www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 17 Juul, 2019 17:45

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1036 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Juul, 2019 15:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26187
Tsiteeri:
Aga ka see, kui vastane peab korvette saatma, tähendab, et ta ainult kummipaatidega läbi ei saa. Operatsiooni hind & lävi on tema jaoks kõrgem. Absoluutset heidutust, mis igal juhul välistaks kallaletungi, ei ole vähemalt meie jaoks olemas.


Absoluutset ei ole jah.
Ainult et ilma relvasüsteemideta, millega on võimalik vastase alus uputada, on kogu see "mereline heidutus" tiba pidetu või mis?
Mitu motiiv ja seisukoht on siin lihtne - ärme kuluta oma rahasid ära dubleerivale patrull-laevastikule, vaid võtame ette ikka selle merelahinguvõimelise mereväe. Kasvõi kaldal paiknevate raketikompleksidega kui laevu ei jaksa alguses. Või rakettrelvastusega väikealustega (FIAC) Iraani stiilis, kui korvetid või FAC-d käivad üle võimete. Või kui ühendada PV laevastik ja MeV ära, siis olemasolevad (patrull)alused jäävad ju alles.

Hetkel peaks PPA-l neid suuremaid aluseid olema 4 tk. Lisaks on veel väiksemad kaatrid.
http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index. ... _laevastik

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Juul, 2019 15:45 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15028
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Aga ka see, kui vastane peab korvette saatma, tähendab, et ta ainult kummipaatidega läbi ei saa. Operatsiooni hind & lävi on tema jaoks kõrgem. Absoluutset heidutust, mis igal juhul välistaks kallaletungi, ei ole vähemalt meie jaoks olemas.


Absoluutset ei ole jah.
Ainult et ilma relvasüsteemideta, millega on võimalik vastase alus uputada, on kogu see "mereline heidutus" tiba pidetu või mis?
Kummipaatide uputamiseks võimelised alused heidutavad kummipaate, korvettide uputamiseks võimelised alused korvette.

Ma olen sama mõtet nüüd lühikese aja jooksul 3x korranud ja rohkem ei viitsi.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Juul, 2019 15:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26187
Me jõuame siin kiiresti välja sinnamaani, et kummipaatide heidutamiseks suutelise patrullkaatriga lõpeb meie heidutus kiiresti otsa. Meie vastane aga ei ole alkaiida või Somaalia piraadid, vaid idanaabri eriteenistuste ja relvajõudude sümbioos. See tähendab, et on alati võimalik võtta arsenalist järgmine ja suurem riistapuu, seejuures meil ammenduvad need võimalused kiiresti. Ja kui "rahuvalve", "piiripolitsei" vms kirjadega sõjalaev ei sobi, siis on võimalik ka kaks allveelaeva. Või veel midagi (kasutage kujutlusvõimet).

Ühesõnaga, tekib sümmeetriline vastasseis, kus meie heidutusvõimalused ammenduks suht kohe. Need ei ammenduks, kui vastane teab, et vajadusel oleme võimelised selle lahingu ära pidama ja seal edukalt esinema. Seega, kahuritega patrulllaevad muudaksid vastase tegevuse mõnevõrra raskemaks, aga mitte võimatuks. Taolise jama muudab võimatuks (või raskesti teostatavaks) ainult meie võime see Keri saare ümbrus puhtaks lüüa.

Taolised kahuripaadid (sellise nimi ongi gunboat) oleks väga vint Adeni lahel. Soomlased nt käisidki Atalanta missioonil üle oma miinipanijaga (kas Pohjanmaa??). Pealvee meresõda seal karta polnud, aga somaalia tegelaste hirmutamiseks käis 40 mm Bofors kah (või mis iganes neil oli). Idanaabri vastu aga - minu silmis kahtlane.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Juul, 2019 16:05 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15028
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Taolise jama muudab võimatuks (või raskesti teostatavaks) ainult meie võime see Keri saare ümbrus puhtaks lüüa.
Jah - kõikvõimalikest aina suurematest riistadest, mida vastane sinna saata võib. Seda meile vaevalt et kunagi tekib.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Juul, 2019 16:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 48
Lahinguvõimeline merekaitse ju ongi eesmärk. See lihtsalt ei ole ei fiskaalselt ja teadmiste poolest saavutatav üleöö, et lahed ja ostad ja siis kohe ongi. Olen seda juba korduvalt siin kirjutanud, tuleb vältida arenguvõimetuid ’kummipaate’ ja Skrundasid. Ehk et loodetavasti 20 aasta pärast (see on pool laevakere elukaarest) oleme oluliselt rikkamad ja targemad, et jõuda kõva pauguni.

Ma ei saa aru, kust tuleb müüt, et politsei võiks/saaks täita KV ülesandeid. Põhimõtteliselt võib KV ülesanded, s.o riigi sõjaline kaitsmine, anda ka põllumajandusministeeriumi allasutusele? Eestile on kombeks üks president korraga, ütles laulusalm ja NATOs on kombeks üks sõjavägi korraga, mis kuulub kaitseministeeriumi haldusalasse. Mitte, et NATO praktika siin kuidagi oluline oleks, aga nii talupoja kui kaluri loogika ütleb, et põllumehed tegelevad põllumajandusega, sõjaväelased riigi kaitsmise ja politseinikud korra tagamisega. Ei ole ju liiga keeruline?

Merejulgeoleku uuringu järeldus ei olnud, et anname PPA mereosa VA-le, vaid et ülesanded jagatakse jõudu kasutava (k.a. jõuga ähvardava) ja jõudu mittekasutava organisatsiooni vahel. Ülaltoodud lihtsale loogikale ja rahvusvahelisele humanitaarõigusele tuginedes on esimeseks sõjavägi, meil asutus nimega Kaitsevägi. Kas pehmeid ülesandeid täidab PPA või VA, on poliitikakujundamise küsimus. Kusjuures välja tuli, et peidetud dubleerimine ja tegelik kokkuhoiukoht on just nimelt PPA ja VA tegevuse üle vaatamine.

Ülal-esitatud küsimustele on vastused lihtsad:

Kes peaks hakkama tegelema nt paadijuhtide joobekontrolliga? – kuna see ei sisalda jõu kasutamist, siis tsiviilasutus. Kuna vastav nõue tuleb meresõiduohutuse seadusest, mille vastutajaks on VA, on see vaid juriidiline problem.

Kuidas pääsetakse Aegnale kaklust lahutama? – Kuna Aegna on maismaa, siis teeb seda politseiametnik, kes viiakse kohale kiireima võimaliku vahendiga – vabatahtlike merepäästjate kaatrist, sõjalaeva või lennuvahendini. Umbes nii toimub see ju ka täna, ka nt meditsiiniliste vedude korral.

Kes ja kuidas kontrollib riiki sisenejaid? Seda teeb PPA ja teeb seda piiripunktides, mis asuvad kaldal. Kuna piiri valvamine kohapeal, st merel, eeldab jõu näitamist või sellega hoiatamist, siis teeb seda jõudu kasutav asutus, sest PPA teenistuspüstol või ‘teenistuskuulipilduja’ ei ole merel kasutatav relv. Pigem on selleks ‘teenistussuurtükk’, ‘teenistustorpeedo’ ja ‘teenistuspealveetõrjerakett’. Ehk saate irooniast nüüd ise aru.

Kes tagab korda merelistel üritustel? – PPA nagu ta just täna seda tegi Baltic Protector 2019 dessantdemol Kolga lahes.

Kuidas kordineerida kadunud inimese otsinguid? – seda teeb täna j aka tulevikus JRCC, kogu merepääste korraldus on vastavalt SAR konventsioonile jai gal merel viibival kaptenil (k.a. sõjalaeva komandöril) on SOLASe kohustus osaleda päästeoperatsioonidel. Ehk siis see ei ole lahendamist vajav küsimus.

Kes kellele allub millistel operatsioonidel? – See on oluline ja kohati määrav. Meie tung tekitada juhtimisalast segadust luues palju ja erinevaid organisatsiooni võib meile tõepoolest saatuslikuks saada.

Et päris lappama ei läheks, siis natuke mereolukorrateadlikkusest (MSA – maritime situational awareness Euroopas või MDA – maritime domain awreness IMOs ja USAs).
MSA on tegelik arusaam kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada riigi julgeolekut, meresõiduohutust, majandust ja keskkonda [1]. See koosneb kihtidest: füüsiline keskkond (hüdrograafia), keskkond (kalastuskontroll jms), sisejulgeolek (salakaubandus, terrorism jms), riigikaitse jne. Sellist arusaamist Eestis täna ei ole. Kusjuures arusaamine ei ole sünonüümne andmekoguga. Ehk kui vanaema vaatab RMPd ei pruugi tal tekkida sama arusaama, mis nt mereväeohvitseril, kui teemaks on riigikaitse, või sama arusaama, mis politseiametnikul, kui teemaks on salakaubavedajate püüdmine.

Üldine loogika riigi mereliste ülesannete täitmisel on see, et kõrgema eskalatsiooni jaoks loodud võimetega on üldjuhul võimalik täita ülesandeid ka madalamas eskalatsiooniastmes, vastupidi aga mitte. Ehk siis sõjalaev võib oma patrulli käigus seirata ka kalalaevu, keskkonnainspektsiooni paat aga sõjalaevu isegi mitte ei seira. [2]

Kas PPA saab täita KV ülesandeid, vt ülal. Kas PPA laevastik saab asendada KV oma – sõltub ohutajust. Kui suurimaks merel esinevaks ohuks loeme merereostuse või SAR juhtumi, siis jah. Kui me siiski tunnistame, mis iganes kujul, Vene lähedust, siis ei.

Hübriidsõjapidamisest mere lei jõua hetkel kribada, aga see on erinev samast asjast maismaal, sest ‘war amongst the people’ pole merel võimalik (inimene ei ole kala). Soovitan teemaga kurssi viimiseks lugeda USNI Prociidings (https://www.usni.org/magazines/proceedings) väljaandes ilmunud admiralide Stavridise ja Foggo kirjutisi, ka USNWC Review’s (https://digital-commons.usnwc.edu/nwc-review/) on ilmunud artikleid isegi hübriidohtudest Läänemerel.
1. https://dnnlgwick.blob.core.windows.net ... -(Mar-2010)_Chapters2-3.pdf?sr=b&si=DNNFileManagerPolicy&sig=2lMMssNQ%2FLyl1Fipw3oHsaF%2FKqAPTuJt6iVyiLbwKkA%3D
2. Huvitatutel soovitan lugeda Ken Boothi klassikat Navies and Foreign Policy (1977) ja selle alusel tehtud uuringuid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Juul, 2019 17:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 48
Mida arvab suurim liitlane meie mereasjandusest: https://digital-commons.usnwc.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=8041&context=nwc-review

Ei maksa väikestest ebatäpsustest kinni hataka: pole vahet, et 2014 ei kolinud MeVS ära Miinisadamast, vaid lihtsalt kaotati jms. Autoriks Balti riikide kaitseplaneerimist hästi tundev Naval Postgraduate Schooli'i õppejõud, kes post-komministlike riikide kaitseteemadega hästi kursis. Disclaimer: mina ei olnud intervjueeritud Eesti mereväeohvitser, kellele viidatakse.

Kel sõrmed juba kribelevad kirjutama, et ameeriklane on loll ja ei saa aru, siis hingake sügavalt, lugege kogu tekst uuesti läbi ja reflekteerige homme hommikuni :). Tähelepanu äratab tõdemus, et meie mereline rumalus ei ole pelgalt meie endi probleem, vaid mõjutab kogu NATOt.

Tsiteeri:
If divesting themselves of communist legacy defense and naval concepts were not sufficiently difficult for NATO’s new navies, their leaderships face an additional challenge: because they are all continental states, their governments universally suffer from acute sea blindness. This all-but-universal continental focus, in which armies predominate, can be observed in the continued practice of organizing the armed forces under general staffs, as opposed to transitioning them to joint defense staff organizations. Indeed, it is not unusual to find only a few naval liaison officers posted to these general staffs, rather than a staff manned from all three services. Sea blindness is exacerbated further at the national level because few ministries of defense possess institutional knowledge of naval affairs or understand the requirements for survival in the modern maritime battle space. Not surprisingly, naval policy, or endorsed national concepts, hardly exists in either written or publicly published form, let alone within the institutional cognizance of defense institutions.

Estonia falls short in relation to other countries in the region because it has conflicting jurisdictional authorities between the ministry of defense and civilian law-enforcement agencies. As a result, development of one of the most basic capabilities needed to effect maritime security—an RMP to produce maritime situational awareness (MSA)—has been stalled for years by bureaucratic disagreements over ministries’ respective institutional roles and missions. This infighting has inhibited the creation of what should be thought of as a national asset. The current, outdated RMP was developed for peacetime conditions and is controlled by the Police and Border Guard Board (PBGB). The problem with entrusting such a responsibility to a civilian ministry is identified in an insightful study on Estonia’s maritime security requirements chaired by an eminent Estonian expert in defense planning: “As a matter of agency policy, the PBGB capabilities have been optimized for the lowest level of crisis escalation— the level of nonkinetic reactions, and therefore there is a systemic gap between its expected performance and the capabilities and performance required on higher levels of crisis escalation.”

The other two Baltic navies, those of Latvia and Lithuania, possess both MCM vessels and purpose-built patrol craft. They are fortunate in that—as is the case with Finland, Denmark, and Norway—their national maritime-surveillance infrastructure falls under their respective defense institutions. Thus, each possesses an RMP in which the navy plays the leading role.

Most disturbing is a seeming inability of these three Baltic States’ governments to agree on something as simple and important as developing a common regional RMP, and each apparently is on its way to developing its own unique intelligence, surveillance, and reconnaissance (ISR) capabilities. The fact that these countries cannot yet exchange real-time radar or sensor data with Allied Maritime Command (MARCOM), let alone among themselves, needs to be addressed at the appropriate political level.

[…] the Baltic States face different challenges, and they are confronted with the problem of scale and financial penury. That said, given their geographic proximity to Russia and maritime exposure, there is an urgent need to improve their maritime-defense capabilities. As one Estonian naval officer averred in a private discussion, while there is no question that the country’s navy is part of the NATO integrated command structure, the service does not feel it is a part of the alliance’s force structure.

The need for political solutions can be seen in the struggle of the new Adriatic and Estonian navies to resolve jurisdictional disputes over institutional roles and missions to create RMPs. The inability of these navies to clarify institutional roles and missions with other ministries is not just an internal political issue but rather has serious consequences for wider Western interests. Bureaucratic discord has led to suboptimal capabilities that cannot produce an RMP that supports MSA, which in turn prevents the services in question from being able to respond effectively and quickly to events at sea.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Juul, 2019 18:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1729
Piirivalve vs. Merevägi on juriidiline teema.

Minu mäletamist mööda oli rahvusvaheliselt on seatud nii, et Piirivalve sai opereerida territoriaalvetes, kuid majandusvööndis sai laevu kinni pidada ainult Merevägi.
Kui eksin, siis ehk rahvusvahelise õiguse spetsialistid parandavad.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Juul, 2019 20:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 767
Juriidikast ma eriti midagi ei tea, aga meenub et Island on oma majandustsooni ikka kuidagi patrullitud saanud kuigi neil mereväge ametlikult ei olegi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Juul, 2019 10:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1729
Poti soldat kirjutas:
Juriidikast ma eriti midagi ei tea, aga meenub et Island on oma majandustsooni ikka kuidagi patrullitud saanud kuigi neil mereväge ametlikult ei olegi.
Islandil ei ole traditsioonilist Piirivalvet, vaid on Rannavalve (võiks ka nimetada rannakaitseks?).

Tsiteeri:
The Icelandic Coast Guard (Icelandic: Landhelgisgæsla Íslands, Landhelgisgæslan or simply Gæslan) is the service responsible for Iceland's coastal defence and maritime and aeronautical search and rescue
Ülesanded -
Tsiteeri:
National Defence, Law enforcement, Maritime and Aviation Search and Rescue, Counter Terrorism, Minesweeping, Explosive Ordnance Disposal, Hydrographic Service and other tasks.

Siit ka siis õigus tegutseda majandusvööndis.

PS. https://en.wikipedia.org/wiki/Military_of_Iceland
https://en.wikipedia.org/wiki/Icelandic_Coast_Guard


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Juul, 2019 11:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 75
mart2 kirjutas:
Piirivalve vs. Merevägi on juriidiline teema.

Minu mäletamist mööda oli rahvusvaheliselt on seatud nii, et Piirivalve sai opereerida territoriaalvetes, kuid majandusvööndis sai laevu kinni pidada ainult Merevägi.
Kui eksin, siis ehk rahvusvahelise õiguse spetsialistid parandavad.

Eksid. See on siseriiklik küsimus ja Eestis reguleerimata. (Täpsemalt on eri seaduste eri punktid erinevalt tõlgendadavad ja omavahel vastuolus.)

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Juul, 2019 11:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 75
Kapten Trumm kirjutas:
PPA-le saab need SA ülesanded lõppude lõpuks anda. ... Meil on ikka praegu jutt "hallist ajast", see "merekomponent" on täna siiski suurem kui MeV ja teeb ka tuvastuslende/laevasõite, kus midagi kahtlast on (transponderita laevad). Minuarust ei sega miski (peale SM ja PPA juhtkonna vastuseisu) panemast neile täiendavaid ülesandeid, panna laevadele relvastust jne.

Kui laev ei näita AISi, võtab PPA laevaga ühendust, küsib, kes nad on ja usub siis öeldut. Kui laevaga ei õnestu ühendust saada, küsitakse teiselt lähedal asuvalt laevalt. Kui ka see ei õnnestu ja vahendid on käepärast, minnakse ise vaatama.
Seda loogikat on juba 20 aastat järgitud: kuna merevägi ei saa praegu oma ülesannetega hakkama, pole mõtet teda arendada. Loogiline? Kui PPA ülesannete laiendamist ja relvastamist edasi arendada, siis miks mitte ka tankid ja kahurid?

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Juul, 2019 11:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 75
Kapten Trumm kirjutas:
Kui meil hakkab toimuma midagi imelikku Soome lahel ja Keri saarel algavad meeleavaldused…

Just siin avaldubki rannikuriigi mereväe roll. Kui Keri saarel kulutatakse välja Keri rahvavabariik ja keegi ei sekku, (sest ei pääse saarele), siis ongi Keri Rahvavabariik loodud ja võib hakkama arutleme selle üle, kust peaks jooksma Keri Rahvavabariigi ja Eesti Vabariigi vaheline merepiir. Kui aktsiooni käigus mõni Eesti laev põhja lastakse või Balti laevastiku/FSB laev vigastada saab, on kõike juba märksa keerulisem eitada või siseriiklikuks probleemiks nimetada. Võimalus rahvusvaheline üldsus ja liitlased appi saada muutub kordades suuremaks. See heidutab vastast, mitte meie raketid või kummipaadid. Meenutan veelkord olukord Kertši väinas enne ja pärast Ukraina meremeeste kinnipidamist. Väidan, et suures plaanis muutus Ukraina seisund paremaks.
Mis puutub piraatidesse, siis selle näite tõin ainult vältimaks väiteid „Selliseid asju Läänemerel ei juhtu!” Juhtub küll.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Juul, 2019 16:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2006 11:07
Postitusi: 75
Lugesin just läbi Sam J. Tangredi raamatu "Anti-Access Warfare. Countering A2/AD Starategies". Ei olnud küll läbinisti veenev, aga lk 75-85 tundub päris läbinägelik, arvestades, et raamat trükiti 2013. aastal.
Kui vaadata võimalikku konflikti Venemaaga USA positsioonilt, oleme meie Vene A2/AD mulli sees ja see pakub USA/NATO perspektiivist teatud võimalusi selle mulli seestpoolt lammutamiseks. Mis võib ringiga ka Trummi raketipaatide juurde tagasi tuua, aga mitte dessanditõrje, vaid mereala valdamise takistamise (sea denial) kontekstis. Sensors over Shooters põhimõttest lähtudes oleks sihtmärgi tuvastamine ja sihitamine siiski olulisemad kui nende pihta ise laskmine.
Muidugi tuleb arvestada ka Tangredi hoiatusega, et A2/AD süsteemi ohustamine võib tuua kaasa ennetava löögi.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Juul, 2019 17:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 48
mart2 kirjutas:
Piirivalve vs. Merevägi on juriidiline teema.


Ei ole juriidiline teema, vaid ikka sisuline, kuid juriidika on siiski oluline. Teemat puudutab nii siseriiklik kui rahvusvaheline õigus. Siseriiklik õigus on meie endi korraldada. Kõrgema võimu kandja on rahvas ja rahva esindusel riigikogus on põhimõtteliselt võimalik otsustada, mida tahes (nt Pika Hermanni torni lammutamise, kui peaks soovi olema). Tänasesse riigipiiri seadusse kirjutatud segane olukord, mis puudutab piiri valvamist ja kaitsmist (vt mu varasemaid postitusi), on samuti meite endi tekitatud. Ehk siis siseriiklikult pole õigus mitte eesmärk vaid vahend asjade korraldamiseks.

Küll aga peab meid suunama rahvusvaheline õigus. Öeldakse ju, et väikeriigi tuumarelv on rahvusvaheline õigus. Seda peavad silmas pidama ka nt enesetapurünnakute jms pakkujad – taktikaliselt võib see ju edu tuua, aga strateegiliselt oleks tegemist üsna halva juhtumiga.

Merevägi-piirivalve teemat katab ühelt poolt rahvusvaheline mereõiguse konventsioon e UNCLOS [1], mille kohaselt on meil muu hulgas õigus territoriaalmerele ja majandusvööndile. Territoriaalmeri on osa riigi territooriumist ja seal kehtib rannikuriigi õigus. Ainuke erand on laveade, k.a. sõjalaevade, rahumeelse läbisõidu õigus. Ehk siis kui VF sõjalaev Soome lahes läbib meie territoriaalmere ja täidab UNCLOSi nõudeid, on see õiguspärane. Majandusvöönd ei ole riigi territoorium vaid nn rahvusvahelised veed, kus rannikuriigil on õigus teostada majandustegevusi – uurida, püüda kala, kasutada merepõhja maavarasid jne. See, kuidas riik neid tegevusi tagab, mereväe või rannavalvega, on iga riigi otsustada. Küll aga ütleb UNCLOS selgelt, et vaid sõjalaevadel on avamerel teatud õigused. See pole aga oluline, sest Läänemerel avamerd ei ole.

Teiseks defineerib UNCLOS sõjalaeva, mis on riigi relvajõududele kuuluv laev, millel on selle riigi päritolutunnustega pardamärgistus [see tähendab tegelikkuses sõjalaeva lippu], mida juhib selle riigi valitsuse volitatud ohvitser, kelle nimi on nõuetekohaselt kantud teenistusnimekirja või samaväärsesse dokumenti, ning mille laevapere allub relvajõudude regulaararmee distsipliinile (art 29). Piiri- või rannavalve laev on UNCLOSi järgi muu riigile kuuluv mitteärilistel eesmärkidel kasutatav laev.

Teine antud teemat puudutav õigus on rahvusvaheline humanitaarõigus e Genfi konventsioonid koos lisaprotokollidega. Tegevusi merel puudutab peamiselt II Genfi koventsioon [2]. Üks rahvusvahelise sõjaõiguse printsiipe on kombatantide e võtlejate ja mittekombatantide e mittevõitlejate eristamine. See tähendabki, et merel on kombatandid, mida on OK põhja lasta, UNCLOSi definitsioonile vastavad sõjalaevad. Lisaks on otstarbekas lahus hoida sõjalised ja merepääste ülesanded, sest viimaseid sooritavad laevad on kaitstud samaväärselt punasele ristile.

Eristamise printsiibi järgmimine on üks argumentidest, miks merejulgeoleku uuring [3] soovitas just kahte merelisi ülesandeid täitvat organisatsiooni. See on ka põhjuseks, miks merepolitsei tänasel kujul relvastamise teema ei mahu rahvusvahelise õigus raamidesse (rääkimata sisulistest ja fiskaalsetest küsitavustest). Küll aga võib lahenduseks olla, mida merejulgeolku uuring ka pakkus, luua rannavalve üksus mereväe koosseisus, nagu see on näiteks Lätis ja Norras.

1. https://www.riigiteataja.ee/akt/911675
2. https://www.riigiteataja.ee/akt/79249
3. https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... k_veeb.pdf


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 05 Juul, 2019 22:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 247
Väga huvitav lugemine on olnud, välja arvatud võibolla see kummipaatide teema. Ootan huviga mõne PPA poolsema isiku kommentaare, et millist rolli näevad nemad enda laevastikul ja mereväel.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1036 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt