Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[Kapten Trumm]

Nende sildade õhtulaskmise peale pannakse sinna ujuvsillad, venes suurte õppuste rutiinne osa. Ja kui ei saa, siis mitteujuv tehnika sõidutakse ujuvtransportööridega ja liikurpontoonidega üle.
Päris usinalt tehakse ja laiemate jõgedega
https://www.youtube.com/watch?v=_WtyE3rZoqE

Kuna nõuka peamine väljakutse külma sõja ajal oli Saksamaal suurte, kaitsjatele soodsas suunas (st piki rinnet) voolavate jõgede kiire ületamine, siis antud tehnikat varuti seal korralikult ja know-how peaks veel alles olema. Ujuvsillad on seal muide ka raudteeveeremile olemas (tõsi, eeldab kohaliku raudtee mõningast ümberehitust).

Afganistanis polnud üldse mingeid raudteid, NSVL piiril lõppesid, 10 aastat varustati seal 100+ tuhat meest veoautode ja lennukitega.

[Lemet]

Vaadates Venemaa suuri liigutusi Ida-Ukrainas, Valgevenes, Abhaasias ja Tšetšeenias - igal pool on oluline roll raudteel. Lihtsalt autodega ründeüksuste varustamine on väga vaevaline.

Märkimisväärne kogus soomustehnikat jõudis Donbassi näiteks õhuteed mööda- tanke jm varustust toodi kohale An-22 ja Il-76 tüüpi lennukitega näiteks Krasnojarskist.

[Martin Peeter]

Sest ümberpiiratud Tartusse, Rakverre, Jõhvi jne ükski liitlasvägi maabuma ei hakka. Maabumise tagamiseks on meil vaja kontrollida alasid, mitte punkte.
Näiteks blokeerida liikumine kõigidel maanteedel, tõrjuda dessandid ja hoida sellega Suur-Tallinna ala vaba maabumiseks (sh sadamad, lennuväljad ja vastase kaudtule hoidmine ohutus kauguses).

Nõustun selle osaga, et vintsked vennad võivad kusagil Jõhvis kotis kuid vastu pidada - sel ei ole enam strateegilist kaalu. Ja ka sellega, et neist võidaksegi mööda minna ja selle koti likvideerimine edasi lükata, sest ka vaenlasel pole sellega kiiret. Sõjanduslikus mõttes on tõesti oluline platsdarmi hoidmine, kuhu saaks liitlased maabuda, aga poliitilises mõttes on isegi Tallinna kesklinna hoidmine (mis on platsdarmi jaoks juba liiga väike, sest on kaudtule all - lahesopis näit Viimsi poolt sadam tule all) argument, et liitlasele appi tulla. Ja mida kauem see kestab, seda suurem tõenäosus on, et appi tullakse. Poliitiliselt polegi nii oluline, et võib-olla mitte enam Tallinnale, vaid tehakse kuhugi sobivasse kohta dessant.
Kui Sul on ikka selline liit nimega NATO ja seal lastakse üks liige pikaldaselt okupeerida appi tulemata, siis on peale sellist asja see liit surnud ja igaüks üksi. Aga hoolimata vastupanu osutavatest vendadest kusagil Jõhvis või Tartus, kui Tallinn langeb kiiresti, siis võib öelda, et - "kahjuks me ei jõudnud liitlasele appi, nõuame okupatsiooni lõpetamist, rakendame sanktsioone jne." Ridade vahelt antakse mõista, et ohver jättis omapoolsed kohustused esmase kaitsevõime arendamiseks täitmata - ega sellisel juhul saa ka liitlased sellist abistada.

[Kapten Trumm]

Lisaks tähendab selline ad hoc linnavõitlus tohutuid tsiviilkaotusi, sest kui tsiviilisikud jäävad linna või ei jõua lahkuda (Tallinna puhul tõenäoliselt ajab rinne neid siia ise kohale), siis tähendab, et sissepiiratud asulas lõpevad peagi eluks vajalikud ressursid, samuti on neile enda varjamiseks parimal juhul pakkuda paneelmajade poolkeldrikorruseid (uutes hoonetes pole sedagi). Helsinkis näiteks pole mitte ainult võimalik ära peita mitu linna elanikkonda maa alla, vaid on võimalik ka viia läbi üksuste manööverdamist ja tagamist maa all, mis tähendab varjatust ja hukukindlust.

Kunnase Koljati raamatus on sellel edukal Tallinna kaitsmisel linnalahingus mõned vaikimisi eeldused, mida ei pruugi olla võimalik teostada. Näiteks raskerelvi asendab seal isetehtud miinimajandus, mis tähendab valmistamiseks detonaatoreid, väetist, lõhkeainet jne tohutus koguses.

[Martin Peeter]

1) Jah, selline linnalahing oleks väga kole ja loodame, et sellist ei tule kunagi. Kuid see on kole ka vaenlasele, sest kaotused oleks 1:20-le vaenlase kahjuks ning üritus väga aeganõudev. Kõik meie vastupanu kusagil maastikul lõppeb tunduvalt kiiremini. Hoolimata suurest armastusest Putini vastu pole tänapäeva Venemaal enam nii palju neid, kes suure juhi eest surra tahaks. Miks muidu seal Süüriaski linnalahingutes gaas käiku lasti.

2) "Koljati" Tallinna lahingu eellugu oli ikka totaalne mahamagamine. Ka see ei olnud väga tõenäoline ja seetõttu võiks oletada, et kui Eesti KV kõiki oma ressursse enne ei ammenda, võib ka midagi Tallinna kaitsmiseks jääda.

[Kapten Trumm]

Linnalahing oleks meile soodsamatel tingimustel kui lahing maastikul. Põhiliselt põhjusel, et vastasel on raske oma ülekaalu manöövrivõimes ja arvukuses maksma panna. Paraku aga teedevõrgustiku areng ja olematu tsiviilkaitse teevad selle võimaluse küsitavaks. Esiteks pääseb vastane linnast üsna lihtsalt mööda (kui linn pole eesmärk talle) ja teiseks tsiviilelanikud. Korraliku tsiviilkaitsega nagu Helsinkis oleks põhimõtteliselt võimalik kupatada elanikud oma varjenditesse (või sobivatesse maa-alustesse tunnelitesse, mida seal on ka kõvasti), nad ei koperda seal ringi ja on enamvähem kaitstud.

Ise aga ennast kotti pole mõtet mängida, piiramisolukorras on ressursside eelis alati piirajal. Tema veab juurde, sinu omad muudkui kahanevad.

Mulle näib, et soomlaste operatiivsed innovatsioonid (maaväedoktriin 2015) keskenduvad just sellele, et pakkuda vastasele vähem ülekaaluka tulejõuga sodiks tulistatavaid raskuspunkte ja kotti jäävaid/paigale fikseeritud vägesid, mida siis sodiks lastakse. Piltlikult öeldes on soomlaste nägemuses lahing selline, et tegevuse kiirus ei võimalda vene tulejõudu efektiivselt soomlaste vastu kasutada ja sihtmärgid on eraldi võetult liiga pisikesed, et selle üüratu kaudtulega on neid ebatõhus tulistada (stiilis suutükidivisjoni tulelöök jalaväerühma vastu). Võrreldes sellega, kuidas nad plaanisid 1990ndatel teguseda, on siin päris suur samm mõtteviisis edasi. Linnavõitlus kuskil ära lõigatud asulas oleks täna asi, mida soomlased väga pidada ei soovi, sest see tähendab ühte suurt-suurt Soome vägede kogunemist, mida on piirajal mugav näiteks suurtükiväega puruks tulistada.

[Martin Peeter]

Ise aga ennast kotti pole mõtet mängida, piiramisolukorras on ressursside eelis alati piirajal. Tema veab juurde, sinu omad muudkui kahanevad.

Vaadakem tõele näkku - sellise sõja, mis Tallinna alla jõuda võib, puhkedes võime me juba üsna alguses koos oma Balti saatusekaaslastega piiramisolukorras olla. Küsimus on vaid koti suuruses - muidugi on väiksem kott hullem. Eks see A2/AD seda ju suures osas tähendabki, et siia ressursside juurdetoomine on väga raske.
Aga Tallinn jt Balti pealinnad on kindlasti eesmärk omaette. Kuni pealinn püsib ja me oleme rünnaku all, siis pole liitlastel mingit legitiimset õigustust appitulemata jätta.

Mulle näib, et soomlaste operatiivsed innovatsioonid (maaväedoktriin 2015) keskenduvad just sellele, et pakkuda vastasele vähem ülekaaluka tulejõuga sodiks tulistatavaid raskuspunkte ja kotti jäävaid/paigale fikseeritud vägesid, mida siis sodiks lastakse. Piltlikult öeldes on soomlaste nägemuses lahing selline, et tegevuse kiirus ei võimalda vene tulejõudu efektiivselt soomlaste vastu kasutada ja sihtmärgid on eraldi võetult liiga pisikesed, et selle üüratu kaudtulega on neid ebatõhus tulistada (stiilis suutükidivisjoni tulelöök jalaväerühma vastu). Võrreldes sellega, kuidas nad plaanisid 1990ndatel teguseda, on siin päris suur samm mõtteviisis edasi. Linnavõitlus kuskil ära lõigatud asulas oleks täna asi, mida soomlased väga pidada ei soovi, sest see tähendab ühte suurt-suurt Soome vägede kogunemist, mida on piirajal mugav näiteks suurtükiväega puruks tulistada.

Iseenesest on see soomlaste mõtteviis huvitav, aga ma kahtleks, kui palju või kui kaua suudaks meie sel moel vaenlase edasiliikumist takistada/viivitada. Tegevuse kiirus tähendab suuresti mobiilsust. Meie manöövrivõime on aga soomustamata ja ei ole sel põhjusel väga kõrge, meie keskmaa ÕT on kaevumine (mis pole ka just mobiilne) jne.

[Poti soldat]

Noh eks ideaalis tuleks vastane peatada piiri lähedal et minimiseerida sõjakahjustusi. Kui see ei õnnestu siis tuleks kontrollida piisavalt laia ala Tallinna ümber et liitlased saavad lisavägesid tuua. Kui ka see ei õnnestu siis tuleb vähemasti Tallinnat ennast hoida lihtsalt selleks, et Eesti püsiks niiöelda "sõdiva riigina" kellel vaherahukõnelustel on võimalik oma sõna sekka öelda. Kui langeme eksiilvalitsuse staatusesse kus ainsaks allesjäänud relvajõuks on üksik miinijahtija kuskil Saksamaa sadamas siis meie sõnal ei pruugi enam väga palju kaalu olla.

[Kriku]

Noh eks ideaalis tuleks vastane peatada piiri lähedal et minimiseerida sõjakahjustusi. Kui see ei õnnestu siis tuleks kontrollida piisavalt laia ala Tallinna ümber et liitlased saavad lisavägesid tuua. Kui ka see ei õnnestu siis tuleb vähemasti Tallinnat ennast hoida lihtsalt selleks, et Eesti püsiks niiöelda "sõdiva riigina" kellel vaherahukõnelustel on võimalik oma sõna sekka öelda. Kui langeme eksiilvalitsuse staatusesse kus ainsaks allesjäänud relvajõuks on üksik miinijahtija kuskil Saksamaa sadamas siis meie sõnal ei pruugi enam väga palju kaalu olla.

Kuidas see kõik teemaga seotud on?

[Martin Peeter]

Noh eks ideaalis tuleks vastane peatada piiri lähedal et minimiseerida sõjakahjustusi. Kui see ei õnnestu siis tuleks kontrollida piisavalt laia ala Tallinna ümber et liitlased saavad lisavägesid tuua. Kui ka see ei õnnestu siis tuleb vähemasti Tallinnat ennast hoida lihtsalt selleks, et Eesti püsiks niiöelda "sõdiva riigina" kellel vaherahukõnelustel on võimalik oma sõna sekka öelda. Kui langeme eksiilvalitsuse staatusesse kus ainsaks allesjäänud relvajõuks on üksik miinijahtija kuskil Saksamaa sadamas siis meie sõnal ei pruugi enam väga palju kaalu olla.

Kuidas see kõik teemaga seotud on?

Natuke oleme teemast kaugenenud, aga akf Poti soldat võttis hästi peamised variandid kokku, mida peab arvestama KV suuruse ja struktuuri planeerimisel. Lisaksin omalt poolt veel ühe: midagi ei anta ära võitluseta. See ei tähenda, et igal pool 100% välja pannakse.

[Kapten Trumm]

Kui meie kaardile vaadata (ja eeldada, et vastane ei hakka mingi dessandivärgi ja üle Riia tulekuga jamama), siis kui vastane pääseb Peipsi järvistust mööda, tekib vastasele rohkem manöövriruumi ja millegi peatamine muutub veel keerukamaks. Peipsi järvistu on ju pea 150 km veetõket, mis teeb päris mitme brigaadi töö meie eest ära. Emajõgi on muidugi probleem, aga mitte nii suur nagu Peipsi, st pioneeritehnika abil siiski ületatav ja küllap vastane üritab (VDV Pihkvas) neid sildu tervelt enda kätte saada.

[von Kaerahelves]

Olen siinset foorumit pikalt jälginud, mingid mõtted nüüd ka endalt.
- "läänel" peavad olema siin konkreetsed majandushuvid, lisaks deklaratiivsetele ühtsetele väärtustele
- EV riigikaitse (totaalkaitse) võtmesõnaks võiks kujuneda tuumajaam.
Tuumajaam pakri saartel, mida ta annaks?
1. energeetilise sõltumatuse (Narva jaamad on liiga lähedal idapiirile, et neid oleks võimalik kaitsta)
2. näiteks prantslaste poolt ehitatud tuumajaam tähendaks meile suure tõenäosusega poliitilise lobby Pariisis ja kõik sellega kaasneva
3. poliitiline profit- eristuksime järjekordselt teistest väikeriikidest positiivses suunas ja tuleksime tuumaenergiariigina maailmakaardile
4. St.Peterburi lähedus paneks Kremli hunta mitu korda mõtlema, enne ohtliku liigutus tegemist

[kaur3]

https://www.youtube.com/watch?v=E4nlpnO9TYc

See on see 50k kergelt relvastatud mehega linna kaitsmise tulemus..

Vaatepildi üks seletus.

Battle of Mosul: Precision Fires Hindered by Urban Jungle by Amos Fox – Association of the United States Army, 16.04.2018

In urban combat, against an enemy that is great in size and possesses indomitable will, like the Islamic State group in Mosul, precision weapons present a paradox. The judicious use of destructive force is fundamentally irrelevant if it does not eliminate the threat within the first strike or two. When precision strikes do not achieve their desired effect within the first strike and threats reposition to another structure, they expand the potential for collateral damage and civilian casualties. As a result, precision strikes’ ineffectiveness of eliminating the threat creates the conditions in which residual threats move from structure to structure, trailed by precision strikes, leaving a swath of death and destruction in their wake.

https://www.ausa.org/articles/precision ... k.facebook

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Maakaitse staabi ja kaitseringkondade tegevus juhtimisel.

..MAAKAITSE STAAP - kis loom tuu viil om

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Maakaitse staabi ja kaitseringkondade tegevus juhtimisel.

..MAAKAITSE STAAP - kis loom tuu viil om

Ise küsin, ise vastan(-guugeldan)
http://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliidu ... vadtormiga

Esmakordselt osaleb suurõppusel maakaitse staap, mis on peamiselt mehitatud kaitseliidu peastaabi baasil. Samuti on maakaitseringkonna mehitamine Kaitseliidule esmakordne.

Niiet juba mõnda viimast aastat käibib meie sõjalises planeerimises siis korraga nagu 2 x sõda - üks on ilmselt see "päris" sõda(-juhib Peastaap) ja teine järelikult miski "maakaitsesõda"(-juhib KL peastaap)

Tundub selgelt kunstlik ja segadusttekitav..
Ainus rational behind mida ma siin suudan näha, oli soov leida KL peastaabile kui tervikule miski SA rakendus.. aga selline soov ei päde(-ei ole piisav), et hakata sõda "poolitama" kaheks eraldi sõjaks - päris sõda ja maakaitsesõda
Jama mu arust ühesõnaga - no on veel ruumi mõttetegevuseks. Ma ei usu ilmapealgi, et ühte ja sama maismaapõhist sõda ühel kitsal sõjatandril on võimalik sedasi ametkondlikke piire pidi "viilutama" hakata
Sest SA juhtimine on tervik - eriti niiväikesel maal.


P.S.
ma ütsin ikka väga ammu juba, et ÜHES RIIGIS saab korraga olla vaid ÜKS PEASTAAP..
Ja vähemalt esimese vabariigi algupooles nii oligi - kaitseliidul oli siis staap(-mitte peastaap)..
Misajal/mispärast on KL oma staabi PEASTAABIKS "ülendanud", on iseenesest huvitav küse..
Tänases Eestis on aga "2 x peastaapi" lihtsalt anarhia - Eestile on kombeks üks president korraga