www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 02 Okt, 2020 0:54

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3142 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 191, 192, 193, 194, 195, 196, 197 ... 210  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 16:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 411
Kapten Trumm kirjutas:
Aluste hinnanumbreid (ja lõpus ka käitamise kulusid) olen siin teemas ikka peamiselt mina lauale pannud.

Tõsi, sest ei saa hinnastada seda, mille kohta pole selge, mis see üldse on või milleks seda kasutatakse. Aga kust see Trumm need numbrid võtnud, teab küll ainult tema ise.
Kapten Trumm kirjutas:
Kui palju väärt on downsizing, näitab nende 100M 1500t/100m OPV-de ja Soome Hamina klassi hinnavõrdlus. Mõlema hinnasilt on jämedalt 100M.

Ei saanud aru. Downsize’ida saab ainult teatud piirini. Piir tuleb vastu siis, kui platvorm enam relvi kanda ei jõua või pole oma ülesande jaoks küllalt merekindel või autonoomne. Tõik, et lõviosa sõjalaeva hinnast moodustab sellel olev relvastus ja tehnika muudab downsizimise otstarbekuse küsitavaks. "Raud maksab vähe ja õhk ei maksa midagi" on väljend, umbes nagu „hommik on õhtust targem“. Kas korraldame üldrahvaliku IQ testi hommikul ja õhtul, et üle kontrollida?
Kapten Trumm kirjutas:
Viimati seati kahtluse alla Briti mereväe andmeid laevade ülalpidamiskulude kohta.

Kes ja kus?

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 16:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 411
Kapten Trumm kirjutas:
Kuidas sa URR aga kommenteerid seda, et kui Eestis on riigisektoris 200-300 väikelaeva, siis Soome mereväe 200-st alusest on umbes 30, mis kannataks laevaks nimetada, ülejäänud 170 on väikelaevad. :D

Üldse ei kommenteeri, sest nende kahe fakti vahel (pole kumbagi kontrollinud, aga usun) puudub seos.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 16:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29698
Meie idanaabri tegemistest üleeile
https://tvzvezda.ru/news/forces/content ... glFCE.html
Toimus õppus, mille sisu oli merejalaväepataljoni (ratassoomukitel) maandamine ettevalmistamata rannikule.
Kogu ürituses osales 20 pealveelaeva, sh 3 suurt (Ropucha klass) dessantlaeva ja üks õhkpadjal dessantlaev ja 18 lennuvahendit.
Õppuse sisu oli ka meremiinide ohu kõrvaldamine maabumisala eest ja randa rajatud tõkete likvideerimine.

Aluseid ja vahendeid vaadates võik spekuleerida - maandatav üksus oli merejalaväebrigaadi üksustest moodustatud taktikaline grupp, kus üks dessant-ründerood maabus õhkpadjal ja hõivas maabumisala, teine maandati kopteritelt ja rajas läbipääsud tõketesse ning ülejäänud kolm roodu maandati suurtelt dessantlaevadelt (rood igaühel) amfiibsetel soomukitel BTR-82.

Vastava laevastikuüksuse koosseisu oli peale 5-6 dessantaluse 3-4 miinitõrjealust ja ülejäänud olid tõenäoliselt julgestusülesandeid täitvad korvetid ja raketikaatrid. Seega vähemalt kümme pealveetõrje võimelist sõjalaeva.

Uudishimulik lugeja Harjumaalt küsib: milline on meie kavandatava laevastikuprogrammi roll selle, küllalt palju harjutatava (ja sestap tüüpse) stsenaariumi ärahoidmisel (vt vastase jõudude suurust) või takistamisel? Eeldades, et suitsiid ja enesepeitmine pole taktikaline võte?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 05 Aug, 2020 17:07, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 17:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29698
Tsiteeri:
Ei saanud aru. Downsize’ida saab ainult teatud piirini. Piir tuleb vastu siis, kui platvorm enam relvi kanda ei jõua või pole oma ülesande jaoks küllalt merekindel või autonoomne. Tõik, et lõviosa sõjalaeva hinnast moodustab sellel olev relvastus ja tehnika muudab downsizimise otstarbekuse küsitavaks. "Raud maksab vähe ja õhk ei maksa midagi" on väljend, umbes nagu „hommik on õhtust targem“. Kas korraldame üldrahvaliku IQ testi hommikul ja õhtul, et üle kontrollida?


Ma ei toonud seda Hamina näidet juhuslikult.
See ongi ere näide, kuidas alust downsize'des on võimalik siiski hädavajalikud võimekused, mis suurema ja ägedama aluse ehitamisel kaovadki neisse "odavasse terasesse ja tasuta õhku". Kuna me pole sama rikkad kui soomlased ja meie rannikuprofiil pole nii soodne, siis tuleks seda kontseptsiooni edasi arendada.

Tegelt sa antud postiga mängid lolli veidi - aluste maksumus intellektuaalselt huvitavaks diskussiooniks konseptuaalsel tasandil on piisava täpsusega teada. Lisaks on meil PPA hiljuti mitu alust ostnud ja isegi hankepraktika on teada.

Kuna need aga ei toeta kontseptsiooni "suurus ei maksa suurt midagi", siis mõistagi on targem udu ajada?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 20:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 187
Kapten Trumm kirjutas:
Uudishimulik lugeja Harjumaalt küsib: milline on meie kavandatava laevastikuprogrammi roll selle, küllalt palju harjutatava (ja sestap tüüpse) stsenaariumi ärahoidmisel (vt vastase jõudude suurust) või takistamisel? Eeldades, et suitsiid ja enesepeitmine pole taktikaline võte?

Esiteks ei ole meil ühtegi laevastikuprogrammi, vähemalt mina ei tea, et oleks. Olemas on teoorial (Vene rannakaitse) ja teiste, peamiselt Taani, Norra ja Soome, kogemusel põhinev doktrinaalne alus, millest olen siis korduvalt juba kirjutanud. Lisaks, tundub, et on ka KVJ tahe midagi merel korda teha.

Ehk siis kihiline rannakaitse, alustades kaugemalt:
Ott Laanemets kirjutas:
1. Lennuvahendid nii seireks kui ründamiseks. Õhuväe An-28 on tõenäoliselt esimesse kategooriasse jõudev asjandus. Ka edaspidised õhuvahendite arendused peavad vähemalt kaaluma Eesti väga suurt mereala, ehk see on õhuväe teema.
2. Konventsionaalsed allveelaevad. Kui Ahjualuselt soovida üht asja merekaitseks, siis on see allveelaev. See lahendab enamuse sõjaaegseid probleeme merel, küll aga mitte rahu- ja kriisiaegseid sõjalisi probleeme. Ja ilmselgelt pole allveelaevadest edasi mõtet kirjutada.
3. Rakettrelvastusega pealveelaevad – kõige universaalsemad vahendid, mis on kasutatavad nii rahu-, kriisi- kui sõjaaegsete ülesannete lahendamiseks. Samuti suudab laev ründeülesande sooritada üksi, ilma välise abita.
4. Miiniväljad – Läänemeri on ja jääb üheks potentsiaalsemaks merealaks, kus tulevikukonfliktis meremiine kasutatakse. Läänemeri on madal, selle ääres asuvad kaks maailma juhtivat meremiiniriiki ja siin on palju ajaloolisi miinivälju, mille taustale ’hübriidstsenaariume’ välja mõelda pole liiga keeruline. Seetõttu on asjatundmatu väita, et senine miinitõrje on olnud kasutu, mis se´st et alustasime sellega pooljuhuslikult ja ehk valest otsast.
5. Kaldal asuvad raketipatareid, millel on nii puudusi kui eeliseid. Peamine eelis on selles, et sihtmärkidel on neid keeruline avastada. Nende puudusteks on aga väike mobiilsus ja suur inimjõu kulu. Poola NSM patareide näitel on kahe laskeseadme puhul tegemist pataljoni suurusjärgus üksusega. Lisaks, ei ole kaldal veerev raketipatarei üksi võimeline sihtmärki laskma, nõudes sihitajat sihtmärgi lähedal.
6. Kaldaseirevõrk. See on PPA-l tehniliselt olemas, kuigi nende võimenõuded ei ole sõjalised.
7. Kaldal paiknevad rannikuüksused seirevõrgu täiendamiseks ja objektikaitseks. See on vist see, mida siin foorumis rannakaitseks kutsutakse. Turvavaip rannaaladel on valiidne mõttekäik. 1930ndate näitel kuulus sellisesse turvavaipa ca 700 meest. Tänapäevane jalaväelane kadakate vahel, isegi kui ta omab raksekuulipildujat, on paraku kasutu ohtude vastu merel ja merelt, sest ta suure tõenäosusega ta isegi ei näe vastast. Ehk siis tegemist on eelnevaid kihte toetava, mitte iseseisva võimega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Aug, 2020 23:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5063
Ma ei saa sellest allveelaeva ihalusest aru. Isegi kui meil oleks see raha, oleks allveelaev ikkagi rumal raiskamine, sest on väga vähe asju Eesti rannikuvetes, mida allveelaev saab teha, aga näiteks lennuvägi ei saa. Ja ceteris paribus tuleb alati eelistada lennuväge.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2020 10:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 295
URR kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Kuidas sa URR aga kommenteerid seda, et kui Eestis on riigisektoris 200-300 väikelaeva, siis Soome mereväe 200-st alusest on umbes 30, mis kannataks laevaks nimetada, ülejäänud 170 on väikelaevad. :D

Üldse ei kommenteeri, sest nende kahe fakti vahel (pole kumbagi kontrollinud, aga usun) puudub seos.


Oi jah, Neptun sa näed ja ei mürista! Nii need kergekäelised järeldused sünnivad. Saunas või kus iganes räägitud jutust saab kontrollimatu pooltõde ja pooltõele viidates saab alguse põhjapanev järeldus. Ja ma ei viita siin üldse kapten Trummile, tema ei puutu üldse asjasse.

Kuid teeme siis ise faktikotrolli ära ja vaatame, et mis on kirjas Eesti riigiülesandeid täitvate laevade andmekogus. https://veeteedeamet.ee/sites/default/f ... aevad.xlsx

Seal on kirjas 74 ühikut erinevaid veesõidukeid. Sealhulgas 10 päästejetti ja 3 treeningpaati. Kaitseväe aluseid selles registris pole.

Päästetöödepaat – 20
Kontrollkaater – 11
Päästejett – 10
Kontrollikaater – 9
Hüdrograafialaev – 4
Hüdrograafiakaater – 3
Poilaev – 3
Teeninduskaater – 3
Treeningupaat – 3
Teeninduslaev – 2
Päästepaat – 1
Laevakontrollikaater – 1
Mitmeotstarbeline laev – 1
Reostustõrjelaev – 1
Mitmeotstarbeline patrull-laev – 1
Jäämurdja – 1

1. Kus registris on kirjas need ülejäänud sajad väikelaevad, mis riigil oma ülesannete täitmiseks peaksid olema?
2. Kust ma selle leida võiksin?
3. Missugused neist ülalloetletud laevadest/paatidest on võimalik ametite ja funktsioonide ühendamisel seibideks lõigata?
4. Missugused neist alustest on sobilikud kaitseväele või siis jõudu kasutavale laevastikule, juhul kui funktsioonid/ametid ühendatakse?
5. Mis on need funktsioonid, mis koos ülaloeltletud aluste ületulekuga jõudu kasutavale laevastikule tuleksid üle kaitseväkke?
6. Raha teemalisi küsimusi ma küsima ei hakka. Lõpuks pean hakkam ise neile sõjamajandusteaduse alastele küsimustele veel ise vastama :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2020 11:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5206
Võimalik, et väiksemaid paate seal registris pole?

EDIT:
PPA-l väidetavalt ~100 veesõidukit.
https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018 ... nihooaega/
Keskkonnainspektsiooni käsutuses umbes sama suurusjärk veesõidukeid.
https://www.kki.ee/sites/default/files/ ... 3.2020.pdf


Viimati muutis nimetu, 06 Aug, 2020 11:30, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2020 11:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29698
Kannan alandlikult ette, et selles nimekirjas puuduvad ka lootsilaevad/kaatrid.
See "päästetöödepaat" sellises koguses on ilmselt see pisuke sõudepaadi laadne asi, mida pinnaltpäästega tegelevad komandod vahel slepis veavad.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2020 12:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 411
Kapten Trumm kirjutas:
Ma ei toonud seda Hamina näidet juhuslikult.
See ongi ere näide, kuidas alust downsize'des on võimalik siiski hädavajalikud võimekused, mis suurema ja ägedama aluse ehitamisel kaovadki neisse "odavasse terasesse ja tasuta õhku". Kuna me pole sama rikkad kui soomlased ja meie rannikuprofiil pole nii soodne, siis tuleks seda kontseptsiooni edasi arendada.

Hea küll. Võtsin allikaks selle: https://newwars.wordpress.com/warship-costs/. Ma tõesti ei tea, kui usaldusväärne on see allikas ja millise metoodika järgi on ta oma numbriteni jõudnud (on suur vahe, kas hinna sees on ainult kere, kere koos sensorite, relvade ja laskemoonaga või on kogu projekti hind, mis sisaldab ka disaini, meeskonna väljaõpet jpm laevade vahel ära jagatud, ammugi on kõik hinnad ajas väga muutuvad). Ülalnimetatud Hamina klassi puhul võiks näiteks küsida, kas pärast käimasolevat ja eeldatavalt 170 miljonit eurot maksma minevat võimearendust on üldse tegemist sama laevaga või kuidas seda kulu maksumuse juures arvestada.
Igatahes pakutakse ühe Hamina klassi laeva hinnaks 101 miljonit $.
Cyclon klass on 84 tonni raskem, aga 70 miljonit $ odavam.
Rotoiti klass on 90 tonni raskem, aga 76 miljonit $ odavam.
Skjold klass on ainult 24 tonni raskem, aga 32,5 miljonit $ kallim.
Knud Rasmussen klass on Haminast pea 7 korda suurem, aga kaks korda odavam.
Järeldus: laeva tükihind ei sõltu tema suurusest.

Rõhutan veelkord, et võimearendust ei saa alustada hinnavõrdlusest (eriti kui hinnad on „ujuvad“ ja pole selge, kui palju on riik valmis kulutama). Enne on vaja teada, millised võimelüngad vajavad täitmist või millised on ambitsioonid ja millised on võimalused nende täitmiseks/rahuldamiseks. Kui see on selge, on aeg vaadata hindu ja oma rahakotti ning vajadusel ambitsioone kärpida või isegi ohata, et ei tule välja. Kõige „soodsam“ lahendus on mitte midagi teha.

Mis downsizimisse puutub, siis näiteks Hamina klassi puhul ongi piirid vastas, muuhulgas asendatakse senine 57 mm kahur 40 mm kahuriga, et kaalu kärpida. Siit ka vihje, mis Pohjanmaa klass on Hamina klassist pea 16 korda ehk 3650 tonni raskem. Muud põhjused on siin: https://www.defmin.fi/files/3819/Squadr ... roject.pdf. Muuhulgas on kirjeldatud, kuidas käib võimearendus.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2020 13:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 295
Täiendan oma eelmist postitust autoregistri andmetega.
Riigiasutuste käes olevad veesõidukid seisuga 31.12.2018. Värskemat ei leidnud. https://www.mnt.ee/sites/default/files/ ... 311218.xls

Alla 12 meetrine laev
Hõljuk – 3
Kalapaat – 3
Mootorpaat – 3
Päästetööde paat – 14
Tööpaat – 75
Jett – 6

Väikelaevad
Mootorpaat- 159
Purjejaht – 10
Sõudepaat – 99
Tööpaat – 3

Kõik kokku 375, sh sõudepaatide kategoorias 99. Nii et väide õige, riigil on tõesti sadu paate. Seega Ott Laanemetsa info peab paika ja mul pole enam põhjust kahelda riigiasutuste käes olevate paatide arvus.
Miks erinevad registrid erineva tulemuse annavad - ju neil on siis erinev otstarve. Jäin algselt ja alusetult uskuma vaid ühte registrit. Vabandan oma kehva kodutöö pärast.

Aga rahateemast ja kokkuhoiust kõige värskem näide kui palju tekib säästu ametite ja funktsioonide ühendamisel sh ka oma osa 91 veesõidukil (aitäh akf nimetu viite eest). Ehk oleks siit õppida ka uute, olgu siis mere- või muu teemaliste, ühendamiste puhul.
Keskkonnaameti ja Keskkonnainspketsiooni kasutuses on kokku ca 21 480 m² kinnisvara üldpinda, 194 maismaasõidukit ning 91 veesõidukit. 2019.aastal oli kinnistute majandamiskulude eelarve kokku 2,1 mln eurot ning sõidukite majandamiskulude eelarve oli 1,2 mln eurot. Lisaks palga-, majandus ja investeeringute kulud. Ühendameti loomisel saavutatav hinnanguline kokkuhoid sõidukite ja kinnisvara majandamiskulude arvelt on 0,1-0,22 mln eurot. Asutuste ühendamisega ei kaasne mingit kokkuhoidu palga- ega muudest majandamiskuludest. Seega paarikümne miljoni pealt tuli säästu esmalt 0,1 mln, mis paraku kulub palkade konkurentsivõime tõstmiseks ja lõpuks tuli veel puudugi.
Analüüsis toodud eesmärgid on eranditult sõnalised ja ei sisalda endas ühtegi selgelt mõõdetavat kriteeriumit. Suurendame, parendame, tõhustame ja efektiivistame. Tagantjärgi pole seega võimalik tulevikus hinnata, et kas sai parem või mitte. Kurb lugu, et numbritest lugu ei peeta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2020 15:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29698
Keskkonnainspektsiooni ja Mereväe laevastiku ühildamist tahaksin kohe näha. :shock: :shock:
Seni on taolised reformid lõppenud suure rahulolematusega, rahulolematu pole mitte ainult "alla neelatu", vaid ka inimene tänavalt.

Kriitikat paljuräägitud Politseiameti ja Piirivalveameti liitmise teemal jagub siiani - kaasa arvatud osade funktsioonide kängumine.
Tegelt käesolev teema ongi poolenisti puuduliku merepiirivalve kirumine.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2020 18:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1726
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Mina tänast PPAd merel ei kiru.
Nad teevad seda mis neile ette nähtud ja mis nende ressurssidega võimalik on.
Sellega on umbes nii nagu meie meditsiiniga. Maailmas on sellele antud üks selline hinnang: Uskumatult tõhus süsteem, arusaamatu kuidas suudetakse nii väheste ressurssidega toime tulla ja inimesi tõesti ravida. Sellel on ainult üks probleem - patsiendid pole üldse rahul. Mitte ravi tulemustega aga süsteemiga. :)


Viimati muutis Martin Herem, 06 Aug, 2020 20:59, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2020 19:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Dets, 2012 23:01
Postitusi: 831
Portreepiltide juttu sai siit veidi kärbitud. Käesolev mammutteema on muidugi khm ... lai aga paluks siiski selles püsida ja mitte veelgi laiendada.

Tänan,
E.T.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 06 Aug, 2020 20:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2011 22:13
Postitusi: 577
Kapten Trumm kirjutas:
Keskkonnainspektsiooni ja Mereväe laevastiku ühildamist tahaksin kohe näha. :shock: :shock:
Seni on taolised reformid lõppenud suure rahulolematusega, rahulolematu pole mitte ainult "alla neelatu", vaid ka inimene tänavalt.

Kriitikat paljuräägitud Politseiameti ja Piirivalveameti liitmise teemal jagub siiani - kaasa arvatud osade funktsioonide kängumine.
Tegelt käesolev teema ongi poolenisti puuduliku merepiirivalve kirumine.


Täpsusta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3142 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 191, 192, 193, 194, 195, 196, 197 ... 210  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt