Merevägi ja rannakaitse

[URR]

Ma ei tea palju rohkem kui ajalehed kirjutavad. Väiksem ja odavam?

[Kapten Trumm]

Ja miks ei saaks seda teha suvaliste rekvireeritud (kummi)paatidega?

Sest nendest enamiku moodustavad väikesed, 4-8 meetri pikkused, ebapiisava merekindlusega ja pealt lahtised lõbusõidupaadid, kuhu mahub sisse 6-12 varustuses võitlejat. Ka Euroopa paadiportaalidest andis otsida kasutatud RIB kaatrite kuulutusi, millel on vähemalt 15 m pikkust.
15 m RIB-i ilmselt Eestis polegi.

[Viiskümmend]

https://www.kaitseministeerium.ee/et/uu ... etoostuses


… kaitse- ja julgeolekustruktuuride tulevane standard platvorm äkki?

[Kapten Trumm]

Jõukohase riigikaitse doktriini laiendus - viime mereväe üle samasugustele võitlusvõimeta platvormidele kui piirivalve juba on....?

[tommy]

miks siiski valiti see PPA kaatrile sarnasem projekt, mitte varem viidatud tugevama militaarsuunitlusega kaater?

See varem viidatud kaater oleks vast siiski keerulisem ja kallim. Lisaks on tegemist vaid eelprojektiga, mis vajaks veel tublisti täiendavat arendustööd.
Need kaks alust on aga mõneti "varjatud riigiabi" lõhnaga. Olid küll plaanis sees, aga millalgi hiljem. Seega, pigem tuttav, väheke täiustatud projekt, mis omadustelt antud ülessanneteks sobib ja mida saab kohe ehitama hakata, ettevõttele ja inimestele tööd pakkuda.

[Xender]

Minu teada pole need pildid lõplik disain.

Mis puutub relvastusse siis, relvastus sõltub otstarbest. Nende paatide otstarve ongi patrull, kontrollimine, suuremate laevade julgestamine jne, selle jaoks on 2 browningut piisav.

Mingid paari kilose lõhkelaenguga raketid ei anna tegelikult lahinguvõimele suurt midagi juurde reaalselt VF baltimere laevastiku vastu. Samuti oleks dessandivõimekus meie oludes äärmiselt küsitav. Kokkuvõttes teeks see need laevad lihtsalt hulga kallimaks ilma, et me saaks käega katsutavat lahingvõimet juurde.

Kui rääkida sõjalaevast siis alates fregatidest võib öelda, et laeval on mingi käegakatsutavam laevavastane ning õhutõrjevõime. Kuid neid me ei hakka kardetavasti kunagi omama.

Meie jaoks jääkski laeks minu meelest paar allveelaeva - kui tahaks tulemuslikult meresõda pidada. Pealveelaevad võime ära unustada - eriti balti merel, kus lennuvägi saab väga vabalt tegutseda.

[nimetu]

Allveelaevad ei tegutse tegelikult üksi. Neid toetavad vähemalt pealveetõrjevõimekusega laevad (pluss logistika loomulikult), et allveetõrjevahenditega neid lihtsalt ära ei mulgustataks. Samuti võib vaja minna õhutõrjevõimet ASW helikopterite vastu. Ühesõnaga, pole ka need allveelaevad mingid imevahendid.

[Xender]

Allveelaevad ei tegutse tegelikult üksi. Neid toetavad vähemalt pealveetõrjevõimekusega laevad (pluss logistika loomulikult), et allveetõrjevahenditega neid lihtsalt ära ei mulgustataks. Samuti võib vaja minna õhutõrjevõimet ASW helikopterite vastu. Ühesõnaga, pole ka need allveelaevad mingid imevahendid.

Loomulikult pole, kuid Eesti ei saa kunagi nii rikkaks, et suudaks omada mitmekülgset laevastiku koos muude elementidega. Parim mida me suudaks, ongi mingid mono võimed.

Allveelaevade puhul on oleks peamiselt see, et VF Balti laevastik ei hakkaks enne väga suurejooneliselt tõmblema kui nad uputatud - nende ülesleidmine ja uputamine võtab aga oluliselt ressursi ja aega. Minu hinnangul kõige odavam viis kuidas VF laevastiku siinkandis veidigi pikemalt siduda.

[Kapten Trumm]

Allveelaevadest Eestis ei räägita, sest ühe allveelaeva ehitusmaksumus algab praegu nii 500M ühikust. Samas kogu laevastiku ülesannete ampluaad sellega ikkagi täita pole võimalik. Ei räägita sellest ka Soomes, kus vahendeid on lahedamalt.

Allveelaevade divisjonist on tõenäolisem juba F-35 eskadrill, lihtsalt jõukohasuse mõttes.

[Ott Laanemets]

Allveelaevad tegutsevad just üksi. Sinisel veel võivad nad toetada CSG või miskit CTF-i, aga ka sel juhul ei ole nad, st SSN-id, otsealluvuses vaid toetajad. Allveelaev on super hea asi Läänemerel - meie SA probleem merel oleks hoobilt kordades lahendatum, aga siinkohal ühinen nutukooriga: "Meil ei ole raha!" Pealegi ei lahenda allveelaev rahu- ega kriisiaegseid probleeme.

Kaatritest. Laeva disainimise protsessi põhimõtteid võib vaadata nt siit: https://www.researchgate.net/figure/Shi ... _273026917
Sõjalaevade puhul on see põhimõtteliselt sama, lihtsalt tankide ja trümmide asemel on relva- ja sensorisüsteemid. Paatide puhul on see küll mõnevõrra lihtsam, aga põhimõtteliselt sama. Selliste väikeste venede puhul on määrav kere disain ja masinad. Ja need on BWB puhul suht samad, ehk et tekiehitise ja ruumide ümberjoonistamine ei ole teab mis keeruline ega lisa hinda.

Igasugune disain algab ülesandest/ülesannetest, mida see laev/paat täitma peab. Ja seekord ei olnud ülesandeks inimeste vedamine (ma ei saa aru, miks seda eelpool sõnadega 'taktikaline' ja 'militaarsem' iseloomustati), vaid peamiselt sadamakaitse (HNS) ja sekundaarsena KVA kadettide merepraktika jms, milleks paate on vaja. Kui keegi küsis, et kas kahe paadiga saabki väekaitse tehtud, siis ei saa. Ükski asi ei ole võluvits, aga kuskilt peab alustama. Ei ole ka põhjust neid kahte paati kuidagi ületähtsustada - ei ole esimene kord, kui KV paate hangib, mis sest et seekord natuke suuremaid ja Eesti tootjalt.

Soovitan lugeda KVJ kuu vanust intervjuud DefenceNews-ile, sh mõtteid 3B merekaitsest: https://www.defensenews.com/interviews/ ... l-defense/

[Kapten Trumm]

Siinkohal ennetamaks juttu odavatest Norra allveelaevadest (Poola ju ostis), siis üks küsimus, miks Suur Tõll või Lembitu pidasid (või peavad) vees niikaua vastu? Seepärast, et Läänemere soolsus on üsna pisike, võrreldes Atlandiga, kus paljud allveelaevad opereerivad. Vanade teraskerega laevade suurim probleem on kere korrosioon, mis tähendab, et vanadel alustel on raskusi veepidavusega. Kere puhastamise ja hooldusega (aga ka korrosiooniga) see kulub. 1930ndate müüdud Eesti miiniristlejate kohta räägib legend, et Atlandil olevat need hakanudki lekkima, eks kibesoolane merevesi sõi viimase rooste kereplaatide vahelt ja alused olla kohale jõudes (pumpadega hoiti vesi vaos sõidu ajal) olla need kohe dokki läinud.

Seepärast Lembitu nii kaua vees püsis ja teised samavanad vees olnud alused on ammu vanametalliks läinud. Laevade remondil on kohe selline röntgeniga läbivaatus, et kui palju normaalset terast alles on ja kas remont on perspektiivikas.

[URR]

Kui rääkida sõjalaevast siis alates fregatidest võib öelda, et laeval on mingi käegakatsutavam laevavastane ning õhutõrjevõime.

Arvestatav pealveetõrjevõime võib olla ka raketikaatril. Õhutõrjega on nii ja naa. Tõsise area defence'i jaoks on vaja hävitajat. Korralik point defence võime võib olla ka korvetil. Soome Hamina klass on ebaloomulikult suure õhutõrjevõimega raketikaater.

[Kapten Trumm]

Tegelikkuses ükski korvett või veel väiksemat tüüpi alus oma õhutõrjega ühte hävituspommitajate koordineeritud rünnakut alates lüli (4 lennukit) suurusest üksusest ära ei tõrju. Näiteks Su-30 võtab ilusti pardale neli laevavastast tiibraketti (kokku on 12 kinnitukohta), neljane lüli kokku 16 raketti. Näiteks Haminal on tõrjerakette vaid 12. Isegi kui iga tõrjerakett tabaks (mida ei juhtu), jäävad osad raketid väikse tulekiirusega kahuri, raskekuulipildujate ja passiivsete meetmete tõrjuda. Eskadrilli rünnak uputab 1-2 alust juba garanteeritult (vähemalt 90% tõenäosusega).

Kogu selle kontseptsiooni nõrkus seisnebki tegelikult haavatavuses õhust, suurema sõjalaeva eest saab vähemalt uttu tõmmata, aga lennuki eest on see suht keeruline. Sellest tulenevalt ma soovitangi trummipaatide doktriini, palju väikseid raskesti märgatavaid sihtmärke ja lihtsamalt saavutatav ootamatus.

[Xender]

Allveelaevad olekski meie jaoks ainus meresõjavahend mille puhul me võiks mingit edu saavutada, ja need oleks vähemalt teoreetiliselt omandatatavad.

Suurema pealveelaevastiku mõtetusest pole vast siin kellelgi vaja rääkida.

Trummi enesetapulaevastiku ideest ei saa ma aru. Meie peamine probleem vene laevastikuga on taktikalises - strateegilises plaanis, et paneb sadamad kinni. Selle jaoks ei pea nad meie lähedale tulema - piisab ka läänemere keskel istumisest.

Selle pärast olengi öelnud, et relvastatud UAVd + laevatõrjeraketid ja paar allveelaeva oleks ideaalne lahendus. Milleni me küll suure tõenäosusega ei jõua. Aga unistada võib.

[Kapten Trumm]

Relvastatud UAV-sid võid edukalt kasutada A-stanis, kus vastase õhutõrje seisneb lõkke ääres istudes aeg ajalt ringi vaatamises. Olukorras, kus vastasel on tugev maapealne/laevade õhutõrje ja hävituslennukid õhus, ei ole 10 km klassi lennukaugusega tankitõrjerakettidega relvastatud, Cessna lennuomadustega UAV-del pikemat pidu. Üks siin foorumis kirjutav endine Ossa operaator ütleks, et see pole keerukam kui polügooni sihtmärk.

Allveelaevad sobituks kindlasti hästi väikeriigi assümmeetrilisse arsenali, kuid paraku - need on veel ülejõu käivamad kui raketikorvetid ja nendega kogu laevastikule vajalikku ampluaad katta pole ikkagi võimalik. Ka Pätsu ajal ei olnud see tegelikult nii - koos allveelaevadega oli käimas ka torpeedokaatrite soetamise programm, mis küll ühegi laevani meil ei jõundud, kuid üks alus ehitati valmis küll (osales WWII-s Iirimaa laevastiku koosseisus).

Allveelaevadega ei ole lahendatav tegevus ranniku ligidal ja Väinamere aladel, kuna seal pole lihtsalt piisavat sügavust. Allveelaev eeldaks ikka mingi 50 m sügavust, et üldse kuskile minna. Niiet mingeid pealveealuseid on ikka tarvis.