Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Fakt on see, et meresõjaliste võimete arendamist ei ole pikka aega peetud otsustajate tasandil piisavalt oluliseks. Selguse huvides olgu siinkohal kohe lisatud, et Eesti iseseisev kaitsevõime merelises keskkonnas on nõrk mitte sellepärast, et meil on miinijahtijad, vaid seetõttu, et lisaks miinitõrjele on jäetud kõik muu arendamata. Kui katsuda siia tuua paralleeli maaväega, siis kuidas kujutab keegi endale ette armeed, mis koosneb ainult ühest relvaliigist - pioneeridest? Ennekuulmatu, kas pole?

Kui me räägime meresõjalistest võimetest vähemalt rakettrelvastuse kontekstis, siis siin on selgeks põhjuseks rahapuudus. Miinijahtimine (kuigi ka selle 800 miljoni kroonise esmase investeeringu kohta oli lärmi kõvasti), on siiski suhteliselt odav lõbu. Lahinguvõimelise pealvee sõjalaeva teevad kalliks eelkõige selle pardal olevad sensorsüsteemid ja relvastus, ilma nendega, paljas kiirekäiguline kere elementaarse side ja navigatsioonivahenditega (sh 2D radar) maksab nii 10% kogu üritusest.

Jooksvates kuludes määrab pealvee sõjalaeva kallima sõidutunni vajadus täiendada moonavarusid (Sandownidele 23 ja 12,7 moon maksab peenraha võrreldes rakettidega) kallima moonaga ning suurem kütusekulu kui aeglasekäigulistel abilaevadel (nt Hamina 14 000 hobujõudu vs Sandowni 2000 hobujõudu), aga ka spetsiifiliste süsteemide hooldus/remont valmistajatehase poolt. Personalikulu võib olla umbes võrreldav.

Kui tulla laiemasse tausta tagasi, siis pole ju valesti midagi. Olukorras, kus KV võitlusvõimeliste üksuste laeks oli pidada nädal viivituslahinguid, oleks MeV sõjatee lõppenud nii nagu lõppes punalaevastikul see 1941 - sadamate hõivamisega maa poolt ning seega kogu võime marginaliseerimisega. Ehk kui maismaal pole võimalik isegi piiratud ajaks saada "rinne pidama", siis ei hakka ka VF korraldama mereblokaade, mineerimisi ega meredessante ja MeV roll mittepidava maaväe kõrval jääb täitsa küsitavaks. Seega põhimõtteliselt on tehtud õigesti - "praktikaks kujunenud" 15+% eelarvest MeV-le oleks tähendanud võibolla seda, et nt 2. brigaad oleks siiani paberil.

[Überpolkovnik]

Vahva on lugeda viimasel paaril lehel toimunud mõttearendusi. Asjatundmatute vabatahtlike ning kõrgelt haritud mereväelase vahel. Ei soovi ironiseerida, kui siis vast pisut. Arendate dialoogi või kahepoolset monoloogi?

Ei ole paraku viidata meie mereväelaste kirjutatud teaduslikule ja 'see on sulatõsi, sest we is experts' artiklile; viitan seeasemel meie suurima liitlase kõrge diplomaadi sõnadele, omavahelises vestluses: "Väikesel riigil sõjalaevastikku pidada on väga kallis, ebamõistlik."

Seega ma väga ei närveeri, et kas ja kui palju meil sõdivaid pealvee platvorme vaja soetada ja ülal pidada. Tunnustan hoopis mitte-tegevteenistuses olevaid riigikaitsjaid, kes omatahtsi targemate tarkuseid ahmivad ning juba täna põlve otsas rannaku-vete mineerimist harjutavad (pärismerevägede pärismereväelaste praktilistele soovitustele tuginedes, kust-kuidas alustada roomamist, enne kui tõkkejooksule minna).

PS. "Mitmekümne aasta pikkune meresõidukogemus sõjalaevastikus". Päriselt?!

[Kriku]

Kõrvalteemast:

Eesti sõjalise kaitse teine unikaalne väärtus, millest tasub kindlasti kinni pidada, on sõjaliste ekspertide roll olulisemate võimearendusvalikute juures. Eestil ei ole poliitiliselt motiveeritud ja sõjaliselt kasutuid trofeevõimeid. Kõigi meie võimearendusotsuste juures on kaalukas sõna inimesel, kes on palgatud sõjalist operatsiooni juhtima – kaitseväe juhatajal.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 69#p583869

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eestil ei ole poliitiliselt motiveeritud ja sõjaliselt kasutuid trofeevõimeid.

..sellise väitega ma loomulikult absoluutselt nõus ei ole - aga ma saan täiesti aru kaitsepoliitiku teatavast "sunnitusest" sellelaadseid väiteid esitada(-ja kaitsta)

Kõigi meie võimearendusotsuste juures on kaalukas sõna inimesel, kes on palgatud sõjalist operatsiooni juhtima – kaitseväe juhatajal.

..ja siin toimubki kohe teatav taganemine eelmises lauses esitet väitest - elik vastutuse "ümberkantimine" (vbolla meil siiski esinevate) "poliitiliselt motiveeritud kasutute trofeevõimete" eest

[Runkel]

Aga mida arvata väiksematest kui Hamina-klassi alustest, nt Watercat M18 AMC. 20m ja 35 sõlme. Viki teab, et taolised alused saavad tulevikus ka mingi raketisüsteemiga variandi, miks siis mitte ka torpeedod. Raha paneks hakkama Politsei- ja Piirivalveamet kui tsiviil- ja kaitseotstarbelistele (dual-use) paatidele. Rahuaja patrull.

[nimetu]

Kui ainult rahuaja patrulliks hankida, siis pole sellel relvastusel suurt mõtet. Ning üldiseks patrullimiseks on need laevad liiga väikesed. Veidi viletsama ilmaga, jääoludes või kõrgemate lainetega ei lähe need laevad kuhugi. PPA valis teadlikult suurema aluse oma tulevaseks patrulllaevaks. Suurus mingil määral ikkagi loeb. Samuti on väiksemate aluste puhul probleemiks vajalike süsteemide integreerimine. Radarid, juhtsüsteemid ja relvad vajavad ruumi.

[Kapten Trumm]

Iga kord, kui ma vaatan mõnda videot märksõnaga "Iran navy", tunnen ma teatud äratundmisrõõmu.
https://www.youtube.com/watch?v=Z0Itj3R33MQ

Seda "moskiitolaevastiku" kontseptsiooni ma aga pärslastelt ei laenanud, vaid tulin selle peale ise, oma äärmiselt piiratud taktikaliste teadmiste abiga.
Ja teine isik on ksf kaur3, kes on paar korda postitanud taolisi viiteid:


Mina arendaks seda ideed veel edasi "laevastik sadamata" teemal, et nimetatud laevastik oleks võimalik piiratud aja jooksul vintsida treilerile ja peita ära kuival maal. Kuna antud suurusega üksus peab hakkama saama peamiselt reservmereväelastega, siis üks võimalus säästa kulusid on igapäevaselt kasutada väikest osa alustest, kusjuures ülejäänud seisavad ladustatud olukorras. Ja taktikalise vajaduse tekkimisel oleks võimalik need alused vedada Peipsile või Võrtsjärvele näiteks.

Laevavastased tiibraketid ja VSHORAD õhutõrje on täna paigaldatav ka 20 meetrisele alusele mingi probleemita. Kuna aluse suurus on piiratud, siis on ju ka võimalik lahendada probleemid sedasi, et radar on ühel alusel, ÕT relvastus formatsiooni kaitsmiseks nt 4-l teisel alusel ja ülejäänud 30-l ongi vaid lühimaa laevavastased raketid+enesekaitse (BMG näiteks). Neid ei ole vajadust toppida ühele alusele.

[nimetu]

Laevavastased tiibraketid ja VSHORAD õhutõrje on täna paigaldatav ka 20 meetrisele alusele mingi probleemita. Kuna aluse suurus on piiratud, siis on ju ka võimalik lahendada probleemid sedasi, et radar on ühel alusel, ÕT relvastus formatsiooni kaitsmiseks nt 4-l teisel alusel ja ülejäänud 30-l ongi vaid lühimaa laevavastased raketid+enesekaitse (BMG näiteks). Neid ei ole vajadust toppida ühele alusele.

Väga tõsiselt kahtlen selles idees. Esiteks ülalmainitud põhjustel. Laevade suurus siiski loeb. Teiseks see, et relvasüsteemide jaotamine rohkematele alustele ei tee seda asja odavamaks, pigem vastupidi. Samuti piirab see oluliselt kasutatavate süsteemide valikut. Need lühimaa laevavastased raketid, mis niivõrd pisikestele alustele mahuvad on tõenäoliselt mõeldud kaatrite, mitte päris laevade vastu. Suurematel laevadel on aga selliste aluste vastu igas mõõdus kahureid, mis on väga kuluefektiivsed võrreldes nende rakettidega.

[Kapten Trumm]

Loomulikult loeb suurus, lihtsalt suur(ema)te aluste osas jääb jällegi vastasele suur arvuline ülekaal. Lisaks veel merelennuvägi.
Selles kontekstis on ainus võiduvõimalus tegutseda nii, et vastane oma tugevusi ära kasutada ei saaks.
2-4 korveti, mille relvastus on 100 km klassi tiibraketid, tõrjeks (ka nende rakettide tõrjeks) on vene suured sõjalaevad ja merelennuvägi küllalt hästi varustatud. Et tõrjuda 50 sisselendavat väiksemat raketti, mis on lastud lendu 25-lt aluselt kauguselt 8-12 km (mis on juhuslikult ka meie perepiiri kaugus laevatatavast rannaveeost), mitte nii väga. Miks? Vene tiibrakettidele on sihtmärke liiga palju ja need on raskesti jälgitavad. Laevadel asuvad kahurisüsteemid, sh 30 mm Gatlingid, omavad efektiivset kaugust massi tõrjumiseks mitte üle 5000 m. Suured 100 ja 76 mm kahurid on jälle väikemärkide vastu liiga väikese tuletihedusega. Merel algab (lainetuse) tõttu üldiselt usaldusväärne radarivaatlus 1 m kõrgemalt. Selleks, et väiksemad alused oleksid nähtavad, on neil nõutav radaripeegeldite kasutamine.

Lihtsalt konstanteerin, et kui meil oleks 4 Haminat kõige värgiga ja lahing toimuks meie merealal (mitte Soome skäärides), siis tänase seisuga (st muude vajalike võimete olemasolul/puudumisel), siis vähemalt iseseisva kaitsevõime kontekstis lõpeks selline merevõitlus kiiresti ja meie kaotusega. Ühte-teist me saavutaks, aga saaksime lüüa. Lihtsalt vastane on analoogne, kuid palju arvukam.

Seda, mis toimub kuskil 100 km Saaremaa rannikust, on meil ka tulevikus probleemne mõjutada, kui me ei oma lennuväge. Las need vene laevad seal sõidavad. Meid huvitab eelkõige see, mis ronib ranna lähedale ja kust võib lähtuda akuutne oht maismaasõja käigule. Oht on seal. Seda kujutelma, et me saadame oma laevad mingeid "varustusteid lahti hoidma" Gotlandi alla, võiks nimetada kahjulikuks fantaasiaks.

Lisaks - vene uuemat mereväerelvastust vaadates ei maksa väga kõrgeks hinnata mittevargse-pealvee sõjalaeva võimalusi merele jõuda (Kalibr, Lasnamäe elanikkonna meelsus, binokkel tornmaja aknalaual, mobiiliga kuskile helistamine jne) pluss muidugi see, et kas vastane selleks merelahinguks üldse need laevad siia toob. Või laseb Kroonlinnast raketid tulema. Näiteks Haminal oleva laevatõrje relvastusega pole sellises olukorras mõmmigi teha, sest see eeldab ikkagi raadiokontrastset sihtmärki merel ja raketimasin kuskil Kroonlinna majade vahel pole lihtsalt tabatav (ka siis kui laskekaugus võimaldab).

Need lühimaa laevavastased raketid, mis niivõrd pisikestele alustele mahuvad on tõenäoliselt mõeldud kaatrite, mitte päris laevade vastu

Laevavastane (mitte kaatrivastane nagu Spike-ER) tiibrakett kaalub alates 400 kilost, kaalu poolest on kaks sellist raketti võimalik panna ka 10 m RIB paadi peale. Muu värgiga läheb muidugi juba kitsaks.

[nimetu]

Loomulikult loeb suurus, lihtsalt suur(ema)te aluste osas jääb jällegi vastasele suur arvuline ülekaal.

Ma arvan, et meie võimaliku vastase puhul on see niikuinii eelduseks - nii väiksemate alustega kui ka ilma.

[Kapten Trumm]

Tänast vene mereväe relvastust vaadates on neil sellise swarming-rünnaku tõrjumisega selgelt probleeme, Hamina-tüüpi rünnakuga mitte nii väga.
Ega tegelikult USA laevastik pole ka paremas seisus (seepärast Iraan teebki nii nagu teeb), lihtsalt seal tasandab asja laevade suur arv ning lennukikandjatel olevad lennukid. Esimeseks puhuks laevadel sobivaid relvasüsteeme samahea kui pole (kui ründaja suudab õiget distantsi hoida), ainuke võimalus oleks ilmselt panna laevastikku katma lahingukopterite eskadrill, kes hakkavad neid pisialuseid õhust jahtima (seks puhuks on muidugi Mistralid hea asi).

Teiseks ma tahaks ikkagi tuua mängu kaldaoperatsioonid maaväe toetuseks. Soomes on see küsimus lahendatud ja enne Haminaid juba. Väikealuste arv on seal päris suur.

[oliver]

Laevavastane (mitte kaatrivastane nagu Spike-ER) tiibrakett kaalub alates 400 kilost, kaalu poolest on kaks sellist raketti võimalik panna ka 10 m RIB paadi peale. Muu värgiga läheb muidugi juba kitsaks.

Kui palju need 400kg raketi laskmiseks vajalikud alused ja sihtimisseadmed kaaluvad, ilmselt pole tegu balsapuust raamistikuga? 10m RIB puhul võime rääkida .50 kuulipildujast mitte laevavastasest raketist.

[Kapten Trumm]

http://www.ribcraft.co.uk/wp-content/up ... in_rib.pdf
10 meetrine alus, kandejõud 14 inimest (1,5 tonni) ja 1,5 tonni lasti. Sellest 10 meetrist taolised alused enamvähem algavadki.
Seepärast ma RIB tüüpi alusest kirjutangi - nende kandevõime ja sõidukiirus on omakaalu kohta fenomenaalselt suured.

3D radarit igale alusele pole vaja panna. Piisab, kui ründeformatsioonis on 1 radariga alus nt 20 ründealuse kohta. Ja nt 2 õhutõrjealust. Kui me võtame nt Norras leiutatud Penquin raketid (ühed lihtsamad ja odavamad antud valdkonnas). Lendab laeva soojussignatuuri peale (raketi ninas on analoogne "silm" nagu õhutõrjerakettidel). Või Briti Sea Skua (30 kg lõhkelaeng, 25 km kaugus, 145 kg raketi kaal. See muidugi eeldab sihtmärgi radariga "valgustamist".

Iraan kasutab oma väikealustel Hiina raketti, nimega C-704, 130 kg lõhkepea, lennukaugus 35 km, kaalu pole



Sellise Mersu jaotusveoki kandejõud on 6,5 tonni. "Olukorrateadlikkus" näib põhinevat tsiviilsel 2D navigatsiooniradaril

https://www.furuno.com/special/en/radar ... ifications
Kuni 96 meremiili, kahjuks hinda pole (ise arvan, et viiekohaline arv eurodes on).

[Runkel]

Seda, mis toimub kuskil 100 km Saaremaa rannikust, on meil ka tulevikus probleemne mõjutada, kui me ei oma lennuväge. Las need vene laevad seal sõidavad. Meid huvitab eelkõige see, mis ronib ranna lähedale ja kust võib lähtuda akuutne oht maismaasõja käigule. Oht on seal. Seda kujutelma, et me saadame oma laevad mingeid "varustusteid lahti hoidma" Gotlandi alla, võiks nimetada kahjulikuks fantaasiaks.

Mõtlen samas suunas (muidugi, see ei pruugi tähendada, et see väga viljakas oleks). Gotland on strat. oluline, aga eks me pea oma plaane seadma selliselt, et vaenlane end Saare- ja Hiiumaal sisse ei seaks. Kiired paadid, millega vajadusel jõudu juurde tuua, oleks siin samuti asja eest.

[Kapten Trumm]

Meil on ikka tunduvalt akuutsemaid probleeme kui Gotland.