Martin Herem kirjutas:Näiteks saab laevaga oluliselt kauem veeteel patrullida - kohal olla.
Ei ole tänapäeval enam tõsi. Patrull on vabalt võimalik luua 24/7 kas mehitatud (eelpoolmainitet näitena on Diamond DA42MPP õhus 12h tunnihinnaga 100€ ja kolme lennukiga on 24/7 kaetav koos hooldusajaga) või mehitamata lennuvahenditega. Lisaks see eelmisel lehel näitena toodud aerostaatradar, mis on enamasti 24/7 üleval ja mille ülevaoleku lüngad saab täita väiksema hulga lennukitega. Laevaradari nähtavuse puudustest (max 25 km) on siin juba räägitud ja seetõttu vajavad laevad horisonditaguste sihtmärkide avastamiseks ülla-ülla: lennuvahendeid.
Martin Herem kirjutas:
Laevu jälgida - kauem kui lennuvahendiga
Mille poolest on patrullimine ja jälgimine erinev? Meresõiduvahendid liiguvad enamasti nii aeglaselt, et nende jälgimine õhust ei ole mitte mingi probleem.
Martin Herem kirjutas:
Laevu saata - kauem kui lennuvahendiga
Tõsi, kuid laeva saatmine ei ole eesmärk omaette. Sellega öeldakse saadetava laeva kaptenile sisuliselt, et "me oleme valmis rakendama jõudu, kui sa ei käitu nii nagu me "soovitasime"". Sama asja saab lahendada muul moel. Näiteks patrullimine + kohene kohale ilmumine mehitatud või mehitamata kopteriga, kui toimub kõrvalekalle, kuid kindlasti on ka muid viise. Ka saab piirivalve vajadusel laeva saatmisega hakkama, kui on võimalik ähvardada õhust jõuga.
Martin Herem kirjutas:
Laevu häirida - kauem ja rohkem kui lennuvahendiga
Tõsi. Samas kui prioriteetne meil see häirimisvajadus tegelikult on? Kas piirivalve ei saa selle häirimisvajadusega hakkama?
Martin Herem kirjutas:
Laevade vastu jõudu näidata - mitmekülgsemalt kui lennuvahendiga
Oi selle väite kohta tahaks küll näiteid saada. Teiste laevade vastu jõu näitamine on ikka üsna piiritletud mistahes veesõiduvahendi pardalt võrreldes õhusõidukitega, mis saavad kasutada kogu relvastuse ampluaad, mis laevadel olemas + vabalt langev moon + kõiksugu mitteletaalse kraami alla loopimine. Ma tean väga vähe moona, mida saab kasutada ainult laeva pardalt. Peamiselt on siis tegemist väga suure laskeulatusega relvadega (>200km), mida meil niikuinii ei ole ega tule. Samuti on laevadel probleeme kõigega, mis tahab lennata horisondi taha - selleks vajatakse sihitamiseks andmeid teistest allikatest, aga neid allikaid meil ei ole.
Martin Herem kirjutas:
Laevale parduda - lihtsam ja rohkem ... ja tagasi ka lihtsam
Teoorias küll, aga praktikas on laevad väga erinevate parda kõrgustega ja väikese sõjalaeva pealt suure sõjalaeva või tankeri peale pardudes ei tea kunagi, mis seal ees ootab. Kopteriga pardumine tundub vähemalt mulle isiklikult sõjalisest vaatevinklist otstarbekam ja vastuvõtjas pooles rohkem respekti tekitav (psühholoogiliselt on väga suur vahe, kas sinu juurde tullakse alt üles, või ülevalt alla). Tagasi saab juba piirivalve aluse abil vajadusel.
Martin Herem kirjutas:
Laevale saab peale panna rohkem erinevaid võimeid kui lennukile - rohkem vaatlust, rohkem relvi, rohkem inimesi.
Tõsi ainult inimeste osas, aga need inimesed on seal peamiselt laeva süsteemide teenindamiseks. Kui meil on vaja saarestikku inimesi transportida, siis piisab mistahes väikeveesõidukitest. Pealegi ei kaota keegi lennuvahendite hankimise järel maismaad ära ja maale saab paigutada igal juhul rohkem võimeid, kui laevale. See suurem hulk kraami laeva pardal on paljuski illusioon, kuna laeval on seadmeid palju selle pärast, et sellel on vaja ennast kaitsta lennukite, teiste laevade, rakettide, allveelaevade, miinide jms. vastu. Lisaks on vaja jälgida, et väikesõidukitele otsa ei sõida. Lisaks on meil see kivine Väinameri. Ja ikka ei piisa sellest kraamist, sest näiteks allveelaevade vastu pealveelaev ilma helikopterita ei saa.
Point ei ole selles, et meil poleks üldse laevu vaja, vaid selles, et me peame investeerimist alustama õhuväe arendamisest praegusest niššiväest võitlusvõimeliseks. Kuidas seda täpsemalt teha ja mis võimeid katta on juba kerge akadeemilise uurimustöö teema. Hakata aga sõjalaevandust arendama enne, kui õhujõud on muutunud jõuks tundub tagurpidi plaanina.