Kapten Trumm kirjutas:Noh, õnneks on täna juba igal pool jutuks palju kutsuti ja palju osales. Ses mõttes, et ollakse ausad. Eelmise Siili ajast mäletan seda ohjeldamatut 90% juttu (mis oli mitte kohaletulijate %, vaid üksuste struktuurides olevate ametikohtade komplekteeritus, mille saavutamiseks kutsuti tegelikult 2+ meest iga koha peale. Selles mõttes 70+% kutsututest selgelt parem tulemus (ametliku RÕK statistika järgi pole see kohaletuleku % kunagi üle 60 suurt olnudki).Noh, 90%-ni on veel kõvasti arenguruumi, aga olen kindel, et näeme ka päeva, kui see latt ületatakse.
Siilil 2015 ja Siilil 2018 on üks oluline erinevus. 2015. aasta Siilil tõsteti ülesse kogu 1. jalaväebrigaad, 2. brigaadi jalaväepataljonid, kogu Staabi- ja sidepataljon ja vist nipet-näpet veel – aga eelkõige need reservüksused, mida valmistab ette Kaitsevägi läbi ajateenistuse. Siilil 2018 tõsteti seevastu ülesse nipet-näpet Kaitseväe ettevalmistatavast struktuurist, aga eelkõige kogu Kaitseliidu poolt ettevalmistatav maakaitsestruktuur. Seetõttu ei ole need 2015 ja 2018 protsendid ka üks-üheselt võrreldavad, sest esiteks ei olnud suurem osa Kaitseliidu maakaitseüksustest ka enne Siili 100-protsendiliselt SA-ametikohale määratud reservväelastega täidetud. Midagi katastroofilist selles ei ole, ilmselt aasta pärast on see juba 100% ja põhjused pole antud juhul ka ilmselt väga olulised. Aga kui sul ei ole juba enne õppust 100% mehitatust, siis ei saa ka väljatulnud inimeste protsent olla ka parima tahtmise korral 100 või 90. Teiseks ei määrata Kaitseliidu poolt ettevalmistatud üksustele seda nn ülekatet – seda polegi naljalt KL-i seest kuskilt määrata, ja ka KL ise ei taha (ilmselt põhjusega) erinevalt Laaneotsa aegsetest eksperimentidest oma koosseise üldreservist võetud mitte-kaitseliidu reservväelastega hägustada.
Kaitseväe üksustes on (ja oli juba 2015) teistmoodi – kõikides üksustes oli kogu koosseis 100% määratud ja sellele lisaks oli määratud ka ülekate eelnevate aastakäikude reservväelastest. Aga kindlasti ei olnud see ülekate tollal (ega pole ilmselt ka täna) 2 inimest 1 ametikohale. Või õigemini on seda mingite väga kriitiliste ametikohtade puhul, või juhul, kui on teada, et reservväelane X töötab tegelikult nt politseis ja päris mobilisatsiooni korral ta seetõttu KV-sse ei tule.
Lisaks saadeti Siil 2015 puhul kutsed ette enam kui pool aastat, tehti korralik meediakampaania, ärksamad üksused ka helistasid oma reservväelasi telefonitsi läbi jne. Ja seetõttu oli see Siilil keskmiselt 80+% ametikohtadest täidetud. Mis on tunduvalt parem protsent võrreldes eelmiste aastatega. Jah, see saavutati ka paljuski selle ülekatte tõttu, kuid kindlasti polnud kuskil üksusi, kus oleks 100-le ametikohale saadetud 200 kutset. Aga oli ka üksusi, kus kohale tuli üle 100% reservväelasi võrreldes koosseisuga.
Aga jah, arvestades seda, et Kaitseliidul ei ole 100% mehitatust ja ülekatet, on ka see 70% mehitatust väga hea tase. St eemale jäid ilmselt vaid need, kes tõesti ei saanud sel korral tulla. Ja suurem osa nendest väärteo alla minevatest seltsimeestest tuli ilmelt KV reservüksuste arvelt.
Aga kindlasti ei peaks ka seda KV üksuste ülekatet kuidagi maha tegema või valeks lähenemiseks pidada. Jah, mulle ka meeldiks, kui 100-st ajateenistuse lõppedes SA-ametikohale määratud reservväelaest tuleksid õppekogunemisele kõik 100 või vähemalt 90, et üksuse saaks lahinguvõimeliseks kuulutada. Aga reaalsus on selline (ja selliseks ka jääb maailma parima kutsumissüsteemi ja maailma motiveeritumate reservväelaste puhul), et mingi hulk inimesi siiski ei saagi kutset kätte. Mingi hulk on vahepeal ära surnud või mingi kehavigastuse saanud. Mingi hulk inimesi on konstantselt välismaal õppimas ja tööl – jah, 4 kuud etteteatamise korral tuleb kohale, aga lisaõppekogunemisele või päris-mobilisatsioonile ei pruugi enam jõuda. Mingi hulk inimesi on vahepeal tööle läinud riigikaitselisele töökohale ja mobilisatsiooni korral ei saa temaga enam arvestada. Ja kindlasti jääb mingi hulk, kes põhimõtteliselt viilivad kõigesti kõrvale. Nii et selles mõttes peaks ka Kaitseliit tegelikult selle ülekattega tegelema, sest ka kaitseliitlastest on mingi osa kindlasti riigikaitselisel ametikohal, välismaal parajasti ära jne.
Iseküsimus on, kui suur või väike see ülekate peaks olema, et säiliks unit cohesion. Ideaalis peaks pingutama siiski selle nimel, et kutse saaksid kätte ja ilmuks kohale eelkõige üksuse n-ö algne põhikoosseis, st inimesed, kes on 8-11 kuud õlg-õla kõrval teeninud. Kui ülekate läheb liiga suureks ja algsest koosseisust ilmub kohale vaid nt 50%, siis saame üksuse, kus on formaalselt küll kõik ettenähtud ametikohad küll ilusti mehitatud, kuid kus tegelikult reservväelased üksteist ei tunne, ei oma võõra inimese suhtes enam sellist küünarnuki- või vastutustunnet nagu kamraadi osas, kellega sai terve ajateenistuse koos veedetud, keda mõistetakse poolelt sõnalt ja keda seetõttu lahingus ei hüljata.
Kas Eestist on saanud fascistlik politseiriik!? Miks peab tsivilist näitama koti ja dokumente õppusel milles temal pole osaline?
