www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Okt, 2019 12:35

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1472 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50 ... 99  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2019 20:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Apr, 2007 2:43
Postitusi: 349
Kapten Trumm kirjutas:
Katsume mitte jamasse laskuda. Ma loen kaanest kaaneni läbi meie sõjandusajakirjanduse, kuna käib lihtsalt kodus mul.
MeV on nendel veergudel ammu visioneerinud taolist laadi alusest (õigemini koos miinitõrjevõimega).
Õigemini pole öeldud, et Hamina, kuid räägitud on selle taolisest laevast.

Paluks seekord kinnitada oma väidet konkreetsete viidetega konkreetsetele "visioneerimistele".

_________________
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2019 21:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 778
Kapten Trumm kirjutas:
Kevadtormil sel aastal toimus poolakate NSM kaldasüsteemi paiskamine Saaremaale, mitu tundi kulus Kloogalt sinna jõudmiseks? Prognoosin, et oma positsioonil hommikul Kloogalt startides olid nad parimal juhul pärastlõunal. Selle ajaga ei pane venelased mitte ainult dessanti maha, vaid vallutavad juba päris palju ja kaevavad end silmini sisse kah.

Võttes aluseks NSMi ametliku 185 km laskeulatuse, siis see oleks piisav et Lihula kandist lasta nii Helsingit kui ka Ventspilsi, ehk kataks nii Eesti saared kui ka Tallinna ümbruse. Kui natuke ida poole sõita siis umbes Rapla kandis peaks Narva-Jõesuu laskeulatusse jõudma. Ehk dessandi tõrjumiseks ei peaks nende rakettide Saaremaale viimine üldse ilmtingimata vajalik olema. Muidu Saaremaa lääneservast saaks üldsegi Gotlandit lasta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2019 21:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 509
Kapten Trumm kirjutas:
Kummimadratsiks sildistamine on oma propagandistliku eesmärgi nähtavasti täitnud - inimesed omavad irreaalseid hirme :D

Paraku räägid Sa ise mitte metallkerega alustest. Isegi Al valmistatud alus ei pea sellele tulemöllule vastu. Ja kuidas neid inimesi ikka kaitstakse?
Mis puutub meredessanti või BMP tulejõusse, siis ära usu igasuguseid ringvaateid a´la Teenin Nõukogude Liitu. Tegelk elu on natuke proosalisem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2019 21:33 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15904
Asukoht: Viljandimaa
Samamoodi kasutas Trumm isegi eespool sõnu "kummipaat" ja "kummimadrats". Jah, jutumärkides (ei ole kindel, kas kõikidel juhtudel), aga selgemaks ta igatahes sellega midagi ei teinud.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2019 21:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 84
Nagu ma varem kirjutasin, aga mis ilmselgelt radarihorisondi varju jäi, on see, et merekaitse probleem on kompleksne ja sellele ei ole lihtsaid lahendusi. Paralleel ajaloost on ehk soomusmanöövri arendamine – tankid või lahingumasinad (esimesena)? Kuna üldised teadmised merest ja merekaitsest on äärmiselt kasinad, siis on kogu teema taustal hulk müüte, või püütakse neid kultiveerida. Näiteks:

1. Merekaitse ja/või mereolukorrateadlikkus ilma merel viibimata e laevadeta. See pole kahjuks võimalik – inimesed ei saa ilma laevata merel olla ja merd ei saa vallutada-okupeerida. Kuigi sõjapidamine merel on kontseptuaalselt erinev maasõjapidamisest (erinev eesmärk), on sõjapidamise üldine loogika sama. Maakeeli öeldes, ei tea et nt kompanii ülem saaks oma üksust juhtida oma kabinetist või väeosa territooriumilt lahkumata.

2. Korduvalt mainitakse PPA-d, kui teemaks on riigi sõjaline kaitse ja sõjaline mereolukorrateadlikkus. Nii 1. kui 2. JvBr-s on luurekompaniid, mille ülesandeks on umbes see sama, mida merel kutsutakse mereluureks (scouting) ja mereolukorrateadlikkuseks. Miks brigaadid selle asemel ei kasuta vastava politseiprefektuuri sinise vilkuriga sõidukeid…?

Need taktikalis-tehnilised mõttearendused on ühtpidi vahvad, aga Google’i, Wikipedia ja maa-usu abil neid päris ei lahenda ning need puudutavad koguprobleemi üht väikest tahku. Suurimaks väikeriigi merekaitse ülesandeks on ja jääb mereolukorrateadlikkuse loomine ja kohalolek. Ma tulistan puusalt, aga ca 90-95% igapäevasest ajast ja ülelpidamise ressursist kulub just nimelt kõige sellega seonduvale. Võrdluseks suurtest merevägedest: Falklandi sõja 100-päevasest lahingufaasist toimus tegelikku lahingut kokkuliidetuna vaid ca 3 tundi. Ehk siis, kui merekaitse peaks prioriteetsemaks muutuma, siis mereolukorrateadlikkus on esimene teema millega tegeleda. Rahustuseks, mõtlema peab tõesti ka sellele, et see ei jääks ainsaks trepiastmeks e et me ei teeks Läti Skrundat (kas merel, maal või õhus). St kõik arendused peavad olema samm-sammult edasi arendatavad.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 8:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Mär, 2018 17:00
Postitusi: 39
Asukoht: Kadriorg - "Koljati" viimane kaitseliin.
Kamoon.
Uskumatu teema.
Laevad on lahedad, väga, aga raha ju pole isegi esmatähtsa maaväe jaoks õieti.
See laevasõprade jaur oleks justkui olukord, kus Tallinna keskmist palka saav isik (Eesti riik), kellel juba on (veidi liiga) suur maja kusagil Saku taga endise aianduskooperatiiv maadel (kasarmud on ok, isegi väga), liisib uut Passatit aga mitte Porshet (Pasi ja CV90 on, aga tanke ei ole ega tule niipea kui üldse).
Igasugu murutraktoreid jms imevigureid on õuele kokku ostetud (Javelinid-värgid).
Tegelt oleks nüüd naisele ka autot vaja (liikureid juurde, keskmaa jms) et see ka linna-poodi pääseks, aga selle asemel käivad neelud paadimessil nähtud imekauni mootorjahi järgi. Selgelt üle jõu nii soetus- kui ülalpidamiskulude järgi aga no krt, Rootsi sugulane eelmine kord ütles, et õigel mehel on oma paat ja leht ju kirjutas, et head ajad jätkuvad!
Nüüd mees kalkuleerib, et kas võtta risk, sest tööl läheb hetkel päris hästi või mis teha ...
Samas tuli eelmine kuu juba inkassolt kiri, et garaažiukse ja ajavärava automaatika järelmaksu graafiku teise kuu osamakse on tasumata ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 9:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26708
Illike kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Kummimadratsiks sildistamine on oma propagandistliku eesmärgi nähtavasti täitnud - inimesed omavad irreaalseid hirme :D

Paraku räägid Sa ise mitte metallkerega alustest. Isegi Al valmistatud alus ei pea sellele tulemöllule vastu. Ja kuidas neid inimesi ikka kaitstakse?
Mis puutub meredessanti või BMP tulejõusse, siis ära usu igasuguseid ringvaateid a´la Teenin Nõukogude Liitu. Tegelk elu on natuke proosalisem.


Sa pole vist ühte suuremat RIB alust oma silma näinud, kui väited sellised. Alumiiniumplekist lennukitelt lastakse rakette igapäevaselt, miks need alla ei kuku? Vastus on heitgaaside suunamine ja deflektorid. Inimesed asuvad siseruumides, mitte raketi taga. Soome Hamina-kaatrilt lendavad välja ruumist, mille seinad on klaasplastist. Tekil asuvate kontenerite puhul saab matsu endale konteiner, mis peab olema tulekindel.

Sellest Teenin NSVL. Lihtsalt maabumisoperatsioon, millega kaasnes ca tunnine viibimine kaldal asuvate potentsiaalsete relvade tuleulatuses, võib kergesti kaasa tuua selle, et selliselt paigal istuvad laevad saavad kiirelt pihta ja sellega on kogu üritus lörris. Seepärast tehakse taolisi ümberlaadimisi kaugel merel või sõidab maabumisalus otse randa, kiirus kaitseb. Ehk siis täna kasutatavad alused on taoliseks tegevuseks vähesobivad. 40 m suurusklassi laevale kuskil 2 km kauguselt BMP pardarelvast pihta saada pole teab mis kunst, kui sihtur vähegi koolitatud on.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 10:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26708
Kriku kirjutas:
Samamoodi kasutas Trumm isegi eespool sõnu "kummipaat" ja "kummimadrats". Jah, jutumärkides (ei ole kindel, kas kõikidel juhtudel), aga selgemaks ta igatahes sellega midagi ei teinud.


Iga mereasjandust jagav inimene mõistab, et kui ma räägin "15-20 m RIB põhine raketikaater", siis selle all ei mõelda pealt lahtist lõbusõidualust, kus RPG-dega relvastatud meeskond end lainetel rappudes hammastega kinni hoiab, vaid sootuks tõsisemat alust, mida kummimadratsiks sildistada, mis lihtsalt näitab, et argumentatsiooniga on juba kitsaks läinud. Eelkõige tähendab see kinnist ehitust ja konstruktsiooni, mis võimaldab sinna paigutada raketiseadmed, mõningase pardarelvastuse ja rakettide asemele ka sõdurid kui vaja. Selles kontekstis hakata rääkima, kuidas pontoonid sulavad raketi heitgaasidest on kas asjatundmatu jama või arutelu teadlik eksitamine (nagu eksitatakse eespool "kummimadratsiga").

On võimalik, et taoline alus tuleb meil ise nullist luua (lähim taoline asi on soomlaste maabumisalused, kuhu mokaotsast lubatakse võimalust paigaldada raketid) ja selles ehk ongi see suur väljakutse.

Taoline "alus" (küll päästekaatri kujul) on muide saadaval ka Mereakadeemia simulatsioonikeskuses, mina olen sellega oma väikelaevajuhi eksamit sooritanud (ja ilmselt seal käivad MeV inimesed kah). Kahe vist 600 hj diiselmootoriga ja veepaiskuritega. Seal programmis on ka muide Combat Boat 90 olemas.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 10:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26708
Ott Laanemets kirjutas:
Nagu ma varem kirjutasin, aga mis ilmselgelt radarihorisondi varju jäi, on see, et merekaitse probleem on kompleksne ja sellele ei ole lihtsaid lahendusi. Paralleel ajaloost on ehk soomusmanöövri arendamine – tankid või lahingumasinad (esimesena)? Kuna üldised teadmised merest ja merekaitsest on äärmiselt kasinad, siis on kogu teema taustal hulk müüte, või püütakse neid kultiveerida. Näiteks:

1. Merekaitse ja/või mereolukorrateadlikkus ilma merel viibimata e laevadeta. See pole kahjuks võimalik – inimesed ei saa ilma laevata merel olla ja merd ei saa vallutada-okupeerida. Kuigi sõjapidamine merel on kontseptuaalselt erinev maasõjapidamisest (erinev eesmärk), on sõjapidamise üldine loogika sama. Maakeeli öeldes, ei tea et nt kompanii ülem saaks oma üksust juhtida oma kabinetist või väeosa territooriumilt lahkumata.

2. Korduvalt mainitakse PPA-d, kui teemaks on riigi sõjaline kaitse ja sõjaline mereolukorrateadlikkus. Nii 1. kui 2. JvBr-s on luurekompaniid, mille ülesandeks on umbes see sama, mida merel kutsutakse mereluureks (scouting) ja mereolukorrateadlikkuseks. Miks brigaadid selle asemel ei kasuta vastava politseiprefektuuri sinise vilkuriga sõidukeid…?

Need taktikalis-tehnilised mõttearendused on ühtpidi vahvad, aga Google’i, Wikipedia ja maa-usu abil neid päris ei lahenda ning need puudutavad koguprobleemi üht väikest tahku. Suurimaks väikeriigi merekaitse ülesandeks on ja jääb mereolukorrateadlikkuse loomine ja kohalolek. Ma tulistan puusalt, aga ca 90-95% igapäevasest ajast ja ülelpidamise ressursist kulub just nimelt kõige sellega seonduvale. Võrdluseks suurtest merevägedest: Falklandi sõja 100-päevasest lahingufaasist toimus tegelikku lahingut kokkuliidetuna vaid ca 3 tundi. Ehk siis, kui merekaitse peaks prioriteetsemaks muutuma, siis mereolukorrateadlikkus on esimene teema millega tegeleda. Rahustuseks, mõtlema peab tõesti ka sellele, et see ei jääks ainsaks trepiastmeks e et me ei teeks Läti Skrundat (kas merel, maal või õhus). St kõik arendused peavad olema samm-sammult edasi arendatavad.


Sa Falklandi sõda teemaks tuues unustad mõned tõsiasjad. Esiteks Argentiina laevastiku roll seal aset leidnud Briti laevade rappimises võrdus ümmarguse nulliga, samuti on ülimalt kahtlane Argentiina laevastiku roll olukorrateadlikkuse hankimisel, sest britid lihtsalt ei lasknud neid nii lähedale, et midagi hankida õnnestus. Üldiselt ollakse seisukohal, et olukorrateadlikkus (kus britid asuvad) tuli seal 1. õhuluurest 2. asümmeetriliste meetoditega (luure-kalalaevad, mida britid ei puutunud). Ja rünnakud, kui ma võiks meenutada lähtusid õhust ja mälu järgi oli üks edukas rünnak saartelt maismaalt. Mõistagi ei istunud briti laevastik kõik see aeg ankrus Port Stanley reidil ega oodanud seal järgmist rünnakut. Seejuures erinevalt lähirünnakutest pommidega ei suutnud britid tabada ühtegi tiibrakette kandnud lennukit ja ka mitte seda isevalmistatud ühte laskeseadet, mis argentiinlastel saarel oli. Küll aga said katsed tulla laevastikuga lagedal merel peale paremini relvastatud brittide käest armuta karistatud (peale allveelaeva olid aktsioonis ka Sea Lynx tüüpi kopterid Sea Skua kergete tiibrakettidega.

Kogu selle ürituse asetab ehk brittide jaoks piinlikku valgusesse see, et Exocet rakette oli Argentiinal ühekohaline arv (olen näinud kirjanduses numbreid viiest kaheksani), sest britid suutsid edukalt vältida suurema arvu ohtlike rakettide sattumist Argentiina kätte. Kui siin nüüd spekuleerima hakata, siis kui Argentiinal olnuks neid rakette näiteks 100 tükki, pooled saartel ja pooled merelennuväel, siis Briti ülemvõim Falkandi merealal oleks küll tõsiselt kahtluse alla seatud ja selleks polnuks vaja ainsatki sõjalaeva.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 10:21 
Foorumil
Liige

Liitunud: 16 Veebr, 2010 23:57
Postitusi: 248
Kapten Trumm kirjutas:
Kriku kirjutas:
Samamoodi kasutas Trumm isegi eespool sõnu "kummipaat" ja "kummimadrats". Jah, jutumärkides (ei ole kindel, kas kõikidel juhtudel), aga selgemaks ta igatahes sellega midagi ei teinud.


Iga mereasjandust jagav inimene mõistab, et kui ma räägin "15-20 m RIB põhine raketikaater", siis selle all ei mõelda pealt lahtist lõbusõidualust, kus RPG-dega relvastatud meeskond end lainetel rappudes hammastega kinni hoiab, vaid sootuks tõsisemat alust, mida kummimadratsiks sildistada, mis lihtsalt näitab, et argumentatsiooniga on juba kitsaks läinud. Eelkõige tähendab see kinnist ehitust ja konstruktsiooni, mis võimaldab sinna paigutada raketiseadmed, mõningase pardarelvastuse ja rakettide asemele ka sõdurid kui vaja. Selles kontekstis hakata rääkima, kuidas pontoonid sulavad raketi heitgaasidest on kas asjatundmatu jama või arutelu teadlik eksitamine (nagu eksitatakse eespool "kummimadratsiga").

On võimalik, et taoline alus tuleb meil ise nullist luua (lähim taoline asi on soomlaste maabumisalused, kuhu mokaotsast lubatakse võimalust paigaldada raketid) ja selles ehk ongi see suur väljakutse.

Taoline "alus" (küll päästekaatri kujul) on muide saadaval ka Mereakadeemia simulatsioonikeskuses, mina olen sellega oma väikelaevajuhi eksamit sooritanud (ja ilmselt seal käivad MeV inimesed kah). Kahe vist 600 hj diiselmootoriga ja veepaiskuritega. Seal programmis on ka muide Combat Boat 90 olemas.



Jumala pärast, pane siis mõni pilt ka, et maarotid aru saaks millest sa lõpuks ikka räägid. Rakettid võid ka peale joonistada, radari mastid püsti jne. On lihtsamini arusaadav, ilusam ja harivam. :write:

_________________
Kriku kirjutas:
Nagu mingitele amööbidele kirjutataks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 10:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 509
Kapten Trumm mõtleb ilmselt seda: https://www.google.com/imgres?imgurl=ht ... mrc&uact=8


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 10:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 509
Tsiteeri:
Laevavastane (mitte kaatrivastane nagu Spike-ER) tiibrakett kaalub alates 400 kilost, kaalu poolest on kaks sellist raketti võimalik panna ka 10 m RIB paadi peale. Muu värgiga läheb muidugi juba kitsaks.

Tsiteeri:
Iga mereasjandust jagav inimene mõistab, et kui ma räägin "15-20 m RIB põhine raketikaater",


10 meetrine on kasvanud märkamatult 20 meetriseks. Lõpuks jõuame välja ka natuke suuremate laevadeni?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 11:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 163
Kapten Trumm kirjutas:
URR kirjutas:
Sina ei saa aru sellest, et kui too “radarimull” 20 sõlmega 24 tundi patrullib, katab ta päris suure ala. Pealegi pole keegi peale Sinu enda rääkinud ei Haminast ega hõbekuulist.

See konstruktsioon kehtib suurema ja parema "nägemisega" vastase vastu üksnes siis, kui nad passivad paigal, kuni sa nad leiad. Praktikas ilmselt järgnevad mingid aktiivsed tegevused - avaliku sõja eel ilmselt muudetakse kogu aeg asukohta, avalikus sõjas hakatakse sind tulistama. Näiteks 100 km kauguselt, kus sa vastast ei näegi veel.

Tuleb välja, et viimased 1000 aastat on meresõda täitsa valesti peetud. :dont_know:
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Kuidas siis need poolpimedad oma sihtmärgi ikkagi leiavad? Kuidas saab poolpime "madrats" poolpimedast "Haminast" parem olla? Milleks raketid, kui sihtmärki ei suudeta tuvastada?

Suurem arv aluseid saab ju otsida läbi suuremat mereala?

Paadid pidi ju kuuri all seisma ja alles siis merele minema, kui midagi lasta on? Kui Sa nüüd oma kontseptsiooni muudad ja paadid hajutad, ei saa nad enam parvena tegutseda. Paadid ei ole, muide, patrullimiseks hea lahendus, sest neil napib merekindlust ja autonoomsust. See sensorite asi on mulle juba segaseks läinud, kas on (või pole), mis on ja kui paljudel on.
Kapten Trumm kirjutas:
Kogu meie lahenduse määrab niiehknaa tegelikult ära see, kas me suudame osta näiteks 100 raketti ja neid teenistuskorras pidada. See maksab ainuüksi 200-400 miljonit. Lihtsalt mõne raketi kaupa pole erilist lootust VF laevade õhutõrjet läbida. Minuarust.
….
Mis seda hinnaeelist puudutab, siis ma endiselt kahten, kas kolm "Haminat" oma 12 väljalastava tiibraketiga ikka suudavad venelaste eskaadri õhutõrjet läbida ja seejuures mõned laevad uputada. Rootsis oli igatahes plaanis samu rakette paigutada ca 200-le hävitajale. Äkki peab neid rakette siiski 50 tk lendu saatma, et edu loota?

Aga minu arust ei pea. :lol: Prooviks nüüd siia mingi analüüsi või arvutuse taha saada? Su enda viimati pakutud Falklandi sõja kogemus näitab rakette päris heas valguses.
Kapten Trumm kirjutas:
Et asi oleks objektiivne, paneme siia lingi videole parimast meredessandist, mida Eesti MeV on ise maandanud.
Kogu liikumisvõimeliselt laevastikult tervelt 50 meest. 2013. aastal Kevadtormil. Tegelikult oli dessante KT2013 kaks - teine oli umbes samasuur ja see maandati kolme laeva abil Loksa sadama kaile. Kompanii on muidugi suur liialdus, 50 meest on tugevdatud jalaväerühm.
https://www.youtube.com/watch?v=nnckrjg1d3U

Lahe video ja hästi kokku lõigatud. Võin kinnitada, et merelt vaadates nägi asi hoopis naljakam välja. Nagu videos öeldud, etendati vastast, keda omad said tõrjuda. Nagu mereväe ülem hiljem mornilt nentis, on see kokkuvõttes ju väga hea, et omad dessandi hävitada suutsid. Ilmselt mängis oma rolli ka see, et dessant oli väike, tuli kohale kummipaatides ja ilma tuletoetuseta kaitsjale teada oleval ajal ja kohas. Nad pusserdasid ka omajagu, kui olid ükskord maale jõudsid. Tuleb siiski nentida, et teine major Sepa sõnastatud eesmärk „maaväelased näevad, kuidas dessant toimub [ja] saavad dessandist ettekujutuse“ ilmselt ebaõnnestus, sest nii kohapeal olnud kui ka vähemalt osa foorumlastest on saanud üsna vaje ettekujutuse. Kogu see ranna- või baasikaitsekompanii dessanditamine jääb pigem Kaitseliidu langevarjuklubi valdkonda – tore, aga kaheldava sõjalise väärtusega. Siit küsimus Kapten Trummile: milline võiks olla see taktikaline (ja võimalusel operatsioonitasandi) olukord, kus dessant „kummimadratsitel“ oleks otstarbekas ja millised oleks taktikalised eeldused sellise dessandi õnnestumiseks?

Ma ei tea, mida (ja milliste) ridade vahelt on Kapten Trumm välja lugenud, aga olgu see öeldud: merevägi ei plaani hankida Hamina klassi laevu. Merevägi näeb, et kõige põletavam vajadus merel on praegu olukorrateadlikkuse loomine ja riigi kohaloleku tagamine. Selleks on vaja muuhulgas piisaval hulgal piisava merekindlusega (50-70 m) laevu. Seejuures oleks odavam, kui Eestil oleks üks, mitte kaks või kolm kaldaradarisüsteemi ja laevastikku. Põhjalikumat analüüsi võib lugeda siit: https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... nemets.pdf ja siit: https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... k_veeb.pdf

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 11:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3942
Tsiteeri:
Jumala pärast, pane siis mõni pilt ka, et maarotid aru saaks millest sa lõpuks ikka räägid. Rakettid võid ka peale joonistada, radari mastid püsti jne. On lihtsamini arusaadav, ilusam ja harivam. :write:

Ma võin sulle ühe iluse pildi joonistada:
Manus:
storm klass vs mrc1500.png
storm klass vs mrc1500.png [ 328.47 KB | Vaadatud 582 korda ]


Pildil on siis meilgi kasutuses olnud Storm-klass vs Trummi poolt varem välja pakutud 15m alus. Mõlemal on kujutatud Penguin raketid. Nagu näha, siis koos konteineriga mahub 15m alusele võib-olla üks rakett, kuid kindlasti mitte rohkem. Rakett koos konteineriga kaalub ligikaudu 1 tonn. Penguini järglasest NSM-ist võib suu puhtaks pühkida, sest see on omakorda terve meetri pikem.

Tsiteeri:
Kapten Trumm mõtleb ilmselt seda: https://www.google.com/imgres?imgurl=ht ... mrc&uact=8

Ei, see on tegelikult täpselt see, mille vastu Trumm siin omaette heietab. Tegu on Skjold-klass korvettiga, mille pikkus on ~50m ja veeväljasurve ~300 tonni ringis. Sisuliselt Hamina.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2019 11:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 163
muhgel kirjutas:
URR kirjutas:
.
2. Ka "kummimadratsite" (mis nüüd enam nii väga madratsid ei ole) transport Sillamäelt Peipsile ja sealt omakorda Saaremaale ei saa olla piisavalt kiire, et kaitses ohule reageerida. Asjalikum vastane looks ähvarduse kõigis kolmes kohas korraga.
Sa ära lase ennast füüsikast (või loogikast) segada :lol: Mereveer ja ka Peipsi kaldad on täis kohti kust 15m paate välja tõmmata ja sisse lasta. Ma ei näe põhjust miks neid ei saaks nt. Unimogiga vedada. Üleveo ajal ka radarid tööle ja ilmselgelt saab ka rakette lasta eemaldumisel jne. Võimalusi on sitaks, ärge olge nii kitsarinnalised ja silmaklappidega lugupeetud kaptenid Urr ja Laanemets 8)

Teeme mõttemängu.
Paadistik (25 tk, a’ 15 m) on Sillamäe sadamas (Ma ei tahaks seal sõja alguses sugugi olla, aga olgu.) X hetkel jõuab Kaitseväe põhijuhtimispunkt kindlale veendumusele, et vastane hakkab üle Peipsi tulema, aga üle mere ta nüüd veel ei tule. Seega saab merevägi käsu viia 10 paati Peipsile.
Selleks on vaja treilereid. Tundub, et mereväe koosseisu tekkis just laevastiku maa peal liigutamise rühm. Kui jätta asi toetuse väejuhatuse ajada, siis mina küll ei tea, kas või millal vajalikud vahendid Sillamäele jõuavad.
Paatide veest välja tõstmiseks on vaja kraanasid, olgu siis mereväe enda omi või rekvireerituid koos juhtidega. EML Ristna ja EML Suuropi veest välja tõstmine võttis tunde, aga need olid suuremad ja võibolla polnud tõstjad väga professionaalsed. Oletame, et paadi saab tunniga treilerile. Lisaks oleks mõistlik kütus välja pumbata, raketid maha võtta ja üht-teist veel. Oletame, et meil on 5 kraanat ja 3 tunniga on kolonn liikumisvalmis. Ma kahtlustan küll, et sellise kiiruse jaoks peavad kõik osalised olemas kaadrikaitseväelased või ajateenistuse/reservõppekogunemise lõpusirgel olevad reservistid.
Kolonn on koos. Sinna kuuluvad 10 treilerit koos vedukitega ja kütuseauto. Meeskonnad, relvad ja varustuse saaks vedukitele paigutada, aga mõistlik oleks lisada staabielement koos sideautoga ja eelpool nimetatud kraanad. Sellist konvoid peab julgestama, muuhulgas tuleb mõelda õhutõrjele (liitlased õhust või õhutõrjepataljon maalt). Kolonni reaalne liikumiskiirus on 50 km/h ja tee pikkus Sillamäelt Mustveesse umbes 100 km. Kui kasutada metsavaheteid (mis oleks mõistlik), on tee pikem ja kiirus väiksem. Ilmselt oleks mõistlik paadid hoopis erinevates kohtades vette panna, aga see teeb arvutuse liiga keeruliseks.
Paatide vette laskmine võtab juba vähemalt 4-5 tundi, sest Mustvee sadam on kitsas, laevadele tuleb saada relvad ja kütus, süsteemid tuleb sisse lülitada ja üle kontrollida. (Võrdluseks: gürokompass vajab ühte tundi, et ennast käima joosta, rutiinne tehniliste vahendite kontroll laevas võtab vähemalt tunni.) Kogu selle aja sees on vaja õhutõrjet, sest ollakse sisuliselt vaenlase nina all ja vastane oskab meie tegevust oodata. (Sellepärast oskab, et sellist ümberpaiknemist on rahu ajal rutiinselt harjutatud, muidu võtaks kõik oluliselt rohkem aega.)
See oli väga optimistlik stsenaarium, kuhu ei ole arvestatud olukorrast adekvaatseks arusaamiseks ja mereväele käsu andmiseks kulunud aega. Kas see on küllalt kiire? Mis saab siis, kui paadistik pole X tunnil Sillamäel, vaid Paldiskis? Mis siis vastane korraldab samal ajal Sillamäel või Paldiskis pettedessandi?
Kokkuvõttes: laevastiku taktikaline merelt Peipsile ümber paigutamine ei ole valiidne lahendus. (Isegi kui langeks ära kõik muud argumendid paatide vastu.) Peipsil ja Läänemerel peavad tegutsema erinevad laevastikud.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1472 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50 ... 99  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt