www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 09 Aug, 2020 18:00

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2911 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85 ... 195  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2019 12:13 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19899
Asukoht: Viljandimaa
Kipub jauramiseks minema.

Minu arvates on liiga vähe tähelepanu pälvinud 73. leheküljel (juba 8 lk. tagasi!) postitatud argument, et kui kõik Läänemere riigid (või ka NATO omad) võrreldavalt panustaksid, oleks ühendlaevastik VF omas sümmeetriliselt üle. See, et sajandi keskpaigani planeerides peaks Eesti või Baltimaad lähtuma asümmeetrilistest strateegiatest, ei ole aksioom.

viewtopic.php?p=589074#p589074

Lähem kümnend on teine asi, aga lähema kümnendi jooksul vist nagunii selles vallas midagi olulist ei toimu.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2019 12:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
Ei olegi aktsioom - lihtsalt kui Eesti soovib omada ka merekaitset iseseisva kaitsevõime kontekstis, siis asümmeetriast pääsu pole mingit moodi. Ja seda asümmeetriat saavutada lihtsalt suur(emate) riikide aluseid kopeerides pole võimalik. See oleks ehk võimalik, kui meil oleks ülevaate igast ruutkilomeetrist merest ning meie alused oleksid vastasele nähtamatud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2019 13:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 369
Vaevu vähemalt vastase väiteid ümber lükkama. Sa lihtsalt ignoreerid neid ja lased oma joru edasi.
Aga oma jorus on vastuolud sees:
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
1:20 vähemuses kaotatakse sõda alati. Isegi kui vahepeal õnnestub mõni lahing võita.

Seda juhul, kui väiksem pool ei taotle asümmeetrilist vastust. ....

On tõsi, väikeriigile on ulmeline eesmärk lüüa suurriiki sõjas. ....

Kapten Trumm kirjutas:
Jah, valede strateegiliste valikutega võib ka mistahes nipisõjale järgneda seis, kus ikkagi ülekaal hakkab maksma, kui vastasel õnnestub see 1:20 või 1:10 realiseerida esimeses lahingus, siis tuleb kaotus tunduvalt varem.

See on just see auk, kuhu niisugused arutelud kipuvad kukkuma: kuidas hiljem kaotada. Muide, strateegia vigu ei saa taktikalisel tasandil parandada. Minust targem mees on öelnud, et strateegia ilma tatikata on kõige pikem tee võidule, aga taktika ilma strateegiata on suur lärm enne kaotust.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2019 13:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 369
Lemet kirjutas:
Tsiteeri:
Sellise loogika järgi lasti Ukraina kohal MH17 alla


Vale, MH-17 võrdsustub Tallinki autopraamidega. Konkreetne laev(lennuk) konkreetselt regulaarreisi sooritamas.

Pole päris õige.
Tsiteeri:
According to the original flight plan, MH17 was to fly over Ukraine at flight level 330 (33,000 feet or 10,060 metres) and then change to FL 350 around the Ukrainian city of Dnipropetrovsk. .... At 16:00 local time (13:00 UTC), the crew asked for a deviation of 20 nautical miles (37 km) to the left (north) of course, on airway L980, due to weather conditions. This request was also approved by Dnipro Control ATC. .... At 16:19 local time (13:19 UTC), Dnipro Control noticed that the flight was 3.6 nautical miles (6.7 km) north of the centreline of approved airway and instructed MH17 to return to the track.

Need on siiski detailid. Oluline on loogika: laskealas (kill zone’is, territoriaalvetes, TEZ sees) -> ei ole omana tuvastatud -> tuld

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2019 13:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 369
Kapten Trumm kirjutas:
PQ-17 kaotused olid 24 kaubalaeva, lahingus Atlandi pärast kaotati (peamiselt allveelaevade läbi) kaubalaevu ca 3500. Seega, kumb siis rohkem mõju avaldas, need kaks lahingulaeva või 1500 allveelaeva?

Sa ei mõista konteksti. Oluline pole, mitu laeva Tirpitz uputas, vaid kui paljud Briti laevad teda (ja teisi suuri Saksa sõjalaevu) passima pidid ega saanud midagi kasulikumat teha ja kui paljud suured sõjalaevad pidid saatma konvoisid, ehkki allveelaevadega oleks ka väiksemad ja odavamad alused hakkama saanud.
Ma ei väida, et sakslased poleks pidanud sõja alguses või alguseks rohkem allveelaevu ehitama. Ma väidan, et ka suurtel sõjalaevadel oli oma roll ja sakslased võtsid enda omadest enam-vähem maksimumi välja.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2019 14:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
Aga vaatame, mis siis päeva lõpuks alles oli ja mingit võitlusvõimet omas.
Saksa suured sõjalaevad olid 1945. a maikuuks kas põhja lastud või istusid kuskil sadamas (tihti seal ka sodiks pommitati).
Saksa allveelaevadest tuli käsu peale relvad maha panna merelt tagasi 64 allveelaeva (valdavalt Atlandilt) ja peale allaandmiskäsku uputati 12 allveelaeva (eks siis ei saanud käsku kätte või otsustasid seda eirata). Seega Euroopas sõja lõppedes oli merel 76 allveelaeva.

Andmed võetud https://uboat.net/fates/at-sea.htm

Siin pole midagi rääkida, teemal millest midagi võeti. Võimalus pälvida torpeedo rippus liitlaslaevade kohal viimaste tundideni. Saksa pealveelaevastik kui oht konvoidele oli täiesti marginaliseeritud kuskil 1944. a lõpuks.

Atlandil olid peamiselt Briti suured sõjalaevad, millel tegelikult kuni D-Day'ni (mis oli alles 1944 keskel) õiget rakendust nagunii polnud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2019 14:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4967
Tsiteeri:
Siin pole midagi rääkida, teemal millest midagi võeti. Võimalus pälvida torpeedo rippus liitlaslaevade kohal viimaste tundideni. Saksa pealveelaevastik kui oht konvoidele oli täiesti marginaliseeritud kuskil 1944. a lõpuks.

Sa esitad siin ainult pool lugu. Liitlaste meretranspordi kaotused olid tegelikult üsna muutlikud.
http://image.wikifoundry.com/image/1/w- ... /GW720H540
Sõja alguses toimus suur tõus kuni 41. aasta keskpaigani. Sellele järgnes järsk langus, sest britid olid õppinud kasutama erinevaid vastumeetmeid. 42. aastal saabus uus tõus, sest sõtta astusid ameeriklased, kelle üks juhtidest ei soovinud üldse brittide õppetunde arvesse võtta ega nendega koostööd teha. 43. aasta keskpaigaks aga oldi juba oma vitsad kätte saadud ja sakslaste efektiivsus langes järsult. Sellest hetkest kuni sõja lõpuni olid allveelaevad samuti marginaalse tähtsusega. Ütleme nii, et sakslaste kollaps merel oli üsna täielik, hõlmates ka allveelaevade tegevust. Kusjuures allveelaevu ehitati aja möödudes järjest rohkem ja rohkem ning neid uputati järjest rohkem ja rohkem.
Seda on näha järgnevatel graafikutel:
https://uboat.net/media/layout/images/g ... rength.gif
http://www.kbismarck.org/uboatlosses.gif


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2019 17:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Veebr, 2012 19:47
Postitusi: 505
Lasete siin ennast meelitada mingitele kõrvalkurssidele. :roll:

Minust targemad inimesed on tõdenud, kõik uus on ammu unustatud vana.
Teine sügav mõte, ajalool on teatavasti komme korduda ja inimestel tavaks seda tõsiasja ignoreerida.

Soome laht. Aasta 1941. Oli Balti Punalipulisele laevatatav? :dont_know: Mitte eriti? Milliste efektoritega saavutati?

Sellepärast, et Kriegsmarine etendas mingit enda versiooni Trafalgari merelahingust Tallinna all?

_________________
Kuhu istub 300 kg gorilla, kui ta kinno läheb?

Aeg devalveerib kõik, ka banaanid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Aug, 2019 19:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 380
Tsiteeri:
Kipub jauramiseks minema.
Vastan siiski ühele Trummi küsimusele.
https://www.shadowyverdict.com/the-germ ... e-raiders/
http://www.naval-history.net/WW2Campaig ... rships.htm
https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of ... ce_raiders
Kiire otsingu tulemus. Mereväelaste käest võid privas tõenäoliselt paremaid allikaid saada.

Mulle tundub küll, et suurte laevadega konvoide ohustamine sunnib vastaspoolt kulutama palju rohkem energiat ning vaeva oma kaubalaevade kaitseks ning eskordiks. Ja seda just nimelt suurte laevade arvelt, sest just nemad on ju reaalselt ainsad, kes suudavad teistele suurtele laevadele vastu seista. Ning ka inglastel ei olnud suuri laevu tohutult, et katta kõik konvoid lahingulaevadega, vaid pigem oli nende järgi karjuv vajadus ka mujal. Samuti olid kõik saksa suured laevad suhteliselt kiired - ehk siis teoreetiliselt võimelised põgenema kõigi ohtlike laevade eest, mis muutis nende püüdmise-leidmise keerulisemaks. Mina saan aru, et ka see on ju asümmeetrilisus-ebakonventsionaalsus, kui inglastele mugava suure lahingu andmise asemel otsitakse haavatavaid kohti, kus valusalt nõelata, millele inglased olid sunnitud palju suuremate jõududega reageerima ning üha suuremaid merealasid katma. Üksikud laevad suutsid inglaste jaoks kõige kriitilisemal ajal uputada sadu tuhandeid tonne kaupa - [alates 06.1940 või 01.1941?] Until June 1941, German warships sank 37 ships of 188,000 tons and raiders 38 ships of 191,000 tons. Thereafter neither type inflicted many losses as worldwide convoys were organised and the raiders' supply ships sunk. Pole tegemist küll tohutute edulugudega võrreldes alveesõjaga, aga ma ei näe ka, et tegemist oleks olnud mingi egotrippiga või reaalsustaju puudumisega. Aga ju Kapten Trumm jagab meresõja elementaartaktikat paremini kui moi.

German Raiders - Converted from a merchantman and heavily armed, auxiliary cruiser “Atlantis” sailed for the Indian Ocean round the Cape of Good Hope. In 1941 she moved into the South Atlantic, and operations lasted for a total of 20 months until her loss in November 1941. She was the first of nine active raiders, seven of which went out in 1940. Only one ever broke out for a second cruise. Their success was not so much due to their sinkings and captures - a creditable average of 15 ships of 90,000 tons for each raider, but the disruption they caused in every ocean. At a time when the Royal Navy was short of ships, convoys had to be organised and patrols instituted in many areas. In 1940 raiders accounted for 54 ships of 370,000 tons. The first German raider was not caught until May 1941 - 14 months from now.

[Hipper] was the first of the German big ships to reach the French Biscay ports [12.1940]. From there she and her companions pose a major threat to the Atlantic convoy routes right up until the big-ship "Channel Dash" of February 1942.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2019 9:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
London Bridge:
Sõjalaevad 37 ja raiderid 38...... :wall:
Atlandil kaotati kaubalaevu aga 3500.
See moodustab kaubalaevastiku kaotustest umbes 2,1%.
Ehk mõju oli väga väike. Seega ei veena.

gorilla:
Tsiteeri:
Soome laht. Aasta 1941. Oli Balti Punalipulisele laevatatav? :dont_know: Mitte eriti? Milliste efektoritega saavutati?
Sellepärast, et Kriegsmarine etendas mingit enda versiooni Trafalgari merelahingust Tallinna all?


Valdavalt miinidega.
Sõja alguses sakslased suuri sõjalaevu siia kanti ei saatnudki. Siin osalesid ainult kerged jõud (allveelaevad ja torpeedopaadid) koos miinipanijatega ja sakslaste strateegia oli jätta maa poolt punalaevastik baasideta (mis peaaegu õnnestuski). Suurte sõjalaevade kasutamisega on seotud siin 2 episoodi - 1941. sügisel, kui arvati, et Leningrad langeb ja punased üritavad oma allesjäänud laevadega Rootsi pageda (mis ei realiseerunud) - selle tõkestamiseks loodi saksa laevastiku üksus, kuhu kuulusid ka suured sõjalaevad ja 1944. a sügisel, mil sakslased toetasid Kuramaa kotti ja sõdimist Saaremaal (saksa raskeristlejad figureerisid siin). Soome lahele sakslased miiniristlejast suuremaid laevu pole saatnud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2019 9:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
URR kirjutas:
See on just see auk, kuhu niisugused arutelud kipuvad kukkuma: kuidas hiljem kaotada. Muide, strateegia vigu ei saa taktikalisel tasandil parandada. Minust targem mees on öelnud, et strateegia ilma tatikata on kõige pikem tee võidule, aga taktika ilma strateegiata on suur lärm enne kaotust.


Kuidas väikeriik superriiki lahinguväljal strateegiliselt võidab, kuulub vähemalt rahvusvahelist õigust loominguliselt rakendava VF puhul selge fantaasia hulka. USA puhul on see teoorias võimalik (kuna USA avalikkus kardab kaotusi). Ma saan aru, et sa pead winning strategy all nüüd silmas Eesti osalust ühendlaevastikus Läänemerel. Paraku on siin teatud hulk veealuseid miine peidetud. Esiteks - nagu ma eespool juba olen tõestanud, siis ühendlaevastiku-kompatibiilsed sõjalaevad maksavad vahemikus 100-400 miljonit tükist. Mis on suhteliselt ülejõu käiv. Teiseks selliste koalitsioonidega kaasnevad erinevad riskid. Näiteks selles, et asi pole H+8 tundi lahinguvalmis ja vastane asub lahingusse ainult Eesti laevadega (kuna need asuvad lähemal) ning uputab need erilise kahtluseta. Tuletame näiteks meelde igasugu "viljakaid" koostööprojekte lõunanaabritega ja Leedu Vürstiriigi katseid selliseid asju endale kahmata. Nii militaaris kui tsiviilis.

Ja selles olen ma endist meelt, et igasugu koalitsioonid ja ühendlaevastikud on üks kena võimalus põhjendada (iseseisva kaitsevõime kontekstis) eluvõimetuid üritusi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2019 9:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
URR kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
PQ-17 kaotused olid 24 kaubalaeva, lahingus Atlandi pärast kaotati (peamiselt allveelaevade läbi) kaubalaevu ca 3500. Seega, kumb siis rohkem mõju avaldas, need kaks lahingulaeva või 1500 allveelaeva?

Sa ei mõista konteksti. Oluline pole, mitu laeva Tirpitz uputas, vaid kui paljud Briti laevad teda (ja teisi suuri Saksa sõjalaevu) passima pidid ega saanud midagi kasulikumat teha ja kui paljud suured sõjalaevad pidid saatma konvoisid, ehkki allveelaevadega oleks ka väiksemad ja odavamad alused hakkama saanud.
Ma ei väida, et sakslased poleks pidanud sõja alguses või alguseks rohkem allveelaevu ehitama. Ma väidan, et ka suurtel sõjalaevadel oli oma roll ja sakslased võtsid enda omadest enam-vähem maksimumi välja.


Tõepoolest. Saksa suurte sõjalaevade reidi oht tingis selle, et igat olulisemat konvoid saatis lähipiirkonnas liitlaste eskaader, mis koosnes 1-2 lahingulaevast või lahinguristlejast, mõnest kergeristlejast ja miiniristlejatest. Siinkohal muidugi meenutame, et lahingulaevu ja -ristlejaid oli ainuüksi brittidel üle 20.
Ja eespool olid juba välja toodud kaotused - pealveejõud uputasid kaubalaevastiku kaotatud 3500-st laevast alla 100 ehk ca 2%. Seega tundub, et liitlaste põhiaur pidi minema ikkagi allveelaevade jahtimisele.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2019 9:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
Kriku kirjutas:
Kipub jauramiseks minema.
Minu arvates on liiga vähe tähelepanu pälvinud 73. leheküljel (juba 8 lk. tagasi!) postitatud argument, et kui kõik Läänemere riigid (või ka NATO omad) võrreldavalt panustaksid, oleks ühendlaevastik VF omas sümmeetriliselt üle. See, et sajandi keskpaigani planeerides peaks Eesti või Baltimaad lähtuma asümmeetrilistest strateegiatest, ei ole aksioom.
viewtopic.php?p=589074#p589074
Lähem kümnend on teine asi, aga lähema kümnendi jooksul vist nagunii selles vallas midagi olulist ei toimu.


Paraku on selline kontseptsioon ekslik (õigemini - poolik). Sest võitluses mereülemvõimu pärast on (Läänemere oludes) vähemalt sama tähtis komponent õhuülemvõim. Seega, et see vene laevastikku üle kaaluv sümmeetriline regionaalne ühendlaevastik (see on siis ilma USA ja GB-ta) saaks merel tegutseda, peab ta omama ka vähemalt õhupariteeti õhuruumis Läänemere kohal, vastasel juhul osutub see eskaader pidevate venelaste õhurünnakute sihtmärgiks. Taolised alused, mida Balti riikide rahakott välja käristaks ehk kuidagi, omavad ainult lähiõhutõrje võimet (kuni 15 km) ja väga piiratud ülilähitõrjevõimet, mis muudab nad tiibraketirünnakule kaunis haavatavaks.

Seega, kui iga Balti riik "käristab" välja 3-4 korvetti tiibrakettidega, siis lisaks tuleb "välja käristada" ja üks lennueskadrill (10-12 hävitajat) riigi kohta, tagamaks elementaarset laevade õhukaitset - seega kaitse-eelarve võiks ollagi siis 4-5% SKP-st, mina hääletaks valimistel kohe selle poolt. Laevastikku lihtsalt ei saa käsitleda asja iseeneses. See eskadrill riigi kohta ei ole kuskilt tuulest võetud - see on üksuse suurus, et tagada ühe lüli (4 lennukit) pidev operatsioonivalmidus riigi kohta (ja raskuspunkti hetkeks 2 lüli).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2019 10:12 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19899
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Paraku on selline kontseptsioon ekslik (õigemini - poolik). Sest võitluses mereülemvõimu pärast on (Läänemere oludes) vähemalt sama tähtis komponent õhuülemvõim.
Jah, see on NATO-l juba praegu.

Kapten Trumm kirjutas:
Seega, kui iga Balti riik "käristab" välja 3-4 korvetti tiibrakettidega, siis lisaks tuleb "välja käristada" ja üks lennueskadrill (10-12 hävitajat) riigi kohta
Ma ei rääkinud Balti riikidest, vaid Läänemere NATO riikidest.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2019 10:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
NATO-l on tohutu mereülekaal (ja õhuülekaal) ka ilma igasugu (meie osalusega) regionaalsete eskaadrite/eskadrillideta. Miks me sedasi valikuliselt seda kasutame? Et merel on meie laevu vaja, aga taevas on "NATO nagunii".....?

Ma saan muidugi asja tagamaadest aru küll - käib lihtsalt infovoog teemal, et vaja on uusi (ja ägedamaid) laevu osta. Umbes nagu enne masu oli hädavajadus osta transpordikoptereid osta. Seepärast on ka laevade järgi tohutu hädavajadus, aga õhus on "NATO nagunii on". :dont_know:

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2911 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85 ... 195  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt