Merevägi ja rannakaitse

[Kriku]

Ok lasevad venelased selle PPA radari puruks. Kas peaks nüüd olema plaan B või lihtsalt tunnistame nutuselt, et saime peksa? Puruks löödud radari/vaatlusposti asemele tuleb ju uus viia ja vaatlust jätkata.

Iga hommik siis või, kuni radarid otsa lõppevad?

[Kapten Trumm]

Nüüd sa trollid.

[Kriku]

Ei trolli. Sina räägid sellest, et kui radar pilbasteks lastakse, siis tuleb mitte nutta, vaid radar samas kohas taastada. Ma küsin väga lihtsa küsimuse, mitu korda järjest seda sinu arust teha tuleb?

Ja kas see, et samas kohas taastada, käib ka kõige muu kohta, mis pilbasteks lastakse?

[Kapten Trumm]

Ja kas see, et samas kohas taastada, käib ka kõige muu kohta, mis pilbasteks lastakse?

Kui PPA statsionaarne radar lastakse pilbasteks, tuleb asemele vedada KV mobiliine. Või saata sinna laevastikuüksus, kes "valgustab" merd oma radaritega.
Mobiilne radar on võimalik rünnaku ohu korral kokku panna ja varjata. Kui see ei jää püsima, siis tuleb jätkata passiivsete meetmetega (mille kasutamist ei saa avastada). Sõjas asjad hävivadki ja neid tuleb asendada, ka inimesed muide.

Kõik see värk aga eeldab mõistagi, et territoorium on sinu kontrolli all. Seda paraku tehakse inimestega. Saari tuleb kontrollida üksnes seepärast, et sinna ei tekiks mingid S-XXX ja Bastion tähisega area denial asjad, mis muudavad ka liitlaste liikumise keerukaks.

Ei ole vaja grammatikas närida, loomulikult ei panda radarit samadele koordinaatidele, kui puruks lastud oli põhjaotsas, siis uus tuleks lõunaotsa vms. Aga strateegilise asukohaga maismaapunkte ei saa nii lihtsalt loovutada.

[Kriku]

Kui PPA statsionaarne radar lastakse pilbasteks, tuleb asemele vedada KV mobiliine. Või saata sinna laevastikuüksus, kes "valgustab" merd oma radaritega.
Mobiilne radar on võimalik rünnaku ohu korral kokku panna ja varjata.

loomulikult ei panda radarit samadele koordinaatidele, kui puruks lastud oli põhjaotsas, siis uus tuleks lõunaotsa vms. Aga strateegilise asukohaga maismaapunkte ei saa nii lihtsalt loovutada.

Ülal kirjutatakse mitu korda, et nii väikese saare saab kasvõi K9-ga üleni segi tampida. Sa pole seni sellele vastu vaielnud.

Sõjas asjad hävivadki ja neid tuleb asendada, ka inimesed muide.

Mina olen seni arvanud, et just sellepärast ei tohi neid paigutada kohtadesse, kus neid võidakse segamatult tampida ja kus kuhugi varjuda ei ole. Aga mis mina ka sõjast tean

[Kapten Trumm]

Ülal kirjutatakse mitu korda, et nii väikese saare saab kasvõi K9-ga üleni segi tampida. Sa pole seni sellele vastu vaielnud.

Kui me tambime nt Vaindloo K9-ga maatasa, siis olem parimal juhul hävitanud vaid vastase üksuse ja tehnika. Tegelikult muidugi ei hävita, suurem osa neist võib isegi alles jääda. Küll aga see ei vabasta meid olukorrateadlikkuse probleemist - meie enda tulest pooleks lastud tuletorn ja uppis radarimast ei aita meid kuigivõrd edasi vastase tegemiste kohta info kogumise osas. Kui vastasele on vaja iga hinna eest seda saart vallata, siis ilmselt peale tulelööki (millele ei järgne saare puhastamist) toob ta sinna uue seltskonna/masinad peale.

Meie eesmärk on ikkagi oma territooriumi kontrollimine, mitte pidev taganemine ja mahajäetud aladel põletatud maa taktika kasutamine.

Ma ei vaidlegi vastu sellele, et kaudtulega saab iga pisisaare lagedaks lasta (kui ulatub). Vaidlen hoopis vastu sellele, et puhtaks tulistamine on sobiv taktikaline võte. See on sobiv vaid siis, kui 1. me seda ala ise enam kindlasti ei vaja 2. kui vajame, siis tulistamisele peab järgnema ka ala hõivamine jalaväe poolt. Vastasel juhul hakkab seda kontrollima vastane.

[Kriku]

Ülal kirjutatakse mitu korda, et nii väikese saare saab kasvõi K9-ga üleni segi tampida. Sa pole seni sellele vastu vaielnud.

Kui me tambime nt Vaindloo K9-ga maatasa, siis olem parimal juhul hävitanud vaid vastase üksuse ja tehnika.

Ja kui sama teeb vastane, hävitab ta meie üksuse ja tehnika. Viime uue, saab see samasuguse tulelöögi kaela.

Kui vastasele on vaja iga hinna eest seda saart vallata, siis ilmselt peale tulelööki (millele ei järgne saare puhastamist) toob ta sinna uue seltskonna/masinad peale.

Küsin kolmandat korda: mitu korda järjest see sinu arust toimub?

[andrus]

Väike armee vms suur armee - reegel nr 1: ära paku vastasele käegakatsutavat sihtmärki (DO NOT present a viable target) - ta saab lihtsasti oma eelist tulejõus realiseerida.

[Ott Laanemets]

Ei Vaindlo ega mõne muu saare ’omandamiseks’ ei pea täna kasutama tulejõudu – sinna võib lihtsalt kohale minna ja lasta meil sündinud fakti konstateerida. Miks jutt Vaidlost käib? Kui see on niisama näide, siis las olla, aga meil on natuke olulisemaid saari, mille kaitsele mõelda. Ja kui me ise nende väärtust ei taju, siis teevad seda liitlased ja on tegelikult mures, sest ka NATO-l pole vahendeid saarte kaitsmiseks Läänemeres.

Soome taolist laevastikku meile ei tule, vähemalt mitte tänases skaalas eelarvega.

Korrektne on, et ’Soome taolist laevastikku tänase kaitseelarve tasakaaluga ei tule’. II MS lõpus oli Soome KV suht kesises seisus, kuigi üle elanud kolm sõda. Täna on Soome aga seal, kus mõned võivad rääkida mingistki iseseisvast sõjalisest kaitsest või vähemalt sõjalisest heidutusest. Kui raha nappusel saaks vaid maaväge arendada, nagu Eesti paradigma praegu ütleb, siis ei oleks Soomel täna ’taolist laevastikku’.

[taara]

Vaindloo on ju väike ja täiesti sile saareke. Varjuda pole kuhugi. Varjata pole seal midagi. Täiesti arusaamatu koht, kuhu mehi surema saata.

[Kapten Trumm]

Korrektne on, et ’Soome taolist laevastikku tänase kaitseelarve tasakaaluga ei tule’

Soome taolist laevastikku ei tule tõenäoliselt ka siis, kui mereväele saaks tänasest kaitse-eelarvest sama %, mis Soomes.
Lihtsal põhjusel, et see % Soomes on absoluutsummas meist umbes 4 korda suurem (350 vs 90 miljonit).
Kaitstav ala on meil enamvähem samasuur (oletame, et venelased Botnia põhjaotsa päris ei tule).
Lisaks soodustab Soome rannik kaitsetegevust paremini ja tagalaveod Rootsi vahet saab käima panna üle Botnia, Ahvenamaa varjus.
Meil taolist varju pole. Väljakutse on meil isegi suurem.

[Kapten Trumm]

Väike armee vms suur armee - reegel nr 1: ära paku vastasele käegakatsutavat sihtmärki (DO NOT present a viable target) - ta saab lihtsasti oma eelist tulejõus realiseerida.

Huvitav, miks sa selle tarkusega siis välja ei ujunud, kui jutt oli 4-6 suuremat või 50 väikest alust?
Ole nüüd vapper ja ära jäta vastamata.

[Kapten Trumm]

Vaindloo on ju väike ja täiesti sile saareke. Varjuda pole kuhugi. Varjata pole seal midagi. Täiesti arusaamatu koht, kuhu mehi surema saata.

Alati on võimalus, et vastane peab seda mõttekamaks ja hakkab seda ise kasutama. Siis hakkame Ida-Virus saama ise tina ka selja tagant.
Ja muidugi, radar on seal ka täna, kui see ära kustutada, siis tekib ka teatud pime koht. Kus see tekib, seal saab märkamatult tegutseda.

Aga see polegi nii oluline, kas see või too saar. Iva on selles, et rannikukaitseks on vajalik ka teatud, mereala kontrollivate punktide valdamine. Selleks on jällegi vaja teatud vahendeid. Kui vaadata nt Soome laevastiku aluste koosseisu (mida on kokku ca 200), siis suured laevad moodustavad sellest umbes 10%. Ülejäänud ongi väikealused, mis on just mõeldud taoliste saarekeste, poolsaarte jne hõivamiseks, sinna luure, rakettide, miinide vms sokutamiseks. Saared seal Soome ranniku ligi on veel väiksemadki kui Vaindloo. Ju siis ikka ei piisa raketikaatrite patrullist Soome lahel.

[Kriku]

Vaindloo on ju väike ja täiesti sile saareke. Varjuda pole kuhugi. Varjata pole seal midagi. Täiesti arusaamatu koht, kuhu mehi surema saata.

Alati on võimalus, et vastane peab seda mõttekamaks ja hakkab seda ise kasutama.

Loe: sinna mehi surema saatma.

Miks jutt Vaidlost käib?

Ma juba eelmisel leheküljel küsisin, aga targemaks pole seni saanud

[Ott Laanemets]

Soome taolist laevastikku ei tule tõenäoliselt ka siis, kui mereväele saaks tänasest kaitse-eelarvest sama %, mis Soomes.
Lihtsal põhjusel, et see % Soomes on absoluutsummas meist umbes 4 korda suurem (350 vs 90 miljonit).

Mind kangesti huvitavad sellise determinismi juured? Et olemegi lollid ja arenguvõimetud igavesest ajast igavesti? Soomlased on seal põhjapool veel aeglasemad jne kui meie, aga ometi on nad peale II MS justkui arenenud? Tulevikku pole ja meil polegi lootustki?

Paar lehekülge tagasi esitasin kaks küsimust: (1) mis on 1930. aastate kasitsearengute sõjaline so what tänapäeval? Ja (2) kuidas maaväefetišistid merelise probleemi siis lahendavad? Ennetavalt: vastus, et meil ei ole raha, ei ole lahendus ning Trumm ei pea ka oma muinasjuttu edasi vestma - seda oleme juba piisavalt näinud. Trummi tunnustuseks peab siiski ütlema, et tal on vähemalt plaan, mis sest et reaalsusega hästi ei haaku, aga parem see kui ilma igasuguse mõtteta targutamine.