www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 06 Juul, 2020 20:17

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2714 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 173, 174, 175, 176, 177, 178, 179 ... 181  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Juun, 2020 11:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 315
Viiskümmend kirjutas:
Ma vaatan, et see ex-akadeemik Veimer on halliks värvitud HSwMS Trossö-na aastal 2020 endiselt Rootsi Mereväes staabi-toetuslaevana kasutusel aga meie hilisemad kingitused loksuvad vrakkidena Noblessneris või on kaile tõstetud ehk see oli lihtsalt laevana suht tänapäevane alus võrreldes selle "laevanduse ajalooga", mis hiljem kingitustena tuli. Kuna jutt on siin miinidest siis kas seda oleks ka miinilaevana saanud kasutada või oleks neid pidanud siis kindlasti 3 olema?

Miinilaevana ei oleks saanud kasutada, sest miinilaevadele on spetsiifilised nõuded: väike suurus, väike müratase, väga hea manööverdamisvõime, väike magnetväli ja suur vastupidavus veealustele plahvatustele. Lisaks peaks neil traal ja/või sonar küljes olema.
Noblessneris loksusid/loksuvad Frauenlob ja Lindau klassi laevad ehitatud aastatel 1958-1959 ja 1967, aga erinevalt Veimerist olid need ehitatud sõjalaevadeks ja neil oli otstarve. Meil oli üks endine kalatraaler ka - EML Laine, endine Revalia, millel õiget otstarvet polnud. Seda, et NATOl võiks täna staabilaevadest puudus olla, ei osanud siis Eestis keegi ette näha.
Selleks, et tagada mingi võimekuse olemasolu 24/7 on vaja vähemalt 3 laeva: 1 on operatsioonil, 1 väljaõppel ja 1 remondis/hoolduses/dokis/puhkusel.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Juun, 2020 14:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1676
Mulle meenus see ENSV Veimer siis, kui lugesin Ott Laanemetsa poolt siia postitatud viidet kunagi Sõduris ilmunud artiklile, milles kirjutatakse, et 1998 sai mereväe ülemaks kaptenleitnant Jaan Kapp, kes hakkas väga energiliselt miiniehitusasja ajama ja, et see oli ka aeg kus meremiine pakuti abi korras aga, et toona oli probleemiks miiniveeskamiseks sobilike aluste puudumine. Kingitud Frauenlobid olid sobimatud ning mingi võimalus oli veidi hiljem lisandunud Soome patrullkaatrite näol aga, et juba 1999 alanud NATOga liitumise protsessis hakkas miiniidee kiiresti jahtuma ning suund võeti miinitõrjele. Mõtlesin, et kas see Kappi initsiatiiv oleks jõudnud võimeloomeni, kui see Veimer oleks alles olnud. 2013. a oli korraks ju mingi üsnagi samasisuline dejavuu Soome Pohjanmaa näol. :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2020 10:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 315
Tsiteeri:
Lääne partnerid olid valmis annetama ka õppemiine, kuid nende kasutusele võtmine oleks nõudnud Nõukogude/Varssavi pakti liikmesriikide päritolu laevade ümberehitamist, mistõttu sellest loobuti.

Ega okeanograafialaeva miiniveeskajaks ümber ehitaime olnuks lihtsam kui olemasolevate laevade teistsuguste miinide peale ümber seaditamine.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2020 11:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3513
URR kirjutas:
Kummaline on vana vingamehe Kapten Trummi kaitseks välja astuda, aga seekord ta väga ei eksi, pigem võiks kasutada väljendit "ebatäpsus".
2 korda 2 vastuseks öeldes 5 ka suurt ei eksita.
Mulle paistavad need väikesed eksimused siiski baasteadmiste puudumisena.

Aga ikkagi, kas keegi teab, palju rootslased Veimerisse aastate jooksul raha matnud on?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2020 17:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 161
Põhimõtteliselt saab iga laev olla miiniveeskja, st kaasa võtta ja üle ääre poetada vähemalt ühe või mõne miini. Nii Frauenlobidele kui Rihtiniemidele oli võimalik peale panna miinirelsid, mis teeb nende üle ääre munemise kiiremaks, täpsemaks ja ohutumaks. Rihtiniemidega käidi isegi ühel korral E-Arsenali õppeankrumiine veeskamas. Aga see oli väike kogus. Suuremad miiniveeskjad, nagu Lindormen-klass, Pohjanmaa-klass, Pansio-klass või omaaegne maailma suurim miiniveeskja Falster-klass on aga selleks spetsiaalselt ehitatud. Spetsiaalne disainielement on seejuures tervet laevakere läbiv miinitekk, kuhu mahub mitmeidkümneid liinimeetreid miinirelsse. Nt Pitka oli ka meie mõistes suurem laev, aga miine oleks see umbes sama vähe peale saanud võtta kui Rihtiniemi vms. Veimeri/Trossö ehitusest täpselt ei tea, aga kaudset teadmised ütlevad, et sellist miinitekki sel pole. Nii et Veimeri miiniveeskamise oleksoloogial pole erilist põhjust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2020 22:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1454
Asukoht: tallinn
mul on ammu olnud tahtmine küsida, et kuna kõik kolm balti riiki on saanud nii abina, annetuste kui ostudena väga erineva taustaga laevu, siis kas saaks äkki mõni mereväelane öelda mõne sõna nende laevade kohta. mis klassid on/olid mis meresõiduomadustega, kasutusomadustega, rahvuslike eripäradega? ja mis läti-leedu mereväed oma laevade kohta arvavad?

on siin ju nii ida-, kui ka lääne taustaga, 2. maailmasõja aegseid, väga huvitavaid ideid (leedukate Stanflex), oma aja tippe (meie Sandownid ja läti Tripartite miinijahtijad), aga ka säästumudeleid.

minu küsimus on küll rohkem tagasi vaatav, nii et loodan, et teemat ei solgi. samas vast ka selletõttu riigisaladusi ei avaldata :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2020 22:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4829
Sekundeerin. Mind ka huvitaks see teema.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 09 Juun, 2020 9:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 315
Huvilised võiks lugeda Reet Naberi raamatut "Jälle kakskümmend aastat mereväge".
Järgnev on minu isiklik ja erapoolik arvamus, kindlasti on midagi nimekirjast välja ka jäänud.

Esimeste laevade hulgas mereväes olid kaatrid Grif ja Leopard. Grif käis paar korda merel ja oleks siis pea-aegu põlema läinud. Praegu seisab meremuuseumis kail. Leopardi olen mina ainult kai peal seismas näinud.
EML Laine oli ehitatud 1986. aastal kalalaevaks. Teda kasutati 1993.-1999. aastal abilaevana, aga ega tal õiget otstarvet ei olnud.
Maagen klassi EML Ahti oli ehitatud 1960. aastal patrulllaevaks, aga kuna patrullimist või mereseiret ei peetud siis oluliseks, kasutati teda aastatel 1994-2009 abilaevana. Üks (või isegi kaks) minu neljast ajateenistuse ajal toimunud meresõidust toimus EML Ahtiga: meid viidi Miinisadamast Naissaarele. Chevrolet oli risti tekile kinnitatud. EML Ahti oli lihtne ja lollikindel jääklassiga laev, millel olid isegi purjed. Jäi kai äärde seisma kui Miinisadama akvatooriumil jääd lõhkudes tüür viga sai.
Kondor klassi miinitraalerid EML Sulev ja EML Vambola ehitati Ida-Saksamaal 1972. aastal. EML Vambola oli tegelikult luurelaev ja aktiivsesse teenistusse teda ei arvatudki. EML Sulev oli teenistuses aastatel 1994-2000. Ma ei tea, kas teda miinitraalerina kasutatigi, aga arvestades et Eesti merevägi alles õppis olema merevägi ja laevadega ümber käima, siis oli ta asjaks ikka ja osales mitmel õppusel.
Kurikuulus EML Mardus oli sisuliselt üks suurem puust paat. Oli teenistuses aastatel 1994-1998, sai tormiga kai ääres viga ja uppus.
Lindormen klassi kaabelmiiniveeskajad EML Tasuja ja EML Wambola ehitati 1977. aastal. Eesti mereväes on olnud kasutusel tuukri- ja toetuslaevadena aastatel 2006-2016 ja alates 2016. aastast. Tuukritoetuslaevadeks sobivad väga hästi, aga staabi- ja toetuslaeva jaoks jääb võimekust väheks. 2017. aastal oli EML Wambola siiski SNMCMG1 staabilaevaks ja tuli sellega toime. 2014. aastal oli plaan EML Tasuja korralikult üles vuntsida ja Pärsia lahele saata, sest seal tegutses küll palju tuukreid, aga õiget tuukritoetuslaeva ei olnud. Aga siis algas Ukraina sõda ja prioriteedid tuli ümber vaadata. EML Wambola on praegu teenistsuses, aga ilmselt mitte kauaks, sest vanus hakkab tunda andma.
Frauenlob klassi miinitraalerid EML Kalev, EML Olevja EML Vaindlo ehitati 1967. aastal ja olid teenistuses ajavahemikul 1997-2007. Lisaks neile seisis kai ääres veel üks kere, mida hüüti Holniseks, aga mida teenistusse ei võetud. Laevad olid teenistusse võttes juba üsna vanad, aga miinitraalimise areng oli sel ajal platoo saavutanud, nii et ajast maha jäänud nad ei olnud. Need laevad olid ehitatud sise- ja kaldavetes tegutsemiseks (Binnenminensuchboote). Lääneeurooplased olid üsna imestunud kui baltlased nendega üle Läänemere sõitsid. Arvati teenistusest välja eelkõige sellepärast, et järgmistele laevadele ressurssi jaguks.
EML Ristna ja EML Suurop olid 1957. aastal ehitatud Rihtniemi klassi allveelaevatõrjelaevad. aastal. 1999. aastal Eesti mereväe teenistusse tulles olid nad moraalselt vananenud, aga veel mitte kasutud. Kuna allveelaevatõrjest ei taibanud siis Eestis keegi midagi, kasutati neid peamiselt õppelaevadena. Need olid väga lihtsad ja lollikindlad laevad, odavad ülal pidada, aga kuna prioriteet oli miinitõrje, kärbiti nad 2005. aastal teenistusest välja. EML Ristna „teenis“ ennast kindlasti „tasa“. Teda kasutasime kadettide õppesõitudeks isegi siis, kui laev oli ametlikult juba meremuuseumi museaal. Lõpuks roostetas kere läbi.
Lindau klassi miinijahtijad EML Sulev ja EML Wambola ehitati aastatel 1958-1959 ja olid Eesti mereväes teenistuses aastatel 2000-2009. Lätil ja Leedul oli ka kummalgi kaks selle klassi laeva, LNS Kuršis oli veel päris hiljuti kasutusel. Kavalpead sakslased kolisid sisuliselt ühe oma miinijahtijate divisjoni natuke ida poole Balti riikidesse. Lindau klassi laevad olid ühed esimesed miinijahtijad maailmas ning Eesti mereväes teenistusse võttes nii moraalselt kui füüsiliselt vananenud, aga tehti korda ja said oma ülesannetega hakkama. Võibolla kõige moodsamaid miine poleks nendega tuvastada saanud, aga „igapäevaste“ ja vanemate miinitüüpidega saime hakkama küll. Need olid väga mõnusad laevad, aga nende korrashoidmine muutus iga aastaga keerulisemaks, muuhulgas sellepärast, et varuosi enam ei toodetud.
EML Admiral Pitka oli nime poolest Hvidbjørnen klassi fregatt, aga sisuliselt avamere patrulllaev. Laev oli mõeldud tegutsemiseks arktilistes vetes, tal oli jääklass ja meeskonnal küllalt head elutingimused: suured ruumid, saun ja solaarium. Kuna patrullimist ei peetud siis oluliseks, kasutati EML Admiral Pitkat staabi- ja toetuslaevana, muuhulgas oli ta 2005.-2006. aastal SNMCMG1 staabilaev. Nii laev kui meeskond said hästi hakkama, neid on hiljem hea sõnaga meenutatud. Muuhulgas olevat laeva hüüdnimi olnud Admiral Shitkicker, sest ta suutis kõik probleemid ära lahendada. Kuna EML Admiral Pitkat oli natuke kallim üleval pidada kui teisi laevu, miinitõrje oli prioriteet ja kusagilt tuli kärpida, siis kärbitigi vähehaaval ära nii remondi- ja hooldusrahad kui meeskond ja laev jäi kai äärde seisma. Viimastel aastatel kasutati teda rohkem väljaõppeplatvormina kai ääres, vajadusel ka klassiruumi, ujuva hotelli või peo- ja vastuvõtukohana. 2014. aastal juhtusid asjad väga kiiresti. Selleks ajaks oli mereväes tekkinud arusaamine, et Eestil oleks vaja avamere patrulllaeva, aga NATOl on suur puudus staabi- ja toetuslaevadest ning koostati projekt EML Admiral Pitka reanimeerimiseks. Aga enne selle teostumist tuli otsus laev utiliseerida. Natuke hiljem algas Vahemerel põgenikekriis ja välisministeerium tegi ettepaneku Eesti laev Vahemerele saata, aga siis polnud enam midagi saata.
Sandown klassi miinijahtijad EML Admiral Cowan, EML Sakala ja EML Ugandi ehitati aastatel 1989, 1990 ja 1992. Olid 2006. aastal Eesti lipu alla tulles ja on ka praegu kõige modernsemate miinijahtijate hulgas maailmas, sest uusi pole viimasel ajal väga ehitatud. Nad on spetsiifiliselt disainitud Põhjamerel miinijahtimiseks ja sobivad selleks väga hästi, aga igasugusteks muudeks rollideks sobivad selle võrra vähem. Minu isiklik arvamus on, et uute miinijahtijate hankimisega jäädi paar aastat hiljaks – kui paar aastat varem oli järelturul igasuguseid laevu, siis selleks ajaks kui eestlased liigutama hakkasid, palju valikuid enam ei olnud. Sellegipoolest viisid need laevad meie miinijahtimise uuele tasemele ja vältisid selle langemist alla igasuguse taseme, sest Lindau klassi laevad olid selleks ajaks tõesti läbi.
1990ndatel oli Leedul kaks Griša klassi korvetti. Ma ei tea, milline oli nende tehniline seisukord, aga laevad sõitsid ja Leedu mereväes näib ka täna pealveetõrje alane oskusteave olemas olevat.
Veel oli Leedul kalalaevast staabi- ja toetuslaev LNS Vetra – üsna jube ront, aga sel ajal polnud paremat võtta.
Leedulastel-lätlastel oli teenistuses 3+4 Storm klassi raketikaatrit, aga ilma rakettideta. Üks selline (PVL Torm, aga teise kahuriga) oli ka PPAl, praegu seisab meremuuseumis kail. Kui hästi nad hakkama said, ei tea, aga igatahes on nii Leedu kui Läti merevägi suutnud luua või säilitada patrull- ja merepildi loomise võime. Neil on merepiirivalve ka mereväe koosseisus.
Nii Läti kui Leedu mereväel on üks Vidar klassi miiniveeskaja, mida kasutatakse staabi- ja toetuselaevana. Kui hästi nad hakkama saavad, ei tea.
Leedul on 4 Flyvefisken klassi patrullaeva. Kui hästi nad hakkama saavad, ei tea, aga neil on jämedamad kahurid kui ühelgi Eesti või Läti laeval.
Leedul on 2 Hunt klassi miinijahtijat. Need on Sandown klassist vanemad ja mõneti primitiivsemad, aga selle võrra paindlikumad. Suurbritannias kasutatakse neid vahel ka patrullimiseks.
Lätil on 5 1982. aastal ehitatud Tripartite (Alkmaar) klassi miinijahtijat. Need on küll Sandown klassist pisut vanemad, aga ikkagi sama põlvkonna laevad, aga lätlased pole suutnud neid moderniseerida ega isegi kõiki teenistusse võtta.
Lätlastel on 5 2011.-2013. aastal valminud Skrunda klassi patrulllaeva. Peaksid olema merekindlad, kiired ja odavad platvormid, lisaks veel osaliselt oma majandust toetades saadud, sest kaks neist ehitati Riias. Nende platvormide suurim probleem on see, et lätlased pole suutnud välja mõelda, mis võiks nende otstarve olla. Lisaks on platvorm nii väike, et sinna ei anna väga midagi peale panna. Aga kuna mereseire on Lätis mereväe ülesanne, siis seda saavad nad toetada. Merepäästega tegelevad ka.
Veel on lätlastel tuukritoetuslaev LVNS Varonis.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Juun, 2020 12:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 14:13
Postitusi: 986
Asukoht: Tallinn/Tapa
Akf Ott Laanemetsa kirjatükk on avaldatud ka err-is: https://www.err.ee/1100154/ott-laanemets-ida-laane-rollid-laanemerel-on-vahetunud


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Juun, 2020 13:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4829
Tahtsin just sama postitada.
Minus tekitas küsimusi järgnev väide:
Tsiteeri:
Hinnanguliselt on üle 2000-tonnise veeväljasurvega pealvee sõjalaevade Läänemerel opereerimiseks vaja täielikku õhuülekaalu, mille saavutamine eeldab sihtmärkide ründamist Venemaa sügavuses.

Miks just 2000 tonni? Ma eeldaks, et see, mis kehtib suurte aluste puhul, kehtiks ka väiksemate puhul. Vaevalt, et vene lennuvägi jätab mõne laeva hävitamata, sest selle veeväljasurve on "ainult" 1500 tonni. Kui küsimus on manöövrivõimes, siis Läänemerel liigub ju oluliselt suuremaidki laevu. Pigem peaks olema eelis veidi suurematel laevadel, millel on oma orgaaniline keskmaa-ÕT võimekus. Ja kui see 2000 tonni tõesti mingi piir on, siis miks ehitavad soomlased pea 4000 tonniseid fregati-laadseid aluseid?

Teine küsimus tekib selle õhuülekaalu osas. Ma ei ole kindel kas akf-i hinnang sügavuti sihtmärkide ründamise osas peab tingimata paika. Võib-olla piisaks tegevuse takistamisest (area denial) mere kohal. Ehk siis mingit otsest ülekaalu ei oleks vaja. Ja isegi kui õhuülekaal oleks vajalik, arvan, et selle saavutamine on NATO jaoks palju tõenäolisem kui Venemaa jaoks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Juun, 2020 17:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29126
Tsiteeri:
Miks just 2000 tonni? Ma eeldaks, et see, mis kehtib suurte aluste puhul, kehtiks ka väiksemate puhul. Vaevalt, et vene lennuvägi jätab mõne laeva hävitamata, sest selle veeväljasurve on "ainult" 1500 tonni. Kui küsimus on manöövrivõimes, siis Läänemerel liigub ju oluliselt suuremaidki laevu. Pigem peaks olema eelis veidi suurematel laevadel, millel on oma orgaaniline keskmaa-ÕT võimekus. Ja kui see 2000 tonni tõesti mingi piir on, siis miks ehitavad soomlased pea 4000 tonniseid fregati-laadseid aluseid?


Minu silmis on see žongleerimine veeväljasurvega lihtsalt teatud huvidest kantud spinn - et ei tekiks suuri küsimusi selle 1000-1500 tonnise OPV hukukindluses idanaabri õhuülekaalu tingimustes. Alates 2000 tonnist ründavad ja kõik! Alla selle - hajume kui hommikune udu ja hiilime mööda kaldaääri ja saame tegevusvabaduse.

Väikse loogilise mõtelungi järel tekib ilmselt igaühel arusaamine, et 250 tonnine veeväljasurve nüüd küll soomlaste Haminaid ei kaitse idanaabrite õhutegevuse eest, kui neil see võimalus jäetakse. Korraldatakse ka sellele klaperjahti - eriti kui mängus on "valge elevandi" fenomen. Kui keegi ütleks, et 15 m pikkuse, 18-tonnise ja poolemeetrise süvisega trummipaatidel on võimalik teatud ulatuses eitada idanaabri võimalikku õhuülemvõimu, siis võiks uskuda. Aga loota, et sellest pääsevad sadade tonnide suurused laevad- enesepettus.

Kes ei usu, siis vaadake WWII aegsete torpeedokaatrite ÕT relvastust. Eriti palju seda relvastust juurde sinna sõja ajal pandi. Küllap seepärast, et vastaspoole lennukid olid nende aluste surmavaenlased. Ja tolle aja kaatrite veeväljasurve ei ületanud üldiselt 100 tonni.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 10 Juun, 2020 20:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 161
andrus kirjutas:
URR kirjutas:
Kummaline on vana vingamehe Kapten Trummi kaitseks välja astuda, aga seekord ta väga ei eksi, pigem võiks kasutada väljendit "ebatäpsus".
2 korda 2 vastuseks öeldes 5 ka suurt ei eksita.
Mulle paistavad need väikesed eksimused siiski baasteadmiste puudumisena.

No las ta olla, sellest on vist paljud juba aru saanud. Küll aga ühinen URR-iga, et see traalimise seletus oli enam-vähem OK. Ühel korral varem on Trumm ka meredessandi anatoomiat enam-vähem seletanud. Samas andis vist koroonakriis ekspertluse osas teatava õppetunni.

Mis puudutab 2000 tonni, siis loomulikult on igasugu numbrilised väärtused dünaamilises keskkonnas suured lihtsustused. See 2000 pärineb lihtsalt kättesaadavast avalikust allikast. Põhimõtteliselt tähendab see, et Läänemere operatsioonideks mõeldud pealveekombatandi suuruse ülempiir on ca Stereguštši või Braunschweig. Samas on arvamusi, et ka need on liiga suured, nagu ka Kilo klassi SSK. Põhjuseid on laias laastus kaks. Esiteks madal vesi – suure süvisega suurele laevale jääb Läänemeri batümeetria tõttu veelgi väiksemaks. Kuigi raketieelses ajaloos on Läänemerel seilanud ju ka suured liinilaevad ja drednoodid, on enamus action’it toime pandud just väikeste platvormide poolt. Teiseks on suur laev suur, lihtsamini tabatav ja kallis, st tähtis sihtmärk.

Soome uue Pohjanmaa veeväljasurve on ca 4000t paljudel asjaoludel, sh seetõttu, et soovitud võimekirjeldus sisaldas ka opereerimist väljaspool Läänemerd (nagu eelmine Pohjanmaa Op Atalantal).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 11 Juun, 2020 9:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29126
Uue Pohjanmaa tulekuga (vana oli miinipanijate klass) kaotab Soome MeV võime pidada "nipisõda" kaldalähedases skääride rägastikus, mida seni on laeva-arhitektuuris nähtavalt oluliseks peetud (väike süvis, laevade väiksed mõõtmed, veepaiskurite kasutamine).

Soomlased plaanisid vähemalt neid raketikaatreid peitagi kalda lähedal, olen näinud pilte ka kaadreid sellest, kuidas sama Hamina redutab mingi graniitsaare kalda vastus, kamovõrgud peale tõmmatud.

4000 tonni ja 100 m pikkusklassiga muutub antud võimalus kaunis küsitavaks. Soome ranniku kontekstis tundub see õhuülekaalu eiramise level olevat seal 200-500 tonni ja 50 m klassis. Sealt allapoole kannatab aluse võimekus, ülespoole jällegi tekivad piirangud taolisel ukerdamisel.

Soomlaste uus Pohjanmaa klass peab ühendama Rauma raketikaatri ja seni kasutatud 70 m klassi miinipanijate võimalused. Soomlased käisidki Atalantal viimati ühe miinipanijaga.

Minu loogika viib siit edasi niimoodi: kui ka soomlaste 250 tonnised alused kardavad venelaste õhutegevust, siis peaks aluse muutma veel väiksemaks, veel "kaldalähedasemaks", rohkearvuliseks. Sellisel juhul muutub nende jahtimine vene merelennuväele perspektiivituks ürituseks (rasked avastada, palju sihtmärke eri kohtades) ja vastane saadab nende vastu lahingukopterid ja aeglasekäigulised ründelennukid. Need on relvastatud enamasti mittejuhitavate rakettide ja TT rakettidega, mille efektiivne laskekaugus jääb juba VSHORADi piiresse ja mida on jõukohane tõrjuda.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 11 Juun, 2020 10:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 4829
Tsiteeri:
siis peaks aluse muutma veel väiksemaks, veel "kaldalähedasemaks", rohkearvuliseks

Carthago delenda est


:lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 11 Juun, 2020 10:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 315
Kapten Trumm kirjutas:
Minu loogika viib siit edasi niimoodi: kui ka soomlaste 250 tonnised alused kardavad venelaste õhutegevust, siis peaks aluse muutma veel väiksemaks, veel "kaldalähedasemaks", rohkearvuliseks.

Väike suurus seab oma piirangud. Kuna autonoomsus ja merekindlus on väiksem, ei saaks nendega tegutseda väljaspool Läänemerd ja võibolla saaks seda teha üldse ainult kalda lähedal. Teiseks mahub väiksemale platvormile vähem relvi (väga väikesele ei mahu midagi olulist) ja tuleb ehitada rohkem platvorme.
Kahtlustan, et soomlastel võib selle taga mingi analüüs olla.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2714 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 173, 174, 175, 176, 177, 178, 179 ... 181  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt