www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 07 Aug, 2020 13:47

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2910 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 136, 137, 138, 139, 140, 141, 142 ... 194  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2020 20:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4963
Kriku kirjutas:
Akf Kilo Tango argumendid on loogilised, aga tuletan meelde, et mereväelased on siin ka rääkinud Eesti mereväe tegutsemisest koos teiste Läänemere riikide laevadega - et koos suudetakse rohkem välja panna kui potentsiaalne agressor.


Väga suure hulga konfliktistsenaariumite puhul ma sellesse ei usu. Merevägi võib seda tahta, kuid see nõuab poliitilist seisukohavõttu ja oletame, et sel hetkel on Soomes ja Rootsis parajasti sotsid võimul - no ei juhtu sellist asja.

Üks asi on lähtuda suurest Venemaa vs. Lääs vastasseisust, aga poolvinnas konfliktis à la Iseiseisev Narva Vabariik, ei ole mereväest tuhkagi kasu ja siis on väga raske näha ka teiste Balti merevägede sekkumist.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2020 21:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4963
tuna kirjutas:
...

Aga hea küll. Asja iva on selles, et lähema 10-15 aasta vaates tuleb meil niikuinii laevastikku raha lisaks panna. Kõigepealt on meil endal seda vaja. Teiseks, mõistaandvad köhatused liitlastelt on juba tulnud ja mida aeg edasi, seda tungivamaks need muutuvad. ...


Nõus. Siis kulutame seda 10-15 aasta vaates. Aga mitte enne. Ma saan aru küll, et Kärdlast vaadates paistab merevägi esmatähtis, aga vaatamata liitlaste köhale tuleb siiski jälgida enda prioriteete ja neid ka liitlastele vajadusel selgitada. Pealekauba jooksis mul siin nüüd juhe kokku selle koha peal, et kuidas liitlaste köhatused lahendavad meie mehitatuse probleemi?

Mistahes viimaste konfliktide ajal ei ole ma kusagil näinud mereväe sisulist rolli. Küll aga on väga olulist rolli mänginud lennuvägi ja õhutõrje. Meil on ette nähtud sõjaaja kiirreageermistruktuur 2026 aastaks 25 000 meest. Lisaks needsamad CV90-d, K-9 Kõud, Pasid ja suurtükid. Kui sa väidad, et õhutõrjele tuleb eelistada mereväge, aga selleks ei pea nimetet varustusest loobuma, siis tegelikult just sellele sa õhutad. Sest ilma õhutõrjeta tambitakse kogu see ajaga kokku ostetud riistvara koos sisalduva meeskkonnaga sodiks. Terve hulk viimase 30 aasta konflikte on seda näidanud. Mitu korda peab inimestele sama asja demonstreerima, enne, kui nad asjast aru hakkavad saama?

Pealveelaevade hankimisega luuakse kontsentreeritud punktid, mis, tõsi, suudavad vastasele vajadusel kahju tekitada, kuid mille peamine aur kulub enese kaitsmisele vastase veesõidukite ja õhusõidukite vastu. Võtame kasvõi selle eespoolviidated Ticondenoga klassi laeva (selgelt üle dimensioneeritud meie vaatest, aga mitte see pole point). Relvastus Wikipedia andmetel:

Tsiteeri:
Armament:
2 × Mk 26 missile launchers (õhutõrje)
68 × RIM-66 SM-2 (õhutõrje)
20 × RUR-5 ASROC (allveelaevatõrje)
8 × RGM-84 Harpoon missiles
2 × 5 in (127 mm)/54 caliber Mark 45 lightweight gun
2–4 × .50 in (12.7 mm) cal. machine gun
2 × Phalanx CIWS (õhutõrje)
2 × Mk 32 12.75 in (324 mm) triple torpedo tubes (allvee- ja pealveelaevatõrje)
Aircraft carried: 2 × Sikorsky SH-60B or MH-60R Seahawk LAMPS III helicopters. (allveelaevatõrje)


Ehk siis praktiliselt valdav osa relvastust on enesekaitseks (sh. nii kühi- kui keskmaa õhutõrje kolmes kihis). Tõsi, iga enesekaitserelva saab kasutada ka ründerelvana, aga õhutõrje osakaal ise peaks andma pildi, mida tähendab laeva kaitsmine. Praktiliselt kõik lähiriikide vähegi suuremad veesõidukid omavad keskmaa õhutõrjet (Visby pealt koonerdati Unkhonto ära). Mis merel ei ole sugugi odavam, kui maal.

Nüüd selgita mulle palun, miks me peame kaitsma mereväelasi õhurünnakute eest, aga pikaajaliselt välja õpetatud maavägi on kaitseta. Ma ei näe selles mitte mingisugust loogikat peale selle eelpoolmainitud Kärdla vaatevinkli. Ja kui me otsustame ilma lennuväge omamata hankida midagi Visby sarnast, siis andke andeks - see ei ole kõige nutikam investeering.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2020 21:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29370
Ticonderoga ongi WWII termineid kasutades algselt õhutõrjeristleja. Selle aluse loomise peamine eesmärk oli tõrjuda NSVL laevastiku/lennuväe massilist tiibraketirünnakut lennukikandja (lahingugrupi) vastu. Kui vaadata aega, millal alus loodi, siis muud taolist vahendit polnud. Tal oli fikseeritud radarisüsteem, mis suutis jälgida suurt arvu märke ja tohutu arv ÕT rakette, millega sai kiirtempos anda tuld.

Hilisema seeria laevad lasid ÕT rakette otse vertikaalshahtidest (polnud vaja seda ühte laskeseadet ümber laadida, mis võttis aega). Vertikaalsed shahtid olid juba universaalsed, sinna sai panna peale ÕT rakettide ka tiibrakette laevade ja maismaamärkide vastu. Raketid lasti välja vertikaalselt. Sama lahendus kolis hiljem üle ka Arleigh Burke klassi hävitajale.

Aga selles olen sinuga täielikult nõus, et väike arv küllalt suuri pealveelaevu on asi, mis hakkab endale külge tõmbama probleeme, mille lahendamisega nad ainult tegelevadki, jõudmata muud teha. Ja lisaks laevadele on venelastel olemas siinsamas regioonis suurusjärk 80 Su-27-laadset hävituspommitajat, mis kannavad ka tiibrakette. Lisaks võib siia sõidutada Moskva alt Tu-22M3-sid jne.

Väike, kuid arvukas paadistik on taolisest probleemist vaba ja kui merel läheb liiga kuumaks, siis alla 20 tonnine alus on võimalik tõmmata treilerile ja peita metsa (või treilerdada teise Eesti otsa ja seal veesata uuesti). Leides aga sellise kallihinnalise 80 m korveti, mis meie võimaluste juures on relvastatud mõne tiibraketi ja SHORAD õhutõrjega, siis klammerdutatakse selle külge ja kui sa ära kaduda ei suuda, siis see uputatakse. Samamoodi on taolisest probleemist vaba maismaal asuv rakett-pealeveetõrje.

Seejuures ei olegi probleem niipalju pealveelaevastik, kui just õhuvastane ja kaugmaa tiibraketid, sest nende vastu võitluseks pole üldiselt korvetid ega raketikaatrid eriti tugevalt relvastatud. Konventsionaalse laevastiku eduka tegevuse vaikimis eeldus on enamasti vähemalt õhuülekaal.

Pöörake näiteks tähelepanu Soome Haminate või Rootsi Visbyde käituritele. Mõlemad alused on veepaiskuriga ja väikse süvisega. See on selleks, et alused suudaks ära kasutada skääride (ehk saarte ja poolsaarte labürint Soome ja Rootsi rannikul) varjeomadusi ja tõsises sõjas nendega vaevalt suurel merel promeneerima hakatakse - hukukindlus on selleks liiga nigel (just õhutegevuse eest).

Tsiteeri:
Pealveelaevade hankimisega luuakse kontsentreeritud punktid, mis, tõsi, suudavad vastasele vajadusel kahju tekitada, kuid mille peamine aur kulub enese kaitsmisele vastase veesõidukite ja õhusõidukite vastu.


Põhimõtteliselt on jah nii, et võitluses suurema vastasega tuleb üritada center of gravity tüüpi ürituste vältimist, sest nt VF relvajõud on võitluseks sellise vastasega suhteliselt hästi valmis ja varustatud.

Teine aga on eespool (sind siis teemas osalemas polnud) nn valgete elevantide probleem. Soome siseriiklikus vaidluses uute laevade tellimisel käis see läbi - näiteks olid WWII eel soetatud suured rannakaitse soomuslaevad, millel ei õnnestunud terve WWII jooksul ühtegi pauku punalaevastiku vastu teha, kogu aur kulus maskeerimisvõrgu all istumisele, sest venelased pöörasid neile propagandistlikel põhjustel suurt tähelepanu ja kulutasid nende jahtimisele suuri ressursse. Mis lõpuks päädis saksa ristleja uputamisega Kotka sadamas 1944 Väinamöineni pähe. Venelased jälgivad taolisi asju nagu hauduvat kana munade peal ja ei säästa vahendeid nende ründamiseks.

Kui neile valgetele elevantidele kulunud raha oleks kulunud nt torpeedokaatritele ja allveelaevadele, siis oleks põhjalastud punalaevastiku aluste nimekiri palju pikem.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2020 21:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29370
Tsiteeri:
aga vaatamata liitlaste köhale tuleb siiski jälgida enda prioriteete ja neid ka liitlastele vajadusel selgitada


Eestis peaksid suuremad investeeringud olema kasutatavad nii iseseisva kaitsevõime kui liitlaskoostöö kontekstis. Kui võime on elujõuline vaid liitlaskoostöö kontekstis (nt liitlased kaitsevad seda), siis selle võiks rahulikult tõsta nimekirja lõppu, sest see liitlaste kaitse pole iseenesest mõistetav. Praktiline näide on seesama miinijahtimise teema. Elujõuliseks liitlaskoostöö kontekstis võib pidada ka igasugu kahuritega patrull-alused, mille enesekaitse võime on veel pisem.

Seega, kui traditsioonilised pealvee sõjalaevad pole tõenäoliselt elujõulised iseseisva kaitsevõime olukorras (kus liitlased eriti aidata ei saa), siis peaks mõtlema midagi muud välja. Võti on siin asümmeetria ja mittekonventsionaalsus, sest sümmeetriliselt on meil vähe lootust edu saavutada, ka siis kui lõunanaabritega koos teha õnnestuks.

Asümmeetriline lahendus on ka luua hukukindel (mobiilsed radarid, passiivsed sensorid, vaatlus) vaatlusvõrk ning lennutada rakette kuskilt mandilt, hoolega peidetud kohast.

Hoiatava näitena võime tuua Gruusia laevastiku saatuse 2008 sõjas, kus vastast mõjutada ei suudetud isegi minimaalselt, 2 laeva uputati merel ja 2 laeva sadamas. Ja selleks polnud vene laevastiku peajõud Sevastoopolist kohale jõudnudki.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2020 21:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 472
Asukoht: Kärdla
Kilo Tango kirjutas:
Mistahes viimaste konfliktide ajal ei ole ma kusagil näinud mereväe sisulist rolli. Küll aga on väga olulist rolli mänginud lennuvägi ja õhutõrje. Meil on ette nähtud sõjaaja kiirreageermistruktuur 2026 aastaks 25 000 meest. Lisaks needsamad CV90-d, K-9 Kõud, Pasid ja suurtükid. Kui sa väidad, et õhutõrjele tuleb eelistada mereväge, aga selleks ei pea nimetet varustusest loobuma, siis tegelikult just sellele sa õhutad. Sest ilma õhutõrjeta tambitakse kogu see ajaga kokku ostetud riistvara koos sisalduva meeskkonnaga sodiks. Terve hulk viimase 30 aasta konflikte on seda näidanud. Mitu korda peab inimestele sama asja demonstreerima, enne, kui nad asjast aru hakkavad saama?
[---]
Ehk siis praktiliselt valdav osa relvastust on enesekaitseks (sh. nii kühi- kui keskmaa õhutõrje kolmes kihis). Tõsi, iga enesekaitserelva saab kasutada ka ründerelvana, aga õhutõrje osakaal ise peaks andma pildi, mida tähendab laeva kaitsmine. Praktiliselt kõik lähiriikide vähegi suuremad veesõidukid omavad keskmaa õhutõrjet (Visby pealt koonerdati Unkhonto ära). Mis merel ei ole sugugi odavam, kui maal.

Nüüd selgita mulle palun, miks me peame kaitsma mereväelasi õhurünnakute eest, aga pikaajaliselt välja õpetatud maavägi on kaitseta. Ma ei näe selles mitte mingisugust loogikat peale selle eelpoolmainitud Kärdla vaatevinkli. Ja kui me otsustame ilma lennuväge omamata hankida midagi Visby sarnast, siis andke andeks - see ei ole kõige nutikam investeering.
Pöördud vale isiku poole. Mina tõin vaid tsitaadi esile, rõhutamaks, et prioriteetide osas on erinevaid arvamusi. Las seisukoha autor ise seletab, miks ta siin foorumis esitas "Kärdla vaatevinkli".

Omalt poolt võin vaid korrata kurba tõdemust, et merel me vaid mängime riiki. Valida on meil selle vahel, kas teeme oma kodutöö ära enne mingit litakat või taotakse tarkus meile tagumiku kaudu pähe.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2020 21:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29370
See mõistus võib kergesti pähe tulla sedasi, et vastane uputab 1-2 laeva kiiresti ja ülejäänute säästmiseks tuleb teha nagu Soome soomuslaevadega - kuskile vanasse kalasadamasse kamovõrgu alla, kus oodatakse relvarahuni. Gruusia näide vist polnud veenev?

Selline asjade käik ei aita meil ju kuidagi rohkem või parem riik olla?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2020 22:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 472
Asukoht: Kärdla
Pagan, ma oleksin jälle võinud vanduda, et keegi kirjutas siin paar postitust tagasi, et riigikaitse on üks tervik. Selleks et jõuda täiemahulise sõjani, kus vastane uputab või siis ka ei uputa meie laevu, tuleb läbida üsna pikk tee kriisi arengus. Ma saan aru, et kõige vingem on arutleda sõjast. Paraku me oleme väikeriik, kes ei saa jätta kasutamata ühtki võimalust ilma sõjani jõudmata oma huve kaitsta. Tööriistad selleks peavad olema võimalikult mitmekesised.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2020 22:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4963
tuna kirjutas:
Pagan, ma oleksin jälle võinud vanduda, et keegi kirjutas siin paar postitust tagasi, et riigikaitse on üks tervik. Selleks et jõuda täiemahulise sõjani, kus vastane uputab või siis ka ei uputa meie laevu, tuleb läbida üsna pikk tee kriisi arengus. Ma saan aru, et kõige vingem on arutleda sõjast. Paraku me oleme väikeriik, kes ei saa jätta kasutamata ühtki võimalust ilma sõjani jõudmata oma huve kaitsta. Tööriistad selleks peavad olema võimalikult mitmekesised.


Et mitte kasutada "S" tähega võõrsõna, küsiks, et mida paganat sa öelda tahtsid? Keegi ei räägi siin praegu täiemahulisest sõjast, vaid eri konfliktistsenaariumiteks valmistumiseks. Väga suur osa neid erinevaid stsenaariumeid sisaldavad karjuvat vajadust õhutõrje järele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2020 22:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4963
tuna kirjutas:
...
Omalt poolt võin vaid korrata kurba tõdemust, et merel me vaid mängime riiki. Valida on meil selle vahel, kas teeme oma kodutöö ära enne mingit litakat või taotakse tarkus meile tagumiku kaudu pähe.


Absoluutselt nõus ja keegi vaidlegi sellega. Pigem on erinevad nägemused selle koha peal, kuhu tuleb raha enne suunata - kas olemasolevate võimete kaitsmisesse ilmselge ja väga suure ohu eest, mille rakendumist oleme me mitmetes hiljutistes konfliktides korduvalt näinud, või hakkame "merel riiki olema".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2020 23:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 472
Asukoht: Kärdla
Kilo Tango kirjutas:
Keegi ei räägi siin praegu täiemahulisest sõjast, vaid eri konfliktistsenaariumiteks valmistumiseks.

Siin tahaks küll veidi selgitust. Kui me räägime meie laevade uputamisest ja meie maaväe maa sisse tampimisest vastase poolt ning ei räägi täiemahulisest sõjast, siis millest me räägime?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2020 0:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4963
tuna kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:
Keegi ei räägi siin praegu täiemahulisest sõjast, vaid eri konfliktistsenaariumiteks valmistumiseks.

Siin tahaks küll veidi selgitust. Kui me räägime meie laevade uputamisest ja meie maaväe maa sisse tampimisest vastase poolt ning ei räägi täiemahulisest sõjast, siis millest me räägime?


Aga vaata palun ise, mis Süürias toimus. Täiemahuline sõda - kindlasti mitte. Piiratud ulatusega konflikt - seda küll. Õhutõrjet oli tarvis - kindlasti. oletame, et Süüria mässajatel oleks olnud mingi laevastik: kui kaua see oleks vastu pidanud ja mis kasu sellest oleks olnud?

Kui sa tahad öelda, et Eestis ei ole mingid sarnased stsenaariumid mõeldavad, siis sa pead küll oluliselt tublima veenmistööga tegelema, kui seni.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2020 9:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8914
Asukoht: Siilis
Kilo Tango kirjutas:
Kriku kirjutas:
Akf Kilo Tango argumendid on loogilised, aga tuletan meelde, et mereväelased on siin ka rääkinud Eesti mereväe tegutsemisest koos teiste Läänemere riikide laevadega - et koos suudetakse rohkem välja panna kui potentsiaalne agressor.

Väga suure hulga konfliktistsenaariumite puhul ma sellesse ei usu. Merevägi võib seda tahta, kuid see nõuab poliitilist seisukohavõttu ja oletame, et sel hetkel on Soomes ja Rootsis parajasti sotsid võimul - no ei juhtu sellist asja.
Üks asi on lähtuda suurest Venemaa vs. Lääs vastasseisust, aga poolvinnas konfliktis à la Iseiseisev Narva Vabariik, ei ole mereväest tuhkagi kasu ja siis on väga raske näha ka teiste Balti merevägede sekkumist.

..sellele postile kirjutaks kahe käega alla - sest niilihtne see kõik ongi :|

Ning kui tänane küsimus oleks, et mis "merevägede koostegutsemist" saab olla, kui Soomes-Rootsis jälle naiskommunistide valitsused - siis pidagem meeles ka täiega äpardunud "soomelahesulgemist" 1939.a - siis ei olnud ei siin ega sealpool Soome lahte kommareid võimul aga "merevägede koostegutsemine" lõppes ühe poole poliitikutest fiaskoga sellegipoolest..

Ergo - kõik need idealistlikud kujutelmad mingist Baltimere naabrite "merevägede koostegutsemisest" olid, on ja jäävad lapsikuteks muinasjuttudeks.. midagi võiks ju ajaloost õppida ka :mrgreen:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2020 9:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8914
Asukoht: Siilis
Kilo Tango kirjutas:
Mistahes viimaste konfliktide ajal ei ole ma kusagil näinud mereväe sisulist rolli. Küll aga on väga olulist rolli mänginud lennuvägi ja õhutõrje. Meil on ette nähtud sõjaaja kiirreageermistruktuur 2026 aastaks 25 000 meest. Lisaks needsamad CV90-d, K-9 Kõud, Pasid ja suurtükid. Kui sa väidad, et õhutõrjele tuleb eelistada mereväge, aga selleks ei pea nimetet varustusest loobuma, siis tegelikult just sellele sa õhutad. Sest ilma õhutõrjeta tambitakse kogu see ajaga kokku ostetud riistvara koos sisalduva meeskkonnaga sodiks. Terve hulk viimase 30 aasta konflikte on seda näidanud. Mitu korda peab inimestele sama asja demonstreerima, enne, kui nad asjast aru hakkavad saama?

Jällegi perfektselt formuleeritud :|

Puudutavalt seda, et "mitu korda peab inimestele sama asja demonstreerima", siis minu vastus oleks, et meie tänase pseudomereväe "toitahelas" olijatele ei tõesta nagunii midagi ära - puht objektiivselt, eks :mrgreen:

Last but not least - mida tegi Georgia oma kasutuks osutunud väikse mereväega peale augustisõda :?:
Vastus õige - känseldas kui väeliigi.. ja vabanenud papp läks maaväe laiendamisele...

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2020 10:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4963
Borja kirjutas:
...

Ergo - kõik need idealistlikud kujutelmad mingist Baltimere naabrite "merevägede koostegutsemisest" olid, on ja jäävad lapsikuteks muinasjuttudeks.. midagi võiks ju ajaloost õppida ka :mrgreen:


Ma nii kategooriline ei oleks. Kindlasti oleks see oluline jõud, kui see toimiks ja ei saa välistada, et merevägede koostegutsemine saadakse käima ka konfliktisituatsioonis. Küll aga ei saa panna kõiki panuseid sellele kaardile, kuna selle ebakindlus on liiga suur. NATO puhul sõltub organisatsiooni toimimine artikkel 5 rakendumisest. Soome ja Rootsi puhul on elu näidanud, et nende vaade vastastikusele sõjalisele sõltuvusele võib kohati olla üsna veider. Ja ei maksa unustada, et 1939 oli Eesti see, kes Soome lahe sulgemisel ja Soomega koostöölt vaiba alt tõmbas. Küll pragmaatilistel põhjustel, aga see ongi asja iva. Soomlased on sellest õppinud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Mär, 2020 10:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29370
Mis puudutab rahvusvahelist koostööd ja aluste sobivust selleks, siis pole see ainult ju suurte alustega võimalik.
PPA hakkab Kreekat abistama peagi kahe "trummipaadiga", üks on juba seal ja teine läks hiljuti treileril teele.
Rootslased on analoogse, vähe suurema, sama Madeira Ribs alusega Vahemerel juba paar viimast aastat.
PPA (või mingi muu asutuse) suuri laevu ei näikse seal väga vajatama.

Foto laadimisest 2016
Pilt

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2910 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 136, 137, 138, 139, 140, 141, 142 ... 194  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt