www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Okt, 2019 10:23

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1283 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74 ... 86  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 10:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2011 15:02
Postitusi: 615
Mis vahe on KL lahingurügemendil (3x1000+) ja KL maakaitsepataljonil (4x600+)?
Maakaitsepataljon võib ju ka sisaldada üle 3 lahingkompaniid.

Uus brigaad sisaldaks siis kahte KL maakaitsepataljoni (mander ja saared).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 11:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26708
Tsiteeri:
Esteks - saared võib juba variant "a" puhul ikka päris kindlasti "ära unustada" (kurb-kurb)..
Teiseks - variant "b" puhul jääb saartele vähemalt mingigi võimalus:


Noh, saarte mehitamisel stiilis Gotlandil Gotlandi brigaad meil nagunii vägesid pole, sestap tasub väga hoolega mõelda sõna "merepaiskevõime" peale.
Sellest on uute relvasüsteemide teema all ka juttu, kuid MeV härrasmees kortsutab kulmu seepeale ja räägib, et merekaitse algab Kaliningradist (noh, sama loogikaga peaks Eesti maismaasõda algama Volokolamski lahinguga Moskva all :D ).

Miks ma seda rõhutan (endal pole sõjalist haridust jne), et vene ekspansiooni ajastul on juba svenssonid saanud aru, mis saatus võib tabada saari. Kui on vaja meid kotti pista, siis samahästi võivad kutsumata külalised hõivata nt Sõrve poolsaare. Või Ristna poolsaare. Või Ruhnu saare. Panna sinna püsti oma Bastionid, S-400'd ja asjad ja proovi neist seal lahti siis saada. Kui seal istub juba sissekaevunud morpehhi pataljon.

Ehk siis Lääne-Eesti saarte jäämine vaakumisse (Hiiumaal on nt vaid 1 KL kompanii) võib kergesti lõppeda sellega, et vastane hõivab endale meelepärase (kogu saart pole tegelikult vajagi), paneb sinna oma kaugtõrje püsti ja igasugu abikonvoidele siia tõmmatakse pidurit seepeale. Kuniks oht on kõrvaldatud. Soomlastel, ma tean, on Ahvenamaa (ennetavaks) hõivamiseks lahendused ja üksused-varustus olemas. Rootslased panid juba Gotlandile püsiva üksuse peale eelmine aasta (mehhaniseeritud pataljon).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 11:23 
Foorumil
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 893
Tsiteeri:
--- 120mm rootsi torusid peaks meil olema nagu muda - saab ka uus brigaad
Need peab varsti välja vahetama ning üks sõjakooli lõputöö on isegi tehtud teemal, millised oleksid sobivad relvad asenduseks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 13:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 190
Kas Kaitseliit ei peaks enam olema vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon?

Kapten Trumm või ehk keegi teine kaitseliitlane, äkki oskate nii minule, kui mõnele teiselegi siin selgitada KL sisemist loogikat, et mida annab vabatahtlikest välja pigistada ja kui palju neid saab suunata, enne kui nad liiga suure suunamise peale minema jalutavad? Minu enda kogemused KL vabatahtliku liikmena jäävad juba veerandsajandi taha, äkki vahepealse aja jooksul on inimloomus muutunud.

Kas minu arusaam on õige, et maksimum, mida vabatahtlikkuse alusel õnnestub adekvaatselt teostada, on maksimaalselt kompanii tasand. Mulle tundub, et (jalaväe)kompanii on see aste, mida vabatahtlikkusel põhinev kogukonna tasand suudab teha, kõik kõrgemad või tehniliselt keerukamad astmed vajavad juba ikkagi teistsugust, nt professionaalset kaheksa tundi päevas viis päeva nädalas lähenemist või koolitamist ajateenistuse käigus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 13:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26708
Veerandsajandi taga andiski pigistada rohkem, räägivad vanad olijad. Inimesed on läinud mugavaks ja pehmoks. Ja noortel tulijatel longab kohusetunne väga tugevalt. Kui ei meeldi midagi, siis nad lihtsalt ei tule - ja see ei koti neid kuidagi, et nad on endale kohustusi võtnud.

Kompanii tasand sõltub sellest, kas see kompanii ka reaalselt koos käib. Kui vabatahtlikel õppustel (mis pole ametliku kutsega) saadakse kokku 50 nägu ja midagi kompanii laadset aetakse kokku suurõppuse ja kutsetega korra aastas või kahe aasta peale, siis mingi kompanii tase see ka pole.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 13:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Samas on sel KL vabatahtlikkusel ju ka omi positiivseid külgi.
See ongi üks suur juhtimisalane küsimus, kuidas ühendada vabatahtlikkust ja vajadust professionaalsuse järele. Ka reservvägi pole ju professionaalne ning ka selle üles ehitamisel tuleb nende küsimustega tegeleda.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 14:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 666
Aitäh Borjale selge vastuse eest. Mina rohkem sel teemal sõna ei võta. Ma ei näe siin midagi arutamisväärset.

Kas Sa, Borja, arvad tõesti, et meie kogu suutmatus teha rohkem (nagu Sa ütled - operatiivvajadusele vastavaid) üksuseid seisab ainuüksi tahtmise taga? Et muidu oleks inimesi ja raha küll, aga lihtsalt põhimõtte pärast oleme jäigalt "operatiivvajadustele mittevastavas" struktuuris kinni? Lubasid ju esitada ettepaneku asjade juurdetegemiseks olemasolevate ressursside (inimesed ja vahendid) raames, aga mis välja tuli? Esiteks olemasolevate lahjendamine (ja lihtsalt jutu jätkuks - suurtükke on 18 tükki 122mm pataljonis) ja teiseks lisahanked. Täiesti retooriline küsimus - arvad Sa, et asi paraneb pelgalt sellega, et sõnad "osta" ja hankida" kirjutad läbiva suurtähega? Ei ole vaja vastata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 15:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 190
Martin Peeter kirjutas:
Samas on sel KL vabatahtlikkusel ju ka omi positiivseid külgi.


Täiesti nõus. Vabatahtlikkus on väärt asi. Ja selliseks KL peakski jääma. Kahe käega poolt. Selle tõttu ma suhtun õige kurja pilguga ka kõigisse neisse, kes üritavad KLst teha teist kaitseväge. Moodustada sinna sisse üüberstruktuure. Kõik need katsed on olemuslikus vastuolus KL enda põhiolemusega – vabatahtlikkusega. KL on eelkõige kogukondlike ja omaalgatuslike põhimõtete laps ja nende põhimõtete hülgamine muudakse seda organisatsiooni hoopis millekski muuks.

KLst teist kaitseväge pole vaja teha, ühest kaitseväest piisab täiesti. KL on omad suured plussid, sellised mida kaitseväel ei ole, ega saa ega peagi kunagi olema. Need mõlemad organisatsioonid täiendavad ja vastastikku võimendavad teineteist. Oleks äärmiselt nadi lugu, kui KL kaela hakata suruma rolli, mis on nende sisulise olemusega ehk vabatahtlikkusega vastuolus. Tasakaalupunkti leidmine vabatahtlikkuse ja riigikaitse huvidest lähtuva sunni vahel on muidugi omaette keeruline küsimus. Kui palju saab sundida ja kui palju anda vabadust üksikliikmel ise valikuid teha. Eks KL liikmed teavad neid igapäevavalusid paremini.
Kui Eestil oleks kolmas brigaad – see oleks suur asi, kuid kui kolmanda brigaadi hinnaks on KL senise olemuse lõhkumine – sellega mina nõus ei taha olla.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 15:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Mär, 2014 22:53
Postitusi: 676
strateegiline sõdur kirjutas:
Kas Kaitseliit ei peaks enam olema vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon?

Kapten Trumm või ehk keegi teine kaitseliitlane, äkki oskate nii minule, kui mõnele teiselegi siin selgitada KL sisemist loogikat, et mida annab vabatahtlikest välja pigistada ja kui palju neid saab suunata, enne kui nad liiga suure suunamise peale minema jalutavad? Minu enda kogemused KL vabatahtliku liikmena jäävad juba veerandsajandi taha, äkki vahepealse aja jooksul on inimloomus muutunud.

Kas minu arusaam on õige, et maksimum, mida vabatahtlikkuse alusel õnnestub adekvaatselt teostada, on maksimaalselt kompanii tasand. Mulle tundub, et (jalaväe)kompanii on see aste, mida vabatahtlikkusel põhinev kogukonna tasand suudab teha, kõik kõrgemad või tehniliselt keerukamad astmed vajavad juba ikkagi teistsugust, nt professionaalset kaheksa tundi päevas viis päeva nädalas lähenemist või koolitamist ajateenistuse käigus.


Kõige olulisem on,et ei oleks niisama passimist ja ootamist see ajab mehed kurjaks. Arvan,et hetke süsteem 6-8 nädalavahetust aastas õppustel sobib väga hästi. Paar aastat tagasi oli tegemist,et kolmekohaline number kokku saada aga viimane aeg on number igakordselt tunduvalt kobedam. Enda rühmas oleme laisemad osalejad välja vahetanud ja uued usinad asemele värvanud ning vajadusel oleme võimelised igakord kõigi torudega välja sõitma.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 16:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26708
KL-st brigaaditaseme üksuse tegemisel saab tõenäoliselt esimeseks komistuskiviks mitte rahapuudus (raha on lõppeks leida alati võimalik), vaid see, et paljud brigaaditaseme võimekused pole praeguses seisus vabatahtlike formaadis lihtsalt lahendatavad. Näiteks õhutõrje. Näiteks suurtükivägi. Näiteks pioneerid. Näiteks meditsiin. Asjad, mille märksõnaks on "extensive training", milleks neid mõnda nädalavahetust aastas lihtsalt ei jätku. Mida tehnilisem ja keerukamate relvadega teema, seda suuremad probleemid.

Arvan, et kui me 5a pärast oleme seisus, et iga maakaitseringkond paneb välja 5-8 täiskoosseisulist kergejalaväe kompaniid, staabikompanii, pataljonipädevusega staabi oma pudinatega ning 120 mm MP patarei, võib täitsa rahulolust õhetada. Siin asjade käiku jälgides võib täheldada sama fenomeni, et maakaitseringkond, kellel on kasutada rohkem kaitseliitlasi (malevad suuremad) on ka oma asjades kaugemale jõudnud. Juhtivkoosseisu osas on eelis kindlasti neil, kelle territooriumil on suured keskused (Tallinn, Tartu), sest seal on organiseerimise ja ajupotentsiaali lihtsalt rohkem.

Sellele mehele, kes suudab vabatahtlikega (ära tõmbamata olemasolevate üksuste liikmeid) panna püsti vabatahtlikest toimiva 122 mm haubitsapataljoni või 23 mm õhutõrjepataljoni, olen valmis oma kuludega ratsamonumendi püstitama. Et oleks motti pingutada. Ja küllap see kamin kah selle kraami jaoks raha leiaks. Hetkel arvan, et seda teha ei tuleks, sest tegemist on küllaltki mission impossible tüüpi üritusega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 16:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7844
Asukoht: Siilis
strateegiline sõdur kirjutas:
Täiesti nõus. Vabatahtlikkus on väärt asi. Ja selliseks KL peakski jääma. Kahe käega poolt. Selle tõttu ma suhtun õige kurja pilguga ka kõigisse neisse, kes üritavad KLst teha teist kaitseväge. Moodustada sinna sisse üüberstruktuure. Kõik need katsed on olemuslikus vastuolus KL enda põhiolemusega – vabatahtlikkusega. KL on eelkõige kogukondlike ja omaalgatuslike põhimõtete laps ja nende põhimõtete hülgamine muudakse seda organisatsiooni hoopis millekski muuks.

KLst teist kaitseväge pole vaja teha, ühest kaitseväest piisab täiesti. KL on omad suured plussid, sellised mida kaitseväel ei ole, ega saa ega peagi kunagi olema. Need mõlemad organisatsioonid täiendavad ja vastastikku võimendavad teineteist. Oleks äärmiselt nadi lugu, kui KL kaela hakata suruma rolli, mis on nende sisulise olemusega ehk vabatahtlikkusega vastuolus. Tasakaalupunkti leidmine vabatahtlikkuse ja riigikaitse huvidest lähtuva sunni vahel on muidugi omaette keeruline küsimus. Kui palju saab sundida ja kui palju anda vabadust üksikliikmel ise valikuid teha. Eks KL liikmed teavad neid igapäevavalusid paremini.
Kui Eestil oleks kolmas brigaad – see oleks suur asi, kuid kui kolmanda brigaadi hinnaks on KL senise olemuse lõhkumine – sellega mina nõus ei taha olla.

Kui strateegiline võitleja tõestab siin ära, kuda kaitseliidu Läti analoog saab issanda rahus olla struktureeritud nelja SA brigaadi ühes enam kui paarikümne pataljoniga ja meie miski krd pärast ei saa(-tohi?) ühtainustki brigaadi KLi baasil kokku panna, siis võiks sel tsitaadil ehk isegi jumet olla - seniks on aga kõik tsitaadisolev lihtsalt suvaline sõnademulin.

Ning reservkohuslaseks olek ei ole ka kuidagi vastuolus "KL enda põhiolemusega – vabatahtlikkusega".. et kui oled juba reservivanuse ületanud vanake, siis küll - siis deklareeri mida tahad // vahi "kurja pilguga" keda tahad.

Last but not least - "ühest kaitseväest" tema kahe brigaadiga ei piisa kohe mitte. Milles asi ongi ja mida sa ilmselt ära ei tabanud.

Päikest :mrgreen:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Viimati muutis Borja, 21 Mär, 2019 16:47, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 16:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26708
Mina pole aru kuidagi saanud, et Läti KL oleks organiseerituselt ja ettevalmistuselt kuidagi dramaatiliselt parem. Vaatad õppuste piltegi - samasugused paljud toredad inimesed halvasti istuvates välivormides. Et küsimus on selles, kas need brigaad on ikka brigaadid või on see tegelikult fafaa. Nagu oli fafaa Benno Leesiku aegsed KL "maakaitsepataljonid", mis tegelikkuses olid pooleteist kompanii suurused ja mille võime midagi teha oli väga küsitav. Arvestades meie raskusi pataljonitasemega (seejuures on loendamatu arv KV kaadri töötunde kulutatud sellele), siis on kuidagi uskumatu, et lätlased selle nipsti ära tegid ja aste kõrgemalgi on. Kuna neil pole ajateenistust, on värbamisvälja vähem, kaadrit on vähem jne - see kõik mõjutab ka Zemessardze tegemisi.

Aga noh, ilmas on kõik võimalik.

Kui aga koondise olemasolu/mitteolemasolu kriteerium on ebaviisakalt öeldes lihakehade arvukus, siis võib ka Eesti KL pidada diviisiks. 17 tuhat inimest on diviis mis diviis.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2019 22:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Jaan, 2013 12:56
Postitusi: 96
Panen kohe algusesse lahtiüteluse, et kirjutan ühe KL'i kompaniiga seotud kogemuse ja väga ammuse ajateenistuse baasilt aga mõne siin kõlanud üldistusega ei tahaks siiski nõustuda. Samuti ei ole mul 81mm MP'st keerulisemate süsteemide tegevusest väga mingit ettekujutust aga vähemalt hetkel ei näe põhjust, et miks saab nende keerukamate relvaliikide jaoks üksusi koostada ajateenijatest aga mitte kaitseliitlastest.

A4 kirjutas:
Kui nüüd küsida, et miks Kaitseliidu 17 000 täiskasvanud liikmest ei saa formeerida suuremat ja võimsamat struktuuri kui sisuliselt neli plussmärgiga kergejalaväepataljoni kokku u 5000 inimesega, siis jääb see minu hinnangul inimeste puudumise, ressursside piiratuse ning veel mõnede Kaitseliidu eripärade taha. Fakt on vist veel isegi täna see, et isegi see 5000 SA-struktuur ei ole veel päris viimase vindini täielikult mehitatud – küll on ülejäänud liikmed liiga vanad, noored või haiged, paljudel on muu riigikaitseline broneering PPA-s, Päästeametis, riigiasutustes, KV SA-struktuuris jne. Suurem struktuur vajab ka rohkem tegevväelasi, aga ega ka neid kuskil maas vedelemas teatavasti ei ole. Rohkema arvu ja võimsamate relvasüsteemide hankimisele paneb piirid ette raha – samal põhjusel on meil ju ka KV-s kaks, mitte aga neli brigaadi. Ja kuuldavasti on ka vähegi keerukamate relvaliikide mehitamine Kaitseliidus mõnevõrra pärsitud selle tõttu, et … igav on. Veel suht hiljuti nägi KL kurja vaeva miinipildujarühmade ja -patareide komplekteerimisega, sest inimlikult arusaadavatel põhjustel tahab iga õige kaitseliitlane olla eelkõige täpsuspüssiga action-mees, mitte aga õppustel hommikust õhtuni ühte ja sama kollast õppemiini MP-torusse poetada.


strateegiline sõdur kirjutas:
Vabatahtlikkus on väärt asi. Ja selliseks KL peakski jääma. Kahe käega poolt. Selle tõttu ma suhtun õige kurja pilguga ka kõigisse neisse, kes üritavad KLst teha teist kaitseväge. Moodustada sinna sisse üüberstruktuure. Kõik need katsed on olemuslikus vastuolus KL enda põhiolemusega – vabatahtlikkusega.


Võin nõustuda A4'ga selles osas, et KL'i liikmete arv ei näita suurt midagi, aktiivselt väljaõppes osalejate arv on kindlasti tublisti väiksem, kuna "surnud hingi" naljalt nimekirjast välja ei arvata.

Küll aga vaidleks vastu sellele, et keskmine kaitseliitlane tahaks olla "täpsuspüssiga action-mees", neid kindlasti on aga sama palju on ka neid, kes just väga ei tahagi põllul Kusti ja kuulivestiga ringi põrgata, sest seljad/põlved ja muud mured ei kannata sellist asja väga palju. Nemad tahakski täita mingeid rahulikuma tempoga aga siiski vajalikke ülesandeid.

Juba kompanii tase eeldab päris hulga ülesandeid, mis jäävad "täpsuspüssiga action-mehe" kuvandist kaugele, keegi veab side jaoks traati, keegi paneb väliköögi üles, keegi kaevab peldikut jne. Kas 81mm toru juures tuleülesande ootamine on kuidagi põnevam kui 122mm juures? Ma arvan, et actioni puudus ei ole küll takistuseks "igavamate" erialade mehitamiseks. Samuti ei jää ajateenijatega võrreldes asi õppimisvõime või motivatsiooni taha.

Ilmselt on keeruline üksuste kokku harjutamine aga keegi võiks siis lahti kirjutada, et mis on keerulisemates relvaliikides sellist, millega keskmine ajateenija saab ka peale 3 aastat peale reservi minekut hakkama aga ütleme, et näiteks mitme aasta jooksul keskmiselt 6 nädalavahetust aastas harjutav kaitseliitlane ei saa? Kindlasti läheb kuskilt maalt see piir, kus Kaitseliidu baasilt ei ole võimalik toimivat üksust saada aga tahaks paremat põhjendust, kui see, et kõik tahavad kuskil võsas hullu rangerit panna ja millegi muu jaoks vabatahtlikke ei jätku...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 0:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2010 7:51
Postitusi: 1354
Keeruka süsteemi õpetamisel kaitseliidus on see häda, et saada sama punt järjekindlalt kogu õppeks kokku, on üsna keeruline. Ajateenijad, on sul koguaeg olemas ja võtavad õppest osa kollektiivselt (kui just haiged pole). Suurtükivägi on aga oma olemuselt süsteemide süsteem. Võta üks jagu rühmast ära, ja enamvähem asi nagu toimib. Aga võta suurtükilt ära mõõdistus, arvutus või näiteks side, ja süsteem langeb koost.

Lisaks, 6 nädalavahetust aastas on 12 päeva. Kolme aasta peale 36, ehk ca. 6 nädalat erialakursust koos ühe nädalavahetust hõlmava välilaagriga ajateenistuse mõistes. Sellest, aga ei piisa et üksus toimiks. Selleks, et kaudtule üksus toimiks kulub ajateenistuses ikkagi 5 kuud, e. kogu aeg peale SBK'd ja NAK'i. Mis on ca. 100 tööpäeva, või siis kõigest umbes 8 aastat. Väga palju neid sajamehelisi punte ei leia ma arvan kaitseliidust mis 8 aastat suudavad koos käia.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 9:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2011 15:02
Postitusi: 615
Ei tule mingit KL brigaadi, see on siililegi selge.

Võimalik on KV tavaline brigaad, mille koosseisus on KL-le jõukohaselt formeeritavad üksused (rühmad, kompaniid, pataljonid).

Aga nagu läbi lillede öeldi, kolmas brigaad on küll hea mõte, kuid mitte tänase rahastuse tasemel reaalsus.

Samas jääb tiba arusaamatuks, kuidas selle 2+4 koosluse juhtimine maastikul konflikti elukaares välja näeb :dont_know:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1283 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74 ... 86  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: alari ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt