Merevägi ja rannakaitse

[strateegiline sõdur]

Jätkuks eilsele elik paadidivisjon „Trummipulgad“

Tunnistan, et väga hoolsalt pole siinset arutelu kõigis detailides jälginud, eks siis kapten Trumm saab jooksvalt kõike järgnevat korrigeerida. Arvutamiseks kasutame siin toodud algandmeid ja googeldamise teel leitud numbreid.

Paadidivisjoni kogukulu loomiseks tuli minul kokku 402 miljonit. Umbes iga 22,5 aasta tagant tuleks teha järjekordne umbes sama suur rahasüst. Arvestuslikult tuleks aasta kohta keskmiselt 18 miljonit üksuse loomise ja jätkuva olemasolu tagamiseks. Väljaõpe ja igapäevane ülalpidamine veel lisaks.

Arvutus- ja arutluskäik
Kokku 50 RIB paati, pikkus 15 meetrit, 18 tonni kaalu ja 40 sõlme kiirust, relvastuses üks raskekuulipilduja ja kaks laevavastast raketti (Penquin). Paadi meeskond komandör, roolimees, sidemees, relvaoperaator-tehnik. Mina hinnata ei taha, et kas ja kuidas kõik need süsteemid omavahel üldse kokku sobivad ja kas ning kui lihtne oleks nende 50 paadiga vastasel hakkama saada. Samuti ei võrdle ma kulu/tulu suhet paadidivisjoni, suurte pealveelaevade, maismaal paiknevate laevavastaste rakettide, meremiinide vaates või nende võimete kombinatsioonis mis jääks sama ressursikulu sisse.

1. Personal
Kokku paatide peale 200 inimest (4 x 50). Lisaks inimesed, kes tegelevad nende 50 paadi kaldalt juhtimise, koordineerimise, operatsioonide planeerimise ja tagamisega. Mingi 100 inimest lisaks. Paadidivisjon kokku siis 300 inimest. Kõik see eeldaks muidugi ka mereseire täiendavat arendamist, kuid see on eraldi teema, see on vajalik ka kõigi muude alternatiivide puhul.

2. Relvastus
300 inimese enda relvastus ja laskemoon. 50 paadi raskekuulipildujad, rakettide laskeseadmed ja raketid ise. Kapten Trummi algses seades vist oli iga paadi peal kaks raketti ja kaldal veel kaks varuks. See on siis kokku 200 raketti. (Based on the US government's FY1997 expenditure on 106 AGM-119B Penguins, its price at that time was about $800 000.) Täna võib vist julgelt arvestada 1,5 miljoniga raketi kohta. Relvastuse peale kokku 302 225 000.
Lisaks 50 paadi jagu laskeseadmeid. Pakun tankitõrje ja õhutõrje laskeseadmete googeldamise ja analoogia põhjal hinnaks paadi kohta 0,5 miljonit. 50 paadi kohta siis kokku 25 miljonit. (Arvan, et ma tegelikult vist alahindan tegeliku hinda, poleks üllatunud kui see on kaugelt üle miljoni, aga las ta jääda esialgu).
Umbes iga 20-25 aasta tagant tuleb järgmine 327 miljonit sisse kütta, kuna raketid, relvad ja laskeseadmed aeguvad.

3. Taristu
Kai jooksvaid meetreid tuleks päris muljetavaldav kogus (50 x 15 meetrit) või siis kaldale tõstetuna tuhandeid ruutmeetreid pinda.
Rakettide hoiustamine. Linnas paadi peal vist läheb keeruliseks. Linnast välja on vaja omakorda suurendada veovõimekust, et vähegi mingi mõistliku ajaga paadid rakettidega varustada ja merele saada.
Paneme mingi 10 miljonit laskemoona, paatide ja muu träni hoidmiseks.

4. Transport
Esmalt paadid ise. Arvestades paadi enda maksumus, relvastuse integratsiooni paadi külge, side- ja tulejuhtimis süsteeme, vaatlus- ja navigatsioonivahendeid ning kõike muud võib julgelt arvestada miljoniga paadi kohta. Hind põhineb kahe umbes samasuure paadi ja varustuse tegelikul hinnal viimaste aastate jooksul. Üks oli RIB ja teine väiksemat sorti lihtne kaater. Seega 50 paati 50 miljonit. Paat ise moodustab hinnast väiksema osa, kõigi erinevate süsteemide integreerimine üheks töötavaks tervikuks maksab. Ja mitte vähe.
Siis lisaks mõned vahendid laskemoona vedamiseks (nt 5 tk), paatide liigutamiseks (nt 10 tk) ja toetava personali tarbeks (nt 20 tk). Arvestame kokku mingi 5 miljonit.

5. Vaatlus-, navigatsiooni ja seiresüsteemid
Paat peab olema tegutsemisvõimeline ka öösel ja halva ilmaga. Panin juba paadi hinna sisse.

6. Meditsiin, isiklik varustus, üksuse varustus, imitaatorid.
Mingi 4-5 miljoniga peaks tehtud saama või pagan seda teab palju need imitaatorid maksavad.

7. Side- ja juhtimine.
Kogu see kontseptsioon nõuab krüpteeritud sidet, nagu siin eelnevalt juba viidatud oli. Mis omakorda tähendab rangemaid nõudeid personalile ja kallimat raadiojaama hinda. Puusalt tulistades paneme side- ja juhtimise peale 4-5 miljonit.

8. Lisaks läheb juurde üksuse väljaõpetamiseks kuluv summa (ajateenijate kulu, kaadri palgarahad, õppuste kulu, äralastud laskemoon, jne). Paneme juurde juba traditsiooniks saanud 5 miljonit aastas.

Kokkuvõte:
Kui varustuse soetamise ja väljavahetamise tagamiseks tuli eelnevalt 18 miljonit, siis koos ülalpidamisega saime (18+5) 23 miljonit keskmise pikaajalise iga-aastase kulu paadidivisjoni tarbeks. Kõige eelneva põhjal mulle tundub, et paadidivisjoni hind on samas suurusjärgus suurte laevade hinnaga, mida siin mereväelased on propageerinud. Sõltumata sellest kumb valida või teha midagi kolmandat on vaja lahendada rahaprobleem.

Ja kõige eelneva valguses tuli mul meelde ühe tuttava mereväelase jutt ajast kui ta teenis korvetil ja eelkõige sellest mitme sihtmärgiga ja võimaliku ohuga korraga suutis see korvett toime tulla. Seda oli „natuke“ rohkem kui mõned, mis ei tähenda seda, et alatine õnnestumise määr oleks 100% ja ükski rakett läbi ei lipsaks. Mida rohkem rakette, seda kindlamalt tuleb tabamus.

Lõpetuseks, tuginedes oma kogemusele, arvan, et olen kulusid tegelikult alahinnanud.

[muhgel]

Môlemad mainitud teevad (erinevalt targutajatest) ilmselt vahet paadil ja 24-meetrisel väikelaeval. Ja teavad, millised nõuded viimasel navigeerimine kaasa toob.

Seda ma küll ei usu, vaata kuidas nad meresõjasõiduguru Trummi vastu on

[Lemet]

Môlemad mainitud teevad (erinevalt targutajatest) ilmselt vahet paadil ja 24-meetrisel väikelaeval. Ja teavad, millised nõuded viimasel navigeerimine kaasa toob.

Seda ma küll ei usu, vaata kuidas nad meresõjasõiduguru Trummi vastu on

Lugupeetava uskumine või mitteuskumine on antud teemas absoluutselt asjassepuutumatu. Ilmselgelt teab suvaline väikelaeva juhi paberi kättesaanu merest ja meresõidust kõvasti rohkem kui tavatargutaja, kes paatidest pajatab. Ja lõpetame nüüd selle OT ära. Kui on veel midagi, siis priva on ütlemata hea koht

[URR]

Vabandust, küsin uuesti. Kui oskad kuni 24-meetrise alusega sõita, kas siis oled kohe meresõja ekspert? Siin foorumis ei paista küll, et kogemuse puudumine targutamist segaks.

Oh ei, kus sa sellega, muidugi mitte. Ainult mulle jääb veidi arusaamatuks, kuidas täpselt sama kursuse läbinud mereväelastest äraütlemata suured meresõidu eksperdid saavad...

Sel kursusel käivad siiski tuukrid, kes sõidavad (ainult sõidavad) 5 (mitte 15) meetrise paadiga. Ohvitseride õppekava leiab siit: https://www.kvak.ee/files/2019/05/S%C3% ... 3%B5pe.pdf. Varem õpiti küll välismaal, aga neid õppekavasid kokku ajama hakata oleks liiga suur töö.
Paradoks on selles, et praeguse seisuga on mereväes paate hoopis rohkem puruks sõidetud kui laevu. Küllap on muuhulgas põhjuseks ka usk, et mu süvis on nii väike, et võin igalt poolt läbi sõita.
GPS ja elektronkaardi abil ongi lihtne navigeerida. Keeruliseks läheb siis, kui GPS signaal ära kaob või midagi imelikku näitama hakkab.

[Kriku]

Môlemad mainitud teevad (erinevalt targutajatest) ilmselt vahet paadil ja 24-meetrisel väikelaeval. Ja teavad, millised nõuded viimasel navigeerimine kaasa toob.

Ja justnimelt seda ma siin mitmendat lehekülge juba kirjutangi, et tuleb selles küsimuses neid usaldada. Nemad on sõjalaeva juhtinud ning väljaõppetsüklis osalenud. Meie teised ei ole. Nii lihtne või keeruline see kõik ongi.

[Kapten Trumm]

GPS ja elektronkaardi abil ongi lihtne navigeerida. Keeruliseks läheb siis, kui GPS signaal ära kaob või midagi imelikku näitama hakkab.

Meie õnneks on veel INS ka olemas ja seda segada pole võimalik. Tõsi, see pole nii täpne, kuid Kolga lahe asemel Lahepere lahte eksida väga ei õnnestu.

Navigatsiooniga kuskil öösi, udus, kustutatud majakatega on suurel laeval täpselt samad väljakutsed (tegelikult suuremad, sest manöövriruum on väiksem), lihtsalt seal on järje pidamine lihtsam, kuna alus liigub aeglasemalt ega tee vägivaldseid liigutusi. 40 sõlmese kiirusega vähe karvasemal merel ei õnnestugi see kaarditöö, kui saad oma arvutused tehtud, on soovitud koht juba miili kaugusel seljataga, vaja on mingit reaalajalist süsteemi.

Navigatsioon tegelikult ei ole siin põhiline probleem. Tegelikult 11 kuuga õpetab ka navigeerima paberkaardiga. Sisuline probleem on tegelikult tormine ilm ja jääolud. Ja raha. Laeva juhtimises pole suuremat vahet, kas alus on 7 või 15-meetrine. Lihtsalt 18 tonnise massiga tuleb rohkem arvestada ja hoogu osata hinnata, sest madruste kätejõul on vigu parandada juba raske ning kaiservaga aluse pidurdamine lõpeb vigastustega.

Puruks sõitmisi juhtub ikka kalda ligidal, kaldast ohutul kaugusel on meil üksikuid kohti, mis 0,5 m süvisele ohtu kujutavad. Kitsad kohad on üldiselt meil toodrite või poidega tähistatud. Ka samas Muhu väinas, mida keegi eespool nimetas.

Kahjuks jäi omal ajal uurimata, kes Soome MeV-s neid arvukaid väikealuseid juhivad. Kuna seal on laevastikus ca 200 alust, millest suuri on alla 30, siis on vähemalt hetkel, suht kahtlane mõte, et ülejäänut 170 kaadrimereväelased juhivad. Vähemalt tundub. Kui nad suudavad 12 kuuga õpetada lahingsukelduja (mis mujal on kaadri monopol), kas siis tõesti 10-20 m aluse juhti ei suuda?

[Lemet]

GPS ja elektronkaardi abil ongi lihtne navigeerida. Keeruliseks läheb siis, kui GPS signaal ära kaob või midagi imelikku näitama hakkab.

Sellega on tegelikut nii ja naa...paar aastat tagasi sai merehariduse , laevaohviseride ettevalmistuse jms teema lahkamisel 500 reisjaga laeva kaptenilt kûsitud, et on ta ise või tema ohvitserid ülepea suutelised olukorras, kui GPSi signaal kaob või aparatuur streigib, suutelised sekstanti js efemeriide kasutama ja positsiooni määrama. Mille peale kaptenisaks peale mõningat arupidamist kostis, et ilmselt oleks. Nagu iga intelligentne inimene. Peale seda, kui on õpikud ja juhendid riiulist välja koukinud ning pool päeva kunagi õpitu meeldetuletamisele kulutanud. Ja lisas, et kui sedasorti rike peaks mitmekordselt dubleeritud süsteemides esinema, siis on nii temal kui ohvitseridel ilmselgelt miljon muud muret kui hakata asukoha määramisega vaeva nägema. Nii et selles osas vaevalt et mingit suurt vahet on (väikelaeva juhtide kursistel seletatakse mäletamist mööda samuti põhimõtted lahti), ma nimelt ei kipu eriti uskuma, et merevägilased puhtalt praktika huvides nädalas kord või paar vanamoodsat tüürimehetööd teevad.

[URR]

Kui leidub piisavalt osalejaid, korraldatatakse mereväes sügisel mereväe ohvitser-spetsialisti kursus: https://www.kvak.ee/wp-content/uploads/ ... a_2018.pdf. Kursus on mõeldud reservistidele, eria- ja tehnikaohvitseridele. Navigeerima ei õpetata, see oskus peab endal kaasas olema, või laeva juhtima ei pääse.

[Kapten Trumm]

Mereakadeemia korraldas mõned aastad tagasi õhtust rannasõidukapteni kursust, millele agiteeriti minema peale väikelaevakursust. Paraku seda enam neil kavas pole, sestap ei suuda leida andmeid, kaua see kestab ja mida nõuab. See peaks olema see kvalifikatsioon, mida trummipaadi kapten omama peaks. Pidi olema analoogne, kuid suurema mahuga pluss oma merepraktikat teed pärast ise (kursusel teooria, kaarditöö ja sõit simulaatoril).

[URR]

Tähtede järgi sõidetakse üle ookeani. Läänemerel kasutatakse terrestrilist navigatsiooni (optilist ja radarnavigatsiooni) ja laakimist. Seda kõike mereväe ohvitserid õpivad ja harjutavad.
Väikeste laevadega juhtub rohkem õnnetusi kui suurtega. Eks neid ole rohkem ka, kiirused on suuremad, juhid uljamad ja väiksemate kogemustega. Aga suured laevad ei roni ka sinna, kus neil liiga kitsas on. "Oskaja mees" suudab ka Tallinna lahel madalale või kruvi alt ära sõita. Esimese hooga meenub Blue Sirius (https://et.wikipedia.org/wiki/Blue_Sirius). Jah, sel laeval on süvist üle poole meetri, aga põhjuseks oli ikkagi teadmatus ja oma võimete üle hindamine.
Ei tea, kes Soomes väikealuseid juhivad, aga olen ühe sellisega saarestikus kaardi, kompassi, peilingaatori ja logi abil sõitnud. Oli öö ja meremärgid valgustamata. Tunnistan ilma valehäbita, et jäin jänni. Soomes ohvitseriks õppinud kolleeg, kes tõsi küll sõitis selles osas, kus märgid olid tuledega, sai palju paremini hakkama. Facit: olusid tuleb tunda ja navigatsiooni tuleb harjutada.

[URR]

Mereakadeemia korraldas mõned aastad tagasi õhtust rannasõidukapteni kursust, millele agiteeriti minema peale väikelaevakursust. .. See peaks olema see kvalifikatsioon, mida trummipaadi kapten omama peaks.

Trummipaadi kapten peab lisaks suutma ka formatsioonis sõita (muidu saab 50 paadist üks hunnik), omasid vastastest eristada ja sidet pidada. Samaaegselt, suurtel kiirustel ja hulgakaupa.

[Kirs]

Mereakadeemia korraldas mõned aastad tagasi õhtust rannasõidukapteni kursust, millele agiteeriti minema peale väikelaevakursust. Paraku seda enam neil kavas pole, sestap ei suuda leida andmeid, kaua see kestab ja mida nõuab.

Võimalik, et oli 50GT/750kW Rannasõidu kipper-mehaaniku kursus. Kui kunagi ise läbisin, siis 3,5 kuud kuskil kestis ja ikka täis koolipäevad. Aga see oli ikka palju rohkem, kui mõni aasta tagasi ka.

[Kapten Trumm]

Seda ma tegelikult viidata tahtsingi - mahub küll 11 kuu sisse.
Formatsioonide ja taktika jaoks jääb aega küllalt.
Pigem tundub, et sellise ürituse üks kulu saab olema korralik simulatsioonikeskus, kus saab esmased vilumused kätte paate uputamata

[Leo]

Kindral Herem kirjeldas Hamina-klassi raketikaatreid või analooge, kuid neid on plaanis vähemalt 15 aastat veel Soomes käigus hoida Ehk ongi nüüd õige aeg hakata poliitikutega rahast rääkima, et mõne aasta pärast saaks ehitama hakata ja 10 a pärast ongi laevad olemas? https://en.wikipedia.org/wiki/Hamina-class_missile_boat

Nimedeks võiks panna ENS Marta ja Juula või alternatiivina Raili ja Ruth

[strateegiline sõdur]

Seda ma tegelikult viidata tahtsingi - mahub küll 11 kuu sisse.
Formatsioonide ja taktika jaoks jääb aega küllalt.
Pigem tundub, et sellise ürituse üks kulu saab olema korralik simulatsioonikeskus, kus saab esmased vilumused kätte paate uputamata

Visioon ilma analüüsita on unistamine. Eelmisel leheküljel jõudsime kiires analüüsis paadidivisjoni maksumuses välja 402 miljoni juurde. Täna lisandus kapten Trummi poolt viidatud korralik simulatsioonikeskus, et paate vastu rannakive puruks ei sõidetaks.

Paadidivisjoni loomisel Mereväebaasi tuleks kaasneva küsimusena lisaks lahendada Vahipataljoni paiknemise küsimus. Ilmselt tuleks vist tagasi kolida Rahumäe teele näiteks. Või mõni muu koht. Seega kogu projekt ja kaasnevad kaudsed kulud hakkavad juba vaikselt poole miljardi juurde jõudma. Miks Vahipataljon enam paadidivisjoni puhul praegusse asukohta ei mahuks tuleneb paatide arvust ja sealt tuletatud üksuse suurusest.

Algne paadidivisjoni mõte oli teha midagi odavat ja head ning läheneda eelkõige kastist välja mõtlemisega. Kastist välja mõte see 50 raketipaati kindlasti on, kuid mulle endale tundub, et 400-500 miljonit ei ole just odav lahendus. Tundub suht sama hind mis suurte laevade puhul. Arvan, et paatide kasutusvõimalused on märksa piiratumad, kui näiteks kombinatsioon mõnest suurest laevast, meremiinidest, maismaal olevatest rakettidest jms. Poole miljardi eest saaks neist osa tehtud küll.

Arvan, et MeV visioonid tuleks kõigepealt panna Exceli tabelisse. Kahjuks Sõduri veergudel pole veel sellist näha olnud. Prognoosin, et õmblused kärisevad juba tugevasti tehnika soetushindade sisestamisega, kui jooksvate kuludeni pole veel jõutudki.

Sama, mida kapten Trumm soovitab mereväele, soovitan ka kõigile teistele, sealhulgas ka mereväele, maaväele, õhuväele ja isegi kaitseväe juhataja ei saa kuidagi ilma hakkama. Ikka visioon ees ja analüüs järgi.