Merevägi ja rannakaitse

[alari]

https://epl.delfi.ee/uudised/merevagi-t ... d=89601975

Merevägi tellib Saaremaa laevameistritelt kaks väekaitsekaatrit
Soomustatud kaater suudab arendada üle 30-sõlmelist kiirust ja on relvastatud kahe 12,7 mm kuulipildujaga.

aitseinvesteeringute keskus otsustas keset koroonakriisi osta mereväele Saaremaa firmalt Baltic Workboats AS kaks tuliuut väekaitsekaatrit. Laevad maksavad 3,9 miljonit eurot ja saavad valmis juba sel aastal.

Kaatrite tehnilised omadused on suures osas salajased, kuid teada on, et need suudavad arendada üle 30-sõlmelist kiirust ning on relvastatud kahe 12,7 mm kuulipildujaga ja vastase relvade vastu soomustatud.

Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska püüdis väekaitsekaatri olemust tavalisele tsivilistile-maarotile selgeks teha. „Kui maa peal näeme liivakotte väeosade väravas, siis võiks öelda, et kaater on nagu liivakott sadama väravas ehk esimene kaitseliin,” ütles ta esimese hooga. Ent siis mõtles ringi. „Ei, see ei sobi. Liivakotid on ju paigal. Ütleme siis nii, et väekaitsekaater on nagu liikuv laskepesa,” leidis ta sobivama võrdluse.

Kaatrid on mõeldud meie laevade kaitseks sadamates või varustuskonvoide lähikaitseks. „Kaatrid ei ole alused, millega võidelda nn punalipulise Balti laevastikuga, kuid nendega on hea tegutseda hallis alas, kus vaenlaseks pole COVID-19, vaid keegi teine,” selgitas kommodoor Saska.

Suurte laevade manöövervõime pole piisav, et sadamaalade kaitsel tegutseda, ega süvis piisavalt madal, et meie peamiselt madalates vetes vabalt liikuda. Samuti on suured alused lähikaitserelvade poolest suhteliselt piiratud. Kommodoor Saska tõi näiteks hävitaja USS Cole’i 2000. aasta ründamise. Enesetaputerroristid sõitsid lõhkeainet täis laotud väikese paadiga hambuni relvastatud USA hävitaja juurde ja plahvatus tappis laevas 17 inimest, ligi 40 sai viga. Selliste juhtumite puhuks ongi väekaitsekaatrid head.

Esimesed uued alused

Kaatrite tellimisega on kommodoor Saska väga rahul. „Ajalooliselt on see esimene kord, kui mereväele ostetakse tuliuued alused, ja mul on super hea meel,” sõnas ta. Samuti hindab ta kõrgelt seda, et tellimus läks Saaremaale. „Minu jaoks on Baltic Workboats usaldusväärne ettevõte. Hea meel on ka sellepärast, et tellimus on kodumaine ja nende kaatrite taga on konkreetne inimene, kellega ma saan rääkida, kui mul on probleem. Mitte nii, et inimesed on kadunud paberite rägastikku ja probleeme lahendatakse rahvusvahelises arbitraažikohtus,” lausus ta.

Hea meel on ka Baltic Workboats AS-i juhatuse liikmel Jüri Taalil. „Tehniliselt on see patrull-laev, mida oleme varem teinud. Nipet-näpet läheb lihtsalt juurde, näiteks ballistiline kaitse,” märkis Taal. Kaitseväelt tellimuse saamine annab võimaluse ka rahvusvahelistel kaitsehangetel jala ukse vahele saada. „Oleme ehitanud analoogseid laevu piirivalvele ja politseile, aga see on meie esimene n-ö hall laev ehk militaartoode. Militaarhangetes saab osaleda, kui on referentslaev olemas, ja nüüd, kui me need valmis teeme, ongi need meile referentslaevad,” selgitas ta.

Ehituslikust poolest pole paarisaja aasta taguse ajaga võrreldes sajast meetrist lühemate laevade ehitamises midagi muutunud. „Kõigepealt kiil maha, siis kaared ja tugevduselemendid ning siis plaadistus,” ütles Taal. Küll aga on muutunud materjal – enam pole see puit, vaid teras.

Poolsada kaatriehitajat

Ühe kaatri kallal töötab kokku umbes 50 inimest keevitajatest elektrikeni ja tööd tuleb teha kuni 15 000 tundi. Praegusel viirusajal töötab laevaehitustehas kahes vahetuses, et tsehhis oleks võimalik piisavat distantsi hoida.

Kaitseinvesteeringute keskuse õhu- ja mereväe kategooriajuht Asko Kivinuk selgitas, kuidas sai kaatrid osta otse Saaremaalt, ilma et oleks tehtud tavalist mitme vaidlustusega hanget. „Erandhange on põhjendatud sellega, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete puhul ei saa me avaldada kõiki pisiasju avalikus registris,” ütles ta. Seega tehti avaliku hankemenetluse asemel hoopis turu-uuring lähtudes sellest, milliste funktsioonidega laevu merevägi vajas. Väekaitsekaatrite hankimise puhul sai otsustavaks Baltic Workboatsi kaatrite teadus- ja arendustegevuse käigus väljatöötatud ja patenditud uus vöörilahendus, mis parandab kiirendust, lõppkiirust, kütusekulu ja manööverdusvõimet.

Edasi räägiti mereväe erialaohvitseridega üksikasjalikult läbi tehnilised vajadused ja nende põhjal tehti laeva joonised. Baltic Workboats tegi oma pakkumuse ja riik kiitis selle heaks. „Pakkumus oli väga soodne võrreldes sellega, mis tuleb seda tüüpi militaaraluse eest välja käia rahvusvahelisel turul. Seega ei olnud otsustamine meie jaoks keeruline,” kinnitas Kivinuk.

__________________
MITMEOTSTARBELISED KAATRID
-Kaatrite peamine ülesanne on tagada Eestis käivate NATO sõjalaevade väekaitse merel ja sadamates, kuid neid saab kasutada võõrriikide laevade tuvastamiseks ehk merepildi loomes, merel üksuste juhtimiseks, väekaitseks õppuste korral merel, laskeharjutuste turvamiseks, kadettide navigatsioonipraktika platvormidena ja vajaduse korral teistele riigiasutustele, eelkõige PPA-le, ametiabi andmiseks, et senisest paremini üksteist toetada.
-Kaatritel on pardarelvastus (kaks 12,7 mm raskekuulipildujat), meeskonna käsitulirelvad ja võimalus lisada kaugjuhitav relvapositsioon ehk RWS (Remote Weapon Station).
-Meeskonnas on kaks liiget, pardale saab võtta kümmekond sõitjat.
-Kaatril on kuuele inimesele narimagamiskohad, väikene kööginurk, elementaarsed pesemisvõimalused ja WC.
-Hanke maksumus: 3,9 miljonit eurot

[nimetu]

Mind veidi huvitab tegelikult see, et miks juba ühte varasemalt projekteeritud lahendust ei hangitud? BWB enda lehel on selline militaarsuunitlusega alus olemas:
https://bwb.ee/vessel/baltic-2100-patrol/

[Kapten Trumm]

Vaja jalgratast leiutada?
Mulle jäi pilte vaadates ka segaseks, miks (kui eesmärk polnud BWB-le lihtsalt tööd anda) on taoliseks sekundaarseks ülesandeks vajalik one-off disaini loomine. Näiteks vaadake vöörikuju.

Tulemus ongi nagu ta tuli - Eesti suhteliselt odav töö kisub oma hinnasildiga CB90-le kandadele (1,95 vs 2,5M tükist), samas CB ja Jehu pakuvad rohkem võimalusi. Viidatud BWB näidis paistab ka soomlaste maabumisaluse analoog, mis on järgiproovitud disain.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ka mulle selline valik ei meeldi.

Aga ilmselgelt on sellise valiku taga ju meie merevägilased, kelle eesmärk oligi vaid "liikuva tulepesana" mööda sadamaakvatooriumi (ümber liitlaste laevade) tiirutada ja/või veel mõnda politseilist funktsiooni täita - selmet siis taktikalise üksuse randatoimetamise võimekuse üle mõelda.

Elik selline kaatrivalik vaid abistavasse funktsiooni mõeldud ongi ja mingist (vähegi) iseseisvast opereerimisest siin põhjust rääkida pole.

[URR]

Konkreetset lahendust kaitsmata tahaks kohe näha, milline disain siin foorumis üldise heakskiidu leiab. Mis on disainitud vastavalt vajadusele, pole from the shelf ja seega küllalt odav. Mis on mõeldud patrullimiseks, ei sobi dessandi maandamiseks. Mis on merekindel, pole väike. Mis on väike, ei mahuta piisavalt dessantnikke. Mis ei suuda iseseisvalt vaenlase laevastikku uputada, on liiga nõrgalt relvastatud. Vastupidine variant oleks ikkagi liiga väike või liiga suur, ei sobiks Eesti olude ja spetsiifiliste ülesannetega, poleks küllalt merekindel ega Eestis tehtud. Liiga kallis niikuinii.

Väekaitsest. Kui oletada, et sõja korral on Kaitseväel kaks ülesannet: iseseisev kaitsetegevus ja liitlaste abi vastuvõtmine/tagamine, võiks ju väekaitse olla pool lahendust.

[mart2]

… Väekaitsest. Kui oletada, et sõja korral on Kaitseväel kaks ülesannet: iseseisev kaitsetegevus ja liitlaste abi vastuvõtmine/tagamine, võiks ju väekaitse olla pool lahendust.

Kui muud tehnilised küsimused kõrvale jätta, kas siis kaatrid kahe pooletollise kuulipildujaga suudavad tagada piisavat väekaitset?
Kui on vaja kaitsta sadama akvatooriumi, kas siis on vaja kaatreid või ajaks asja kahele poole kaldale pandud sergeid?

PS. Küsimus oli tegelikust huvist lähtuv, mitte trollimiseks.

[Kapten Trumm]

Konkreetset lahendust kaitsmata tahaks kohe näha, milline disain siin foorumis üldise heakskiidu leiab. Mis on disainitud vastavalt vajadusele, pole from the shelf ja seega küllalt odav. Mis on mõeldud patrullimiseks, ei sobi dessandi maandamiseks. Mis on merekindel, pole väike. Mis on väike, ei mahuta piisavalt dessantnikke. Mis ei suuda iseseisvalt vaenlase laevastikku uputada, on liiga nõrgalt relvastatud. Vastupidine variant oleks ikkagi liiga väike või liiga suur, ei sobiks Eesti olude ja spetsiifiliste ülesannetega, poleks küllalt merekindel ega Eestis tehtud. Liiga kallis niikuinii.

Ma ise arvan, et see Jehu-laadne BWB toode, mida eespool pakuti, oleks siin osa kriitikast ära jätnud.
Inimeste taktikalise kohaletoomise võime (antud aluse puhul käib jutt poolrühmast koos varustusega) ongi ju kõige madalam meresõja/rannakaitse level, mida antud raamistikus võimalik saada oleks.

[Kapten Trumm]

… Väekaitsest. Kui oletada, et sõja korral on Kaitseväel kaks ülesannet: iseseisev kaitsetegevus ja liitlaste abi vastuvõtmine/tagamine, võiks ju väekaitse olla pool lahendust.

Kui muud tehnilised küsimused kõrvale jätta, kas siis kaatrid kahe pooletollise kuulipildujaga suudavad tagada piisavat väekaitset?
Kui on vaja kaitsta sadama akvatooriumi, kas siis on vaja kaatreid või ajaks asja kahele poole kaldale pandud sergeid?
PS. Küsimus oli tegelikust huvist lähtuv, mitte trollimiseks.

Küsimus pole küll mulle, aga loogiga (viga) on sama, mis suurte laevadegi puhul.
Laev aetakse liiga uhkeks ja tõsisemale relvastusele raha ei jätku.
Mina nt oleks leidnud võimaluse teha alus ise poole odavamaks ja relvastanud selle ka Spike keskmaa TT rakettidega (mis KV relvastusse kohe tulevad).
Aga see on ainult mina. Sellise suurusklassi üldotstarbelise kaatri hind algab mõnesajast tuhandest eurost ja pea 2M tükist ei ole mingi "hädavajaduse kõige alumisem level", vaid lausa suurriigi tasemel rahakulutamine. Kui vaadata aga aluse relvastust ja lahendatavate ülesannete ringi, siis palju lisaväärtust ju sealt juurde ei tule.

[Kilo Tango]

Mina jälle vaatan asja niipidi, et siinne kriitika mõjus ja 200-300 mil laevastiku asemel otsustati hankida need. Militaar.net = power

[nimetu]

Mina jälle vaatan asja niipidi, et siinne kriitika mõjus ja 200-300 mil laevastiku asemel otsustati hankida need. Militaar.net = power

Ma arvan siiski, et antud hange oli plaanides palju kauem kui siinse foorumi arutelud.

[Kilo Tango]

...
Ma arvan siiski, et antud hange oli plaanides palju kauem kui siinse foorumi arutelud.

Ma arvasin, et keegi ei suuda sellist avaldust tõsiselt võtta ...

[nimetu]

Ega siin foorumis kunagi ei tea...

[Kapten Trumm]

Filipiinlased panid korraga raketid ja amfiibvõime ühele alusele https://en.wikipedia.org/wiki/Multipurp ... ault_Craft
Võtab peale sõltuvalt versioonist 8-16 meest ja on relvastatud kuulipildujate ja Spike-ER TT rakettidega (8 km).
Ühe aluse hind on relvastuseta 1,7 miljonit eurot.

[URR]

Tundub ju enam-vähem meie „künade“ hinnaklass ja võimekus? 8 meest on dessant ja Spike ER (laevavastane) rakett siiski väga suurte mööndustega. Eespool viidatud vikipeedia artikkel näitab, muide, et hilisematel versioonidel on suurema merekindluse nimel vöörirambist loobutud. Filipiinid ja Eesti on väga erinevas olukorras. Esiteks on Filipiinid suur saarestik. Teiseks on Filipiinide mereväe paadistiku peamisteks vastasteks Moro mässulised ja salakaubavedajad (üllatus-üllatus, mereväe aluseid saab kasutada ka merejulgeoleku tagamise operatsioonidel).
Selles, et meredessandi võime peaks olema Eesti mereväe jaoks primaarne, me kokkuleppele ei jõua. Kordan oma argumendid üle: (erinevalt Filipiinidest) ei ole Eesti saarestik ning jalaväelaste suurtel kiirustel ja hulgakaupa üle vee toimetamine ei ole esimene prioriteet. Vaindloo saare tugevdatud kompaniiga mehitamisest oli eespool pikemalt juttu. Ja miks ei saaks seda teha suvaliste rekvireeritud (kummi)paatidega? Kui jutt läheb korralikule opposed landingule, siis seda peetakse kõige keerulisemaks meresõjaoperatsiooniks üldse ja see pole võimalik ilma mereala valdamata, korraliku doktriini, varustuse ja väljaõppeta. Põhimõtteliselt peab enne dessantoperatsioonidega tegelemist hakkama saama kogu ülejäänud meresõjaga. See, mida rahvale Erna retkedel ja erinevatel õppustel meredessandi pähe näidatud on, on rohkem šõu. Sellest tulevana ei saa ka väita, et rohkem Jehu moodi disain oleks parem praegusest.
Kuigi platvorm kipub olema sõjalaeva kõige odavam osa, ei saa ka seda tasuta. Kummipaadile või parvele võib ju raketid peale joonistada või aiakärule tankikahuri installeerida, aga kas see oleks tõsiseltvõetav relvasüsteem? Ka platvormi jaoks on miinimumnõuded, et süsteem toimida saaks, muidu „ei kanna nad relvastust ära“. Kui 3,9 miljonit kahe kaatri peale on suurriigi tasemel raha kulutamine, tahaks ikkagi teada, kui palju siis võib?
Praegu on küsimus hoopis selles, et väekaitsekaatrile (tunnistan, et see nimi on kummaline ja projektile lähemal olnud võiks asja selgitada) heidetakse ette puudulikku dessandi- ja pealveetõrjevõimet. Samad etteheited võiks teha tankile. Need on kaks erinevat küsimust:
1. Kas väekaitsekaatrit on vaja?
2. Kas antud disain lubab (küllalt hästi ja mitte ülemäära kallilt) väekaitsekaatri ülesandeid täita?

Väekaitse on lai mõiste, mis algab püssimehest väravas ja paadist sadamasuu ees, aga ulatub õhutõrjeni. Kas kuulipildujast piisab või kas kuulipildujaga kaater on sobivam kui kaldal olev kahur, peaks pigem vastama need, kes asja sees. Eemalt vaatajana võin pakkuda, et kuulipildujaga kaater saab tegutseda sadamast kaugemal, lähenevat kahtlast laevukest kontrollida ja vajadusel ka jõudu kasutamata eemale peletada.

[nimetu]

Aga äkki keegi asjale lähemal olev isik (näiteks akf URR või Ott Laanemets) oskab seletada, et miks siiski valiti see PPA kaatrile sarnasem projekt, mitte varem viidatud tugevama militaarsuunitlusega kaater?

Jutt käib siis sellest kaatrist:
https://bwb.ee/vessel/baltic-2100-patrol/