strateegiline sõdur kirjutas:
Eks tasuta asjade maailm ole ikka imeline, reaalsus paraku tuleb rinda pista numbritega. Väidetavalt saaks kergjalaväepataljone teha odavamalt, kuid kahjuks ülaltoodud tingimustel pataljon ei oleks grammigi odavam kui praegused planeeritavad II brigaadi jalaväepataljonid.
Tahate odavamaks saada. Siis tuleks esmalt loobuda ÕT, TT, seejärel MP ja lõpetuseks vähendada toodud kuuajalist vastupanu nt poole võrra. Siis saaks küll odavamalt. Kuid seda üksust ma enam pataljoniks vist ei nimetaks, tegemist oleks 1000 üksikvõitlejaga. Kas nendega oleks võimalik ka Tallinnat pikemalt enese käes hoida on juba kahtlane. Minu hinnangul mitte.
See mis üksuste juures maksab on laskemoon, eriti suuremad kaliibrid ja omakorda mida rohkemateks päevadeks seda kallim. Kõik muu on pudi-padi. Isiklik varustus, käsirelvad ja nende moon moodustavad väga väikse osa pataljoni maksumusest. Kulud transpordivahenditele (soetamine ja ülalpidamine) moodustavad praeguste kergjalaväepataljonide kulust 8%. Kaheksa protsenti, mitte kaheksateist või kaheksakümmend. Veelkord laskemoon on see mis maksab. Kui tahate odavamaid ja eelkõige rohkem üksusi kärpige moon ära ning üksusi tuleb nii mis mühiseb. Vähemalt paberil.
Millega on mõtet jalaväeüksuste odavamaks disainimisel tegeleda, kui eesmärgiks on teha odavamaid ja kehvemaid, on eelkõige laskemoon, personali ja väljaõppekulud ning kulud taristule (laod, kasarmud, sööklad, harjutusväljad, elekter, küte, jne). Kõige muuga võib ka tegeleda ja peabki tegelema, kuid loodetud efekti sealt ei tõuse. Transpordivahenditega on mõtet hakata siis tegelema kui kasutatud autode turg Saksamaalt ja Hollandist kokku kuivab.
Mina nt ütlen, et kui tahetakse dramaatiliselt suurendada laskemoona varusid, tuleb osta odavamat relvastust/tehnikat, mitte ainult vähendada struktuuri (millega paraku kaasnev kättesaadavuse langus). Puudulik arvukus (operatiivteatri suuruse kohta) võib kergesti tekitada paremuse arvukama vastase jaoks.
Selline väike näide, kui eeldada, et eespool nimetatud D-30 on K9-st ebaefektiivsem 10 korda (sama liikuri tööd peab tegema 10 veetavat), siis puhtalt relv+liikur hinna vahest on võimalik D-30 puhul osta 7-8 DOS laskemoona ja kui eeldada, et see efektiivsusvahe on 5 korda, siis 10 DOS laskemoona. K9 selles mängus üldse moona ei saakski. Arvestuse aluseks on K9 hind 2,5 miljont, D-30 pluss veokite hind 100 tuhat eurot relva kohta ning 122 HE mürsu hind 400 eurot. Üks hea tasuta relv on Carl Gustav. Moon maksab niiet nutad. Hinnavahe RPG-7 analoogse toimega rakettidega on kordades.
Jalaväepataljoni 30 päevase moonavaru maksumus on suurusjärgus 10 miljonit eurot. 5,56-st Milaniteni. Palju meil see Scoutspataljoni soomukiprojekt oligi? 140 miljonit vist. Ühe pataljoni jalaväe soomukid vs 14 pataljoni kuuajaline lahingvaru. Vot sinna tahtsin ma välja jõuda. Kui vaene riik soetab tehnikat, mida jaksavad soetada suurusjärk rikkamad riigid (nt Soome), siis pole vaja nutta, et struktuur on ülejõukäiv. Hoopis taolised soetused söövad selle lahingvaru (mis ju moodustab enamiku PAT kuludest) ära.
Selle "mitteodava" muu varustuse juurde sellised arvud (mul pole kõiki algandmeid, sestap pigem suurusjärgud (arvestame PAT 1000 meest), eeldusel, et kõik ostetakse
käsirelvad (automaadid, KP-d täpsuspüssid, püstolid) 1,5 miljonit (laskemoon 30 päeva on suurusjärgus 600 tuhat eurot)
veokid 0,6 miljonit eurot
toidupakid 30 päevaks 0,5 miljonit eurot
riidevarustus, saapad, rakmed, kotid 0,6 miljonit eurot
isiklik kehasoomus (saksa lahingukiiver 2000. a mudel ja Galvilinda killuvest) 1,0 miljonit eurot
Kokku need artiklid 4,2 miljonit eurot.
On tõsi, et strateegilise sõduri harrastatav ühe artikliga vehkimine (kogu laskemoonavaru maksumuse taustal) tekitab mõneti illusoorse tunde muu kraami tühisusest (minu näites on veokite kulu tõesti "vaid" 6% PAT maksumusest), kuid need "
muud" ehk moonavälised asjad maksavad rohkemgi kui see müstiline laskemoon. Sest.....
...me pole veel rääkinud
SIDEST. Sorisin natuke netis ja lõin isekeskis kokku, et PAT komplekt Harris Falcon III Manpack raadioid maksab ca 4,8 miljonit eurot. Jaod siis raadioid ei saaks, rühma peale üks manpack.
NÜÜD kodanikud on arvud ehk seinale kirjutatud. Igaüks saab nüüd arvata, mida saab rekvideerida ja mida mitte. Ja ilma milleta hakkama ei saa. Kui ma millesti rohkem kui 50% eksisin, olen valmis õppima. Antud näide põhineb sellel, et KÕIK ostetakse ega teki "kuskilt". Laost ei anta 1000 vana AK4 ronti jne. Ja veel üks asi - mida nimetatud asjadest saaks ehk teistelt riikidelt kingiks küsida (ning kuipalju see see summat vähendaks). Loomulikult taoliste kinkidega kaasneb teatud taseme alla laskmine (no Harriseid eriti ei kingita ning üle plekist kiivri ka mitte).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.