Leo kirjutas:See Soome Jätkusõja aegne väliarmee oli pool miljonit 3,7 milj inimese kohta, et siis sisuliselt kõik võitlusvõimelised mehed olid mobiliseeritud. Lisaks oli üle 200 000 sakslase. Nii paljude meeste mobiliseerimine tähendas, et paljud tööstusettevõtted ja talud jäid naiste pidada, olukorra parandamiseks oli kombeks talumehed kevadel ja sügisel koju põllutööle lasta, samuti töötas Soome taludes söögi eest tuhandeid sõjavange. 1 diviis ehk 10-20000 võitlejat on arvestatud ilmselt pika-ajalise konflikti korral nii, et tööstus ja põllumajandus ei kannataks oluliselt. Saama matemaatika alusel oleks soomlaste väliarmee Jätkusõjas pidanud olema 50-700000 võitlejat.
Ajaloolise remargi korras: ega Soome tegelikult ei suutnudki 1941. aasta mobilisatsiooni taset ning u 15 täiskoosseisulist diviisi pikemaajaliselt ülal pidada. Juba 1941. aasta sügisel hakati tegema plaane (tollal esmajoones lootusest, et Nõukogude Liit variseb kohe-kohe sõjaliselt kokku), et asendada kõik diviisid hoopis 4-pataljoniliste brigaadidega. Kuna Nõukogude Liidu kokkuvarisemist siiski ei toimunud ning tsiviilühiskond vaevles endiselt karjuvas tööjõupuuduses, siis vähendati 1942. aasta alguses hoopis kõikide diviiside kooseise selliselt, et endisest kolmest jalaväerügemendist jäi alles kaks rügementi + üks üksik pataljon. Sel moel õnnestus rahvamajandusse tagasi suunata kümneid tuhandeid vanemate aastakäikude reservväelasi, samuti mingeid kriitilise tähtsusega spetsialiste.
Sellest hoolimata anti hiljem väliarmeele kevadeti ja sügiseti massiliselt puhkusi selleks, et kodutanumat külvi- ja saagikoristustöödel aidata, rindelähedastes piirkondades kasutati aga armeehobuseid ja traktoreid põllutöödel. Lahinguvalmidusele olid sellel kõigel muidugi omad tagajärjed, mis avaldusid nt 1944. aasta juunis Karjala kannasel (üksused olid alakomplekteeritud, suur hulk suurtükiväge jäeti maha, kuna hobused ja traktorid olid tagalas põldu kündmas).
Suures pildis päästis Soome toitlustusolukorra pea kõikidel sõja-aastatel hoopis viljatarned Saksamaalt.
Sama probleem vaevas ka Saksamaad. Seal üritati tööjõuprobleemi lahendada läbi miljonite võõrtööliste ja sõjavangide kaasamise põllumajandusse ja tööstusesse.