes baasi Kaliningradis paljaks. 2-3 Ropucha kattegrupi puhul on jutt ilmselt 4-6 raketilaevast ja 3-4 abilaevast (miinitraalerid jne).

Meie idanaabri tegemistest üleeile
https://tvzvezda.ru/news/forces/content ... glFCE.html
….
Kogu ürituses osales 20 pealveelaeva, sh 3 suurt (Ropucha klass) dessantlaeva ja üks õhkpadjal dessantlaev ja 18 lennuvahendit.
….
Vastava laevastikuüksuse koosseisu oli peale 5-6 dessantaluse 3-4 miinitõrjealust ja ülejäänud olid tõenäoliselt julgestusülesandeid täitvad korvetid ja raketikaatrid. Seega vähemalt kümme pealveetõrje võimelist sõjalaeva.

Kui vaadata dessandi maandamiseks sobivaid lahtesid (kasutatakse, kuna lahes on varjulisem ja lainetus segab vähem maandamist), siis üldjuhul on seal ikka palju rohkem kilomeetreid rannajoont kui see 1-2 km maabumisala.

Lahes on varjulisem muidugi, aga kui tankitõrjerakette tõesti karta (mina ei kardaks, sest oht, et keegi just õiges merelahes ootab, on väike, ja potentsiaalselt tekitatav kahju on ka väike), ei pea lahesopis maabuma. Võtsin eespool viidatud kaardi (https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias lk 54, kirjeldus on lk 42-48) ja panin kirja mõned kohad, mis lahed ei ole, aga maale saab: Narva-Jõesuust Sillamäeni ja sealt natuke edasi; Aseri ümbrus; Kundast idas ja läänes kuni Altjani välja; Suurupist Lohusaluni; Keibu lahest idas; Dirhamist Rooslepani.

[Kapten Trumm]

Meredessandi maabumise neeme otsa on peale halvemini ligipääsetava ranna ja suurema lainetuse mõju veel see "aga", et sealt neeme tipust ära viib üldjuhul 1-2 suuremat teed ja kaitsjal on seal palju lihtsam see üritus peatada kui teha seda lahesopis, kus tavaliselt asub mingi asula ja on arvukalt teid. Tõsi, olen näinud ka dessanditõrje teemalist õppust, kus vastane "maabus" Pakri tipus, kes seal käinud on, ilmselt saab aru (kuidas need dessantlased seal 30 m järsakust üles ronisid koos oma tehnikaga?). Olen selle poolsaare enamvähem läbi sumbanud ja umbes on selge, palju seal tehnikat kasutada annab. Meil oli igatahes päevaks vajalik kõik kukil ja masinad tulid alles õhtul järgi.

Kui me võtame sama Lahepere lahe, siis selle sopis on kergesti ligipääsetavat rannikut suurusjärgus 6-7 km, Pakri neeme otsast saab ära tulla kahte ja Lohusalu neeme otsast ühteainsat teed mööda. Kaitsval TTR üksusel aga on soodne olla neemedel, sest ühelt neemelt saab tuld anda kahele lahele.

Seega, tõenäolisem lahenduskäik on selline, et põhijõud maabub lahesoppi, kuid neemesid asuvad töötlema julgestuseks ette nähtud üksused. Kuna laevasuurtükkide tuld on rohkem vaja lahesopis peajõu esise "töötlemiseks", siis neemedele keskenduvad ettevalmistus/luure grupid ning lennuvägi. Lahesoppi pole aga kaitsvat relvastust mõttekas panna, sest sinna tuleb vastase suurtükitule põhipingutus.

Paljast elavjõust koosnevat dessanti (mis piirdub kantava relvastusega) saab muidugi maha panna pea kõikjale (D-day'l ronisid USA rangerid ka analoogsest järsakust üles), kuid meie vastase meredessant on siiski üldiselt motomehhaniseeritud laadi, st kinnisel ja poolkinnisel maastikul sõltub teedest ja kus on teid vähe, seal on ka neid blokeerida lihtne. Teades seda probleemi, on kahtlane, kas nad ise pudelikaela ronivad.

[URR]

Jah, lahte on reeglina mugavam ja mõistlikum maabuda (ehkki, kuidas selle Sillamäe ümbrusega siis on?), aga need pole ainuvõimalikud kohad. Lõpuks taandub kõik kalkulatsioonile: kus on taktikaliselt otstarbekam, kus on oht väiksem, kus saab kergemini merelt maale, kust saab paremini rannalt edasi... Kõige paremad kohad maabumiseks on sadamad. Kui tuimalt lahte ja neeme võrrelda, taandub küsimus sellele, kas suurem probleem on mõni laevade pihta lastud tankitõrjeraketti või see, et neemelt välja ei pääse. Ma ise maabuks ka pigem lahes, sest tankitõrjerakettidest tulenev oht ja potentsiaalne kahju on väikesed.

[Kapten Trumm]

Tuumarelvadega avastati peagi, et kümme 100 kilotonnist teevad palju rohkem kahju kui üks megatonnine. See on lõhkeasjanduses üks aluseid, et plahvatusjõud suureneb võrdeliselt lõhkeaine koguse kasvu kuupjuurega. Ehk 2 korda suuremaks pauguks vajatakse 8 korda rohkem lõhkeainet.

Seepärast ei maksa arvata, et kümme kümnekilost pauku ei tee laevale suurt midagi, aga üks sajakilone teeb. Kui me võtame soomlaste rannakaitsekahurid, siis ega seal mürsus pole ka lõhkeainet rohkem kui raskes TT raketis. Ometi on taolise klassi kahuritega laevu hulgaliselt uputatud. Lihtsalt alust tuleb tabada rohkete rakettidega, kui rahakott ei kanna 100 kg lõhkepeaga rakette. Soovitavalt haavatavatesse kohtadesse ja kohtadesse, kus võib tekkida sekundaarne plahvatus.

Selleks, et Ropucha üritus katki jääks, pole vaja lasta tervet laeva tükkideks, piisab, kui viia rivist välja maabumisaparell (või tekitada sinna kitsasse auku 2 põlevast masinast põrgutuli), tabada silda (kus laeva võtmeisikud kaldalähedases olukorras kindlasti on), tabada Grade (kus on kõvasti lõhkeainet) jne.

https://en.wikipedia.org/wiki/Neustrash ... 2)_188.jpg

Kui pildil kujutatud alust õnnestub tabada nelja-kuue Spike ER raketiga, siis jääb tema lahinguline roll kasinaks, sest meeskond on ametis laeva päästmisega. 2 raketti sinna vöörikahuri taga asuvatesse tiibrakettide shahtidesse, üks vöörikahuri torni, üks silda ja üks kopteriangaari - ja see asi põleb nagu põrgutuli, meeskond rabelemas tulekahju kustutamisega. Vöörikahuri tornis ja raketishahtides lõhkeb lahingumoon (raketishahtides on lõhkeainet mitusada kilo), sild on rivist väljas (tuleb minna avariiroolimisele, see võtab aega), helikopteri angaaris põleb sadu liitreid petrooli, mis valgub mööda laeva laiai. Tunni või teise pärast on see jama ehk läbi, aga see aeg alus lahingut ka pidada ei suuda. Eriti tore oleks veel, kui Juminda neeme tagant ilmub välja trummipaatide divisjon ja vigastatud alus(t)e pihta järgneb natukese aja pärast Penquinide sadu, kus igat alust tabab 5-6 märksa suuremat raketti.