Miks ahelikku?Martin Herem kirjutas:Proovime veel korra Tshetsheeniaga - see on 3x väiksem kui Eesti.
Ja viimaseks ründavaenulikust maastikust. See on ka kaitsja vaenulik. Ukrainas näed kilomeetreid ja katad neid vajadusel raskerelvadega. Eestis on iga metsasiht koridoriks roodule. 2h jalgsi rännakut (sisseimbumist) ja ... asun kaitsele 5km kaitsja sügavuses. Kui keegi tunniga ei reageeri, olen täispikkuses kaevunud. Kaudtule toetus olemas.
Topid kõik sihid "JVP2023" stiilis varustatud meestega täis ... ma valin need kaks sihti, kust ma läbi murran. Kaotan 20% isikkoosseisust aga jõuan ikka 5km sügavusele. Aga siis juba koos soomusega, mis veab moona, võimsamaid raadiojaamu ja toetusrelvi. Ja siis ehk ei peatugi 5km peal.
Pange aga rohkem mehi ahelikku. Ongi suurem paanika! Sest kpt Trumm on "allergiline" selja taha jõudnud vastase suhtes.
"Eesliinil" asuvate kompaniide taga on järgmised, reservis olevad kompaniid, mis jälgivad ohtlikke liinialuseid, metsasihte ja isikkoosseis võib-olla pikutab stardivalmis kuuse all, vest seljas ja saapad jalas. Ohtlik on asi just siis, kui arvukus on liiga väike ja õnnestub luua vaid üks "niit" kaitsekeskustest, vat kui sealt läbi pääsetakse või ilmutakse kuidagi selja taha - ja seal polegi kedagi. Ehk siis eksisteerib ülesande täitmiseks ebapiisava kvantiteedi probleem.
Esimene väikse arvukuse probleem, mis taktikalisel tasemel tekib, on sügavuse puudumine. Pole lihtsalt neid teisi ja kolmandaid kompaniisid 1,5 km tagapool, kes neid imbuvaid roodusid kotivad. Teine muidugi see, et vastane avab uue show tühjuses ja sinna polegi kedagi saata. Nii nagu selle õhudessandiga seal Kiviõli all KT17-l juhtuski.