Veiko Palm kirjutas:
Mida ma sellega mõtlen? Ikka sedasama, mis Herem juba ütles - kui me strateegilisel (poliitilisel eelkõige) tasandil läbi kukume, siis ei ole mitte mingit vahet, kui suur me sõjavägi on ja mitu ringkonda selles on. See kõik on isegi mitte teise, vaid neljanda, kuuenda ja sajanda järguline. Kui suur me sõjavägi oli Vabadussõja alguses ja milline see välja nägi? Iseseisvus savautati ikka tänu sellele, et olud olid äärmiselt soodsad. Muidugi ise peab alati mees olema, aga siiski-siiski. Soome Talvesõja imest on räägitud, aga miks ei taha rääkida 1944 sündmustest ja Soome väljaastumisest sõjast? Soomel ei oleks olnud mitte mingit lootust see sõda nö ära võita. Kuidas siis nii, kuigi sõjavägi oli kordasid suurem ja paremini relvastatud? Aga mõtelge ise.
Teadmata nüüd päris hästi isegi mitte termineid, siis sõjandustegevuse tasandi osas sõjandusteadlasega vaidlema ma kindlasti ei hakkaks. Aga selle välispoliitilise tasandi kohta ütleks küll, et pole välistatud olukord, kus välispoliitilisel tasandil saadud tagasilööke tuleb toetada sõjategevusega, et anda võimalus poliitilisel tasandil asjad korda saada. Paraku pole sel välispoliitilisel tasandil kõik päris mitte meie eneste teha. Ehe näide oli minevasügisest, kus Trump ja ta lähikondsed ajasid ikka juttu, mis pehmelt öeldes meile eriti ei meeldinud. Praeguseks on see õnneks möödanik.
Soome sisuliselt 3 sõda 1939-1944 on väga head näited, kuidas eduka söjategevusega loodi eeldused läbimurreteks välispoliitlisel tasandil.
Talvesõja tõrjevõit saavutati poliitilisel tasandil sellega, et brittide-prantslaste eskpeditsioonikorpus oli valmis läbi Põhja-Norra appi tulema. Sõja lõpuks oli Soome armee katastroofi äärel, aga Stalinit kantud kaotused ei morjendanud. Kuid sõda brittidega Stalin ei vajanud ja see oli ainus põhjus, miks ta rahuga nõustus. Siiski oleks see poliitiline läbimurre jäänud olematuks, kui poleks 3 kuud ülekaalukale vastasele vastu pandud.
1941 - Soome ei tunginud kaugemale Ida-Karjalast, ei lõiganud läbi Põhja sadamate raudteid. See hoidis lahti head suhted brittidega, kes peale sõda rahukomisjoni liikmetena toetasid tugevalt Soome iseseisvuse säilimist. Aga samas see võime oli olemas. Seda saladiplomaatiat, mis sel ajal toimus, ei tea me päris täpselt siiani, aga selle tegid võimalikuks Soome armee võidud.
1944 - kõigepealt vannuti truudust Saksamaale, millega saavutati vajalik sõjaline abi ja sõjalisel tasandil tõrjevõit. Seejärel vahetati valitsus, pöörati sakslastele selg ja tehti rahu. Jällegi - ilma sõjalisel tasandil tubliduseta, poleks poliitikud suutnud midagi teha.
Eesti on kahltemata väiksem, aga meie välispoliitline olukord on ka seekord palju parem.
Aga selle Laaneotsa kvantiteedinõude osas olukorras, kus ta ise esindab poliitilist jõudu, mis oma pika valitsemisaja jooksul ei soovinud nii palju panustada, et sellest Laaneotsa soovitud kvantiteedist ka kvaliteet saaks (ja ei soovi siiani) - noh - mage lugu. Ja see on öeldud tema poliitilise tegevuse kohta - tema sõjaväelist tegevust hinnaku need, kes teavad.