Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[TTA]

Linnalahingus selle kaudtulega suurt midagi teha pole (mõelgem trajektoorile ja kildude mõju piiratusele linna tingimustes). Me saame ise pigem õhulööke ja tankikahurit jämedama poole pealt. Ilmselt ei ole selleks hüpoteetiliseks ja väga hulluks hetkeks meil enam mitte ühtegi suurtükki, võib-olla mõned üksikud miinipildujad. Kuid kergrelvastuses jalaväeüksus linnas on kõigest selles hoolimata pealetungijale päris suur probleem. Ma arvan, et selles osas on Kunnasel oma Koljati raamatuosas õigus.

Tuletan meelde, et kõik tänapäevased haubitsad on võimelised laskma kõrge trajektooriga, e. ülanurgaga. Viimased suuremad linnalahingud Mosulis, Aleppos ja Fallujas näitasid väga suurt kaudtule kasutust. Moona kulus lihtsalt rohkem kui avamaastikul oleks kulunud.

edit: Natuke tõendusmaterjali ka : http://www.thedrive.com/the-war-zone/15 ... -offensive

[Martin Peeter]

Nii absoluutne see väide muidugi ei ole, ehkki killud ikka kivist ja paneelidest vast läbi ei jookse ning vastase tulepunktide mahasurumiseks on efektiivsem õhurünnak või otsesihtimine. Tark moon muidugi ka. Nurga taha tavamoonaga ikka ei lase.
Vaindlasel kindlasti on võimalik kaudtulega tümitada, aga meil on see probleem, 155mmst vist korruselamusse ei vea, isegi D30 peitmine ja manööverdamine majade vahel linnas raske, kui õhk täis vaenlase droone ja ÕT puudulik. Ma ei kujuta ette, kuidas nendega nii varjuda, et nad kauem säiliks.

[TTA]

Nii absoluutne see väide muidugi ei ole, ehkki killud ikka kivist ja paneelidest vast läbi ei jookse ning vastase tulepunktide mahasurumiseks on efektiivsem õhurünnak või otsesihtimine. Tark moon muidugi ka. Nurga taha tavamoonaga ikka ei lase.
Vaindlasel kindlasti on võimalik kaudtulega tümitada, aga meil on see probleem, 155mmst vist korruselamusse ei vea, isegi D30 peitmine ja manööverdamine majade vahel linnas raske, kui õhk täis vaenlase droone ja ÕT puudulik. Ma ei kujuta ette, kuidas nendega nii varjuda, et nad kauem säiliks.

D30 mahub vabalt tavalisse garaažiboksi ära, FH-70 päris iga moskvitši jaoks ehitatud boksi ei mahu, aga väiksemadki autode jaoks sobiliku uksega laopinnad, kõik parkimismajad jms on täiesti sobilikud. Ühte lükkab meeskond asfaldil probleemideta (va. järsud kalded) teisel on aga ju abimootor. Lisaks on meie asulad ju hajlasalasid, eramurajoone jms täis kus kõrghaljastuse vahele saab muretult varuda. Ja kui ei leidugi sobivat garaaži või ladu läheduses siis sõjaolukorras mahajäetud hooneid mida "modifitseerida" annab vast ikka leidub.

[Martin Peeter]

Nii või teisiti - suhteliselt vähemobiilse STV eluiga kindlasti ebavõrdses duellis pikk ei saa olema. Linna saab võib-olla tõesti maja või maaalustesse garaažidesse saab tõmmata, mingi harilik kolegaraaž ei suuda kaitsta.
Sama kehtib ka maastikul. Nendest samadest linnalahingutest ISISe vastu ei ole ma märganud andmeid ISISe STV kohta. Eks neil oligi muidugi üleüldse STV vähe - vist asendasid selle suitsiidirünnakutega. Aga mida me veel teame, on see, et kergrelvastatud jalavägi pidas üle kuu aja vastu nii Raqqas, Mosulis kui Fallujahs (kõige vähem - poolteist kuud).

Meenutan, et akf Longbowman ütles:

kui nüüd Eestil ongi ladudes saapaid, vorme ja automaattrelvi vaid max 25k jagu, siis mis saab siis, kui "rinne" õnnestub ootamatult hiljemalt Tallinna ümber pidama saada ja senieeldatud 2-4 nädalasest konfliktist saab juba 6 kuud ja varsti aasta. Ümberpiiratud Tallinnas on meesterahvaid nt 250 000+, kelledest täiendavalt 10-20% oleksid valmis (nii sunnimeetodite, kui vabadahtlikuse tulemusena) ka möllus kaasa lööma, aga neile pole mitte midagi pihku, ammugi selga anda ... Võiks need vanad Galilidki siis kuhugi "maha matta" mustadeks päevadeks. Igasugu Bosnia sõdasid jms on ju hiljaaegu peetud küll ja veel suht hurraa pealt ja saadud hakkama küll, meil on aga kuidagi suhtumine, et kui kõik üksused pole viimase malli järgi varustatud ja kokku harjutatud, siis pigem ärge tee üldse midagi ...?

Olen nõus, et Suur-Tallinnast saaks veel kokku tuhandeid mehi, kel väljaõpe kunagi saadud ja kes suudaks linna päris kaua kaitsta isegi kergjalaväe relvadega, nagu tõestas ISIS. Muidugi, kui meil suitsiidiründajate asemel mingi muu tugevus lisada oleks, siis oleks nad vaindlasele veel suurem probleem.

[Kapten Trumm]

Nii või teisiti - suhteliselt vähemobiilse STV eluiga kindlasti ebavõrdses duellis pikk ei saa olema. Linna saab võib-olla tõesti maja või maaalustesse garaažidesse saab tõmmata, mingi harilik kolegaraaž ei suuda kaitsta.
Sama kehtib ka maastikul. Nendest samadest linnalahingutest ISISe vastu ei ole ma märganud andmeid ISISe STV kohta. Eks neil oligi muidugi üleüldse STV vähe - vist asendasid selle suitsiidirünnakutega. Aga mida me veel teame, on see, et kergrelvastatud jalavägi pidas üle kuu aja vastu nii Raqqas, Mosulis kui Fallujahs (kõige vähem - poolteist kuud).

Eestil ei hakka niipea olema võimet venelastega suurtükkidest võidu tulistada. Ka siis, kui need K9-d kasutusse võetud on (kuigi siin osad fantasöörid nii arvavad). Eesti suurtükiväe idee on natuke teine - otsustaval hetkel anda jalaväe toetuseks vajalik tulelöök. Seal paraku maksab ka kättesaadavus - ka nimetatud "vähemobiilne" D-30 on nii osta kui ülal pidada üks odavamaid suurtükisüsteeme maailmas. Lahjade näitajatega, kuid see eest kerge, lihtne ja lollikindel. Ja odav ka.

Ja veel. Ukrainas veetava STV lõdva puruks kounter-batareitamine kinnitust ei leidnud. Veetavate ja liikurite kaotused olid umbes võrdsed. Edukalt kasutati nii veetavat D-30 kui liikurit 2S1 Gvozdik (tükati tanki rollis lausa).

[Martin Herem]

K9 üheks ülesandeks saab kindlasti vastase suurtükiväe hävitamine ... kuitahes fantastika see ka ei tunduks.

[nimetu]

Veetavate ja liikurite kaotused olid umbes võrdsed.

Liikurite kaotusi tõstis mõningal määral see, et neid kasutati sageli otsetule andmiseks. Ehk siis kohati tankiga sarnases rollis.

[Kapten Trumm]

Milleks huupi laduda, info on avalik http://lostarmour.info/artloss/
Mina sattusin küll raskustesse leida sealt ka pooli relvi, mille fotol on selgelt näha kaudtule vigastused.
Päris suure osa nende veetavate kaotustest annavad erinevad NSVL päritoli (TT) kahurid avamaastikul.

UKR kaotas minu lugemist mööda 45 veetavat suurtükki (sh ka TT kahurid) ja 56 liikursuurtükki.
See ei pruugi muidugi olla kogu tõde (hea oleks teada tehtud laskude arvu mõlema kohta), kuid suurusjärkudest ohjeldamatut veetavate puruks tulistamist ei paista.

[Martin Peeter]

Ma arvan, et need U sõja avalikud allikad ei kirjelda päris adekvaatselt seda hüpoteetilist olukorda, mis on tekkinud siis, kui vaindlane Tallinna alla peaks jõudma:
1) Kaudtulerelvad on ikka peamiselt kummagi poole tagalas. Võimalik, et neid ei jäetud päris niisama vedelema, kui nad ka oma laksud pihta said, samuti mitte ei lastud neid asjahuvilistel niisama pildistada, kui territooriumi just vaenlasele ei jäetud. See Krasnõi Limani pilt on ilmselt selline, kuhu veeti kokku vastavat pihta saanud tehnikat. Isegi Debaltsevo koti STV toetus tuli peamiselt väljaspoolt. Sinna ei jäänud just väga palju STV sisse, ehkki lõpus oli ikka paras kablutamine.
2) Kui Venemaa enam suisa oma territooriumilt tümitada ei saanud, siis Donbassi nad sellist ülekaalukat tulejõudu ei vedanud, nagu avaliku sõja puhul nad veaksid. Tegelikult kehtib see ka soomuse osas. Mingit piiri ikkagi püüdis Venemaa pidada, et oma DNRi ja opoltšenije müüti toita.
3) Õhurünnakutega ei hävitanud venelased ühtegi patareid, sest lennuväge ei kasutatud.

Tuletan meelde, et me vaidluse sisu oli see, kas Tallinnat on võimalik kaua kaitsta ka suures osas kergjalaväega, ilma, et peaks tegema suuri kulutusi raskerelvadele ja nende moonale, nagu märkis akf nimetu. Juba sel põhjusel, et selleks momendiks, mis loodetavasti kunagi ei saabu, ongi meie raskem relvastus juba ajalugu ning ka linnalahingute etapis häviks järelejäänu suht kiiresti. Selles osas ma toetan akf Trummi kunagist seisukohta, et kõiks ei pea nii väga vinge olema. Automaatide, KP ja kustidega varustatud jalaväeüksused, mida on paar päeva rohkem aega kokku ajada, MP, miinid ja loodetavasti mõningane TT ja ÕT garanteeriks vähemalt kuu vastupanu. Transpordivahendid võiks juba kokku ajada rekvireerimistega ning linnas saab ehk ka telkideta. Ja ei oleks nii ületamatult kallis. Ei oleks ning võiks paremini relvastatud üksusi kasutada selleks, et vaindlane pealinnast võimalikult kaua kaugel hoida.
See annaks aja (mille sisse tuleb arvata ka eelhoiatus ja Tallinnani jõudmise aeg), mille peale on tõesti selge, kas meile tullakse piisavate jõududega appi või mitte. Kui ei tulda, siis pole enam kellelgi garantiid, et see sõjamasin enne Elbet seisma jääb.

[Kapten Trumm]

Mulle on (moodsate) liikurhaubitsate eelised veetavate ees hästi selged, selles polegi vaidlust.
Probleem on arusaam, et kaudtulevajadus õnnestub taoliste relvadega täita - ei vasta tõele. Selleks lihtsalt pole finantsi.
Ka ei vasta vähemalt Ukraina näitel tõele jutud veetavate relvade massilisest hävitamisest (kui liikurid eriti kaotusi ei kanna).
Probleem on selles, et kui su vähesed liikurid on parasjagu 70 km kaugusel, siis on sinu kaudtulega sedapsi.

Jah, möönan, et hävinud UKR suurtükivägi (kus lahingukaotusi liikurites oli rohkemgi) ei pruugi olla kogu tõde.
Oleks hea teada ka rindel olnud relvade arvu ja tehtud laskude arvu.
Vabalt võib olla nii, et veetavaid oli vähem ja nad lasid vähem - sellest ka parem ellujäämise statistika (suurtükk annab end välja peamiselt tulistades).
Kuid võib ka mitte olla ja see venelaste tohutu patareivastane võime on lihtsalt mütoloogia.

[Kapten Trumm]

K9 üheks ülesandeks saab kindlasti vastase suurtükiväe hävitamine ... kuitahes fantastika see ka ei tunduks.

1. brigaadi vastutusalas vene brigaadi suurtükidivisjoni vastu - kahtlemata.
Küsimus on selles, mis saab mujal. Eesti riigikaitse ei võrdu 1. brigaadiga, isegi mitte kahe brigaadiga. Tegevus toimub väga paljudes kohtades, kus igal pool kehtib reegel - kergejalaväelase parim ellujäämise garantii on kättesaadav kaudtuletoetus. Vastasel on lihtsalt komme kasutada suurtükiväge 1:1 manööverpataljonidega.

[strateegiline sõdur]

Tuletan meelde, et me vaidluse sisu oli see, kas Tallinnat on võimalik kaua kaitsta ka suures osas kergjalaväega, ilma, et peaks tegema suuri kulutusi raskerelvadele ja nende moonale, nagu märkis akf nimetu. Juba sel põhjusel, et selleks momendiks, mis loodetavasti kunagi ei saabu, ongi meie raskem relvastus juba ajalugu ning ka linnalahingute etapis häviks järelejäänu suht kiiresti. Selles osas ma toetan akf Trummi kunagist seisukohta, et kõiks ei pea nii väga vinge olema. Automaatide, KP ja kustidega varustatud jalaväeüksused, mida on paar päeva rohkem aega kokku ajada, MP, miinid ja loodetavasti mõningane TT ja ÕT garanteeriks vähemalt kuu vastupanu. Transpordivahendid võiks juba kokku ajada rekvireerimistega ning linnas saab ehk ka telkideta. Ja ei oleks nii ületamatult kallis. Ei oleks ning võiks paremini relvastatud üksusi kasutada selleks, et vaindlane pealinnast võimalikult kaua kaugel hoida.
See annaks aja (mille sisse tuleb arvata ka eelhoiatus ja Tallinnani jõudmise aeg), mille peale on tõesti selge, kas meile tullakse piisavate jõududega appi või mitte. Kui ei tulda, siis pole enam kellelgi garantiid, et see sõjamasin enne Elbet seisma jääb.

Eks tasuta asjade maailm ole ikka imeline, reaalsus paraku tuleb rinda pista numbritega. Väidetavalt saaks kergjalaväepataljone teha odavamalt, kuid kahjuks ülaltoodud tingimustel pataljon ei oleks grammigi odavam kui praegused planeeritavad II brigaadi jalaväepataljonid.
Tahate odavamaks saada. Siis tuleks esmalt loobuda ÕT, TT, seejärel MP ja lõpetuseks vähendada toodud kuuajalist vastupanu nt poole võrra. Siis saaks küll odavamalt. Kuid seda üksust ma enam pataljoniks vist ei nimetaks, tegemist oleks 1000 üksikvõitlejaga. Kas nendega oleks võimalik ka Tallinnat pikemalt enese käes hoida on juba kahtlane. Minu hinnangul mitte.
See mis üksuste juures maksab on laskemoon, eriti suuremad kaliibrid ja omakorda mida rohkemateks päevadeks seda kallim. Kõik muu on pudi-padi. Isiklik varustus, käsirelvad ja nende moon moodustavad väga väikse osa pataljoni maksumusest. Kulud transpordivahenditele (soetamine ja ülalpidamine) moodustavad praeguste kergjalaväepataljonide kulust 8%. Kaheksa protsenti, mitte kaheksateist või kaheksakümmend. Veelkord laskemoon on see mis maksab. Kui tahate odavamaid ja eelkõige rohkem üksusi kärpige moon ära ning üksusi tuleb nii mis mühiseb. Vähemalt paberil.

Millega on mõtet jalaväeüksuste odavamaks disainimisel tegeleda, kui eesmärgiks on teha odavamaid ja kehvemaid, on eelkõige laskemoon, personali ja väljaõppekulud ning kulud taristule (laod, kasarmud, sööklad, harjutusväljad, elekter, küte, jne). Kõige muuga võib ka tegeleda ja peabki tegelema, kuid loodetud efekti sealt ei tõuse. Transpordivahenditega on mõtet hakata siis tegelema kui kasutatud autode turg Saksamaalt ja Hollandist kokku kuivab.

[Martin Herem]

Eks ongi vahel raske aru saada, mida sa ütled. See on sinu lõik:

Eestil ei hakka niipea olema võimet venelastega suurtükkidest võidu tulistada. Ka siis, kui need K9-d kasutusse võetud on (kuigi siin osad fantasöörid nii arvavad). Eesti suurtükiväe idee on natuke teine - otsustaval hetkel anda jalaväe toetuseks vajalik tulelöök. Seal paraku maksab ka kättesaadavus - ka nimetatud "vähemobiilne" D-30 on nii osta kui ülal pidada üks odavamaid suurtükisüsteeme maailmas. Lahjade näitajatega, kuid see eest kerge, lihtne ja lollikindel. Ja odav ka.

Päris kindlasti annab K9 parema võime vastase suurtükkide vastu tegutseda.
Ja ei maksa nüüd rääkida torude ebavõrdsest arvust. K9ga võime paraneb oluliselt ja seda kavatsetakse kasutada.

Küsimus on selles, mis saab mujal. Eesti riigikaitse ei võrdu 1. brigaadiga, isegi mitte kahe brigaadiga. Tegevus toimub väga paljudes kohtades, kus igal pool kehtib reegel - kergejalaväelase parim ellujäämise garantii on kättesaadav kaudtuletoetus.

... nüüd läks viuhti teisele teemale ...
Jah ei võrdu. Kui oleks vahendeid, antaks K9 ka teistele üksustele. Paraku pole täna meile jõukohane isegi D30 lisamine kõikvõimalike JV üksuste juurde.
Kergejalaväelase parimaks ellujäämise garantiiks ei pea mina küll kättesaadavat kaudtuletoetust. Kindlustamine on minu hinanngul palju suurem "garantii". Ja seda eriti siis, kui me räägime vastase kaudtulest.

Toetuseks strateegilisele sõdurile üks habemega lugu.
Vähendasime kunagi ammu JP laskemoona (ühe DOSi ulatuses) hulgast lihtsalt arvutuste mõttes MP 120/81 valguse ja suitsu; CG valguse, suitsu, killu ja tandemi ning saime kokkuhoiuks summa, mis võrdus sama pataljoni individuaalvarustusega. Pange tähele, et enamus 120/81, CG ja Milan jäi veel sisse. Moraal (tont teab mitmes kord): hoia kokku edeva varustuse pealt, ja rekvireeri transpordivahendeid, kuid laskemoona küsimust sellega ei lahenda.

[Kapten Trumm]

Jah ei võrdu. Kui oleks vahendeid, antaks K9 ka teistele üksustele. Paraku pole täna meile jõukohane isegi D30 lisamine kõikvõimalike JV üksuste juurde.

Aga kunagi võiks sinna jõuda. Siin tekib see napi teki efekt, üritates tõmmata tekki korralikult lõuani, jäävad varbad paljaks.
Kaevumise jutt on õige. Ainult ma tiba kahtlen (tõsi mul vaid mõned suuremad õppuse kogemused, millele toetuda), et selleks kaevumiseks eriti aega olema ei saa. Lisaks on vahepeal talv (ma tulin just objektilt, kus külmunud maapinnale ei hakanud tavaline ekskavaator peale ja tuli hüdrovasaraga piigata). Et täna ei oleks kuigi lihtne see kaevikute kaevamine näiteks.

Teatud valikuid CV90 puhul näiteks mäluti siin ikka omajagu. Eesti ostis kunagi need 122-sed Soomest hinnaga ca 50 tuhat eurot tükist (koos nõuka lisaseadmete ja hunniku laskemoonaga). Autotransport tuleb teist samapalju juurde. 100 tuhande eurose tükihinnaga primitiivhaubitsaid saab 2,5 miljonise liikurhaubitsa tüki eest terve pataljoni. Need arvud panevad mõtlema küll (vähemalt mind). Just suurusjärkude vahe 1 vs 25.

Soomes hakkab neid lähimal kümnendil kõvasti üle jääma. Arvan, et laskemoona hinnas tekivad analoogsed käärid.

Päris kindlasti annab K9 parema võime vastase suurtükkide vastu tegutseda

Ma pole selle vastu kunagi vaielnud ega kavatsegi teha. Lihtsalt mulle jääb tükati mulje, et ega alternatiivkulu meil väga ei kaalutagi.

[Kapten Trumm]

Eks tasuta asjade maailm ole ikka imeline, reaalsus paraku tuleb rinda pista numbritega. Väidetavalt saaks kergjalaväepataljone teha odavamalt, kuid kahjuks ülaltoodud tingimustel pataljon ei oleks grammigi odavam kui praegused planeeritavad II brigaadi jalaväepataljonid.
Tahate odavamaks saada. Siis tuleks esmalt loobuda ÕT, TT, seejärel MP ja lõpetuseks vähendada toodud kuuajalist vastupanu nt poole võrra. Siis saaks küll odavamalt. Kuid seda üksust ma enam pataljoniks vist ei nimetaks, tegemist oleks 1000 üksikvõitlejaga. Kas nendega oleks võimalik ka Tallinnat pikemalt enese käes hoida on juba kahtlane. Minu hinnangul mitte.
See mis üksuste juures maksab on laskemoon, eriti suuremad kaliibrid ja omakorda mida rohkemateks päevadeks seda kallim. Kõik muu on pudi-padi. Isiklik varustus, käsirelvad ja nende moon moodustavad väga väikse osa pataljoni maksumusest. Kulud transpordivahenditele (soetamine ja ülalpidamine) moodustavad praeguste kergjalaväepataljonide kulust 8%. Kaheksa protsenti, mitte kaheksateist või kaheksakümmend. Veelkord laskemoon on see mis maksab. Kui tahate odavamaid ja eelkõige rohkem üksusi kärpige moon ära ning üksusi tuleb nii mis mühiseb. Vähemalt paberil.

Millega on mõtet jalaväeüksuste odavamaks disainimisel tegeleda, kui eesmärgiks on teha odavamaid ja kehvemaid, on eelkõige laskemoon, personali ja väljaõppekulud ning kulud taristule (laod, kasarmud, sööklad, harjutusväljad, elekter, küte, jne). Kõige muuga võib ka tegeleda ja peabki tegelema, kuid loodetud efekti sealt ei tõuse. Transpordivahenditega on mõtet hakata siis tegelema kui kasutatud autode turg Saksamaalt ja Hollandist kokku kuivab.

Mina nt ütlen, et kui tahetakse dramaatiliselt suurendada laskemoona varusid, tuleb osta odavamat relvastust/tehnikat, mitte ainult vähendada struktuuri (millega paraku kaasnev kättesaadavuse langus). Puudulik arvukus (operatiivteatri suuruse kohta) võib kergesti tekitada paremuse arvukama vastase jaoks.

Selline väike näide, kui eeldada, et eespool nimetatud D-30 on K9-st ebaefektiivsem 10 korda (sama liikuri tööd peab tegema 10 veetavat), siis puhtalt relv+liikur hinna vahest on võimalik D-30 puhul osta 7-8 DOS laskemoona ja kui eeldada, et see efektiivsusvahe on 5 korda, siis 10 DOS laskemoona. K9 selles mängus üldse moona ei saakski. Arvestuse aluseks on K9 hind 2,5 miljont, D-30 pluss veokite hind 100 tuhat eurot relva kohta ning 122 HE mürsu hind 400 eurot. Üks hea tasuta relv on Carl Gustav. Moon maksab niiet nutad. Hinnavahe RPG-7 analoogse toimega rakettidega on kordades.

Jalaväepataljoni 30 päevase moonavaru maksumus on suurusjärgus 10 miljonit eurot. 5,56-st Milaniteni. Palju meil see Scoutspataljoni soomukiprojekt oligi? 140 miljonit vist. Ühe pataljoni jalaväe soomukid vs 14 pataljoni kuuajaline lahingvaru. Vot sinna tahtsin ma välja jõuda. Kui vaene riik soetab tehnikat, mida jaksavad soetada suurusjärk rikkamad riigid (nt Soome), siis pole vaja nutta, et struktuur on ülejõukäiv. Hoopis taolised soetused söövad selle lahingvaru (mis ju moodustab enamiku PAT kuludest) ära.

Selle "mitteodava" muu varustuse juurde sellised arvud (mul pole kõiki algandmeid, sestap pigem suurusjärgud (arvestame PAT 1000 meest), eeldusel, et kõik ostetakse
käsirelvad (automaadid, KP-d täpsuspüssid, püstolid) 1,5 miljonit (laskemoon 30 päeva on suurusjärgus 600 tuhat eurot)
veokid 0,6 miljonit eurot
toidupakid 30 päevaks 0,5 miljonit eurot
riidevarustus, saapad, rakmed, kotid 0,6 miljonit eurot
isiklik kehasoomus (saksa lahingukiiver 2000. a mudel ja Galvilinda killuvest) 1,0 miljonit eurot
Kokku need artiklid 4,2 miljonit eurot.

On tõsi, et strateegilise sõduri harrastatav ühe artikliga vehkimine (kogu laskemoonavaru maksumuse taustal) tekitab mõneti illusoorse tunde muu kraami tühisusest (minu näites on veokite kulu tõesti "vaid" 6% PAT maksumusest), kuid need "muud" ehk moonavälised asjad maksavad rohkemgi kui see müstiline laskemoon. Sest.....

...me pole veel rääkinud SIDEST. Sorisin natuke netis ja lõin isekeskis kokku, et PAT komplekt Harris Falcon III Manpack raadioid maksab ca 4,8 miljonit eurot. Jaod siis raadioid ei saaks, rühma peale üks manpack.

NÜÜD kodanikud on arvud ehk seinale kirjutatud. Igaüks saab nüüd arvata, mida saab rekvideerida ja mida mitte. Ja ilma milleta hakkama ei saa. Kui ma millesti rohkem kui 50% eksisin, olen valmis õppima. Antud näide põhineb sellel, et KÕIK ostetakse ega teki "kuskilt". Laost ei anta 1000 vana AK4 ronti jne. Ja veel üks asi - mida nimetatud asjadest saaks ehk teistelt riikidelt kingiks küsida (ning kuipalju see see summat vähendaks). Loomulikult taoliste kinkidega kaasneb teatud taseme alla laskmine (no Harriseid eriti ei kingita ning üle plekist kiivri ka mitte).