nimetu kirjutas:- MILAN-id lähevad lähiajal (kui pole juba läinud) teenistusest välja, sest laskeseadmed on amortiseerumas, laskemoon aegumas ja juurde seda ei toodeta.
Niipea ei tohiks veel minna. Alles osteti ju moona juurde. Äärmisel juhul läheb KL kätte, kuid maha neid küll ei kanta.
Viide:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=73354551
- Aga brigaadi TT-kompanii relvasüsteemid? Kas jagame laiali kahele olemasolevale brigaadile plaanitud Spike’id (mida, nagu Borja mujal on selgitanud, plaanitakse juba tänagi häbiväärtselt vähe)? Või ostame neid ikkagi juurde – jälle paarikümne miljoniline lisakulu? Või äkki üritame jälle MAPATS-itele elu sisse puhuda?
Ilmselt jätkataks Milanitega (ja võib-olla Javelinidega) nagu siiamaani on olnud.
- Ladudes olevaid haubitsaid võib tõesti igatepidi üksuste vahel ümber jagada, aga nende koguarv sellest ei kasva. Igaks juhuks mainiks muidugi ära, et minu mäletamist mööda on praktiliselt kõik 122mm olema planeeritud 2. brigaadile (et see „operatiivsuund nii lahjalt poleks kaetud, aga pole hullu – jagab ümber) ning 155mm järelveetavate pataljon peaks pärast iseliikurite laekumist teenistusest välja minema (kindlasti kohutav lollus ja kahjurlus!), sest on vaikselt amortiseeruv, probleemid varuosadega ja me lihtsalt pole nii rikkad, et korraga kolme paralleelset süsteemi (155mm iseliikuv, 155mm ja 122mm järelveetavad) teenistuses pidada. Võib muidugi 155mm ka alles jätta, aga siis tuleb leida selleks ka täiendavad miljonid.
Jälle eksitad. 155mm osas pole veel otsust tehtud. Varuosadega ei tohiks hetkel enam probleeme olla, sest Itaalia(?) jätkab nende kasutamist. Tõenäoliselt ikkagi hoitakse teenistuses nii kaua kuni kestavad. Alati on võimalik ka 122mm ümber jagada.
- Nõus, et mingi hulga käsitulirelvi, miinipildujaid, õhutõrjekahureid saab kokku kompunnida olemasolevatest „jääkidest“ – aga sellisel juhul maksab ka nende jääkide edasine kasutuses ja laos hoidmine mingeid miljoneid, millega täna arvestatud ei ole ja mis tuleks kuskilt leida.
Aga seda tehakse praegu ju niikuinii. On seal vahet mis kompositsiooniga üksusele neid antakse?
- Laskemoonavarudest – mis ilmselt maksab kõige rohkem – ei ole sa miskipärast üldse juttu teinud. Kas neid üldse on 3. brigaadile vaja ja ette nähtud? Või teeme kahe esimese brigaadi suht kasinad varud lihtsalt kolmandiku võrra lahjemaks?
Jällegi, see ei tohiks mingit vahet teha, sest 25 000 struktuurile on juba niikuinii varustus ette nähtud. See kas see antakse neljale maakaitse ringkonnale või ühele brigaadile ei tohiks suurt tähtsust omada.
Põhilised probleemid brigaadi loomisega on ikka tiba mujal, mitte tingimata varustuses. Peamine neist on vajalikul tasemel personal ja väljaõpe.
Mina sellest Delfi artiklis olevatest KV ametliku kõneisiku kommentaaridest küll välja ei loe, et otsus Milanidest loobuda vahepeal ümber vaadatud või et oleks plaan neid koos Javelinidega paralleelselt pikemat aega teenistuses hoida. See on minu arust tõlgendus, mille ajakirjanik on pelgalt laskemoona juurde hankimise põhjal teinud (see konkreetne ajakirjanik muide sai mõned aastad varem Postimehes kinga justnimelt liiga kergekäeliste ja alusetuteks osutunud tõlgenduste ja laienduste pärast).
Minu teada hangiti Javeline justnimelt sellises koguses, et nendega oleks võimalik ümber relvastada kõikide jalaväepataljonide TT-raketirühmad (sh Kaitseliidu omad) ning Milani paralleelselt kasutuses hoidmist pole ka täna plaanides. Jah, loomulikult hoiab Kaitseväge Milane laos alles seni, kuni nendes süsteemides veel „vunki“ on ning kuni on reservis alles veel nende relvadega väljaõppe saanud reservväelased. Kui palju ja miks osteti veel rakette juurde – täpselt ei tea, kuid minu teada ei olnud need ka tehaseuued ja kõige uuemad mudelid, vaid ühe teise riigi second-hand laokraam, millele tootja ära hooldas-kontrollis. Väljaõpet Milanidele minu teada enam ei tehta. Üleüldse – kui Milani saaks pidada (või moderniseerida) endiselt tasemel tooteks, mida on võimalik pikka aega teenistuses hoida, siis miks üldse mindi Javelinide hankimise peale, kui väiksemate kuludega oleks saanud Milane moderniseerida ja/või neile kaasaegsemat moona hankida?
Javelinid ja Milanid brigaadi TT-kompaniile – minu poolest võib selle 3. brigaadi TT-kompanii ka süütepudelitega relvastada, aga mäletatavasti oli just suurim TT-ekspert Borja ise see, kes siin varem hingestatult tõestas, et Javelin ja Milan pole teps mitte brigaadi-tasandi TT-relvadeks sobilik, ning ka hangitavate Spike’ide arv per/brigaad (9 laskeseadet) on naeruväärselt väikene arv. Nüüd äkitselt pole see enam üldse teema ega probleem? (Samamoodi on Borja puhul naljakas, kuidas 12 iseliikuriga brigaadi suurtükiväepataljon on naeruväärne ja ebapiisav, aga üheainsa lahingutoetuspataljoniga brigaad äkitselt täitsa OK).
155mm järelveetavate tulevik – minu teada kehtib meil praegu arengukava, mis pärast iseliikurite kasutuselevõttu 155mm järelveetavate pataljoni enam SA-koosseisus (ega RA-väljaõppes) ette ei näe. Kui asja ei ole SA-struktuuris, siis ei plaanita sellele ühest hetkest alates enam ka laopinda, remonti, hooldust jne – mis kõik eeldab jälle sedasamust rahapiskut. Loomulikult tekib kiusatus neid relvi (või õigemini, tervet nende relvadega suurtükiväepataljoni) endiselt kuidagi säilitada, ja kipun arvama, et Kaitsevägi seda äkki ka teeb veel mingid aastad seni, kuni nendele relvadele väljaõpetatud reservväelased veel alles ja „vormis“ on.
Teisalt võib ju kuskilt leida lisaraha selleks, et seda pataljoni koos relvade jm varustusega veel ka pikemat aega struktuuris alles hoida, aga ilmselt tekivad siis väljakutsed reservväelaste juurdetootmisega. Täna peab 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon ette valmistama reservväelasi kahele SA-suurtükiväepataljonile kahe paralleelse süsteemiga – 155 ja 122mm järeveetavatega, tehes seda seejuures mahus 1/3 ühest pataljonist per aasta. Tulevikus peab hakkama ette valmistama juba kolme pataljoni kahe süsteemiga – 155 iseliikuritele ja 122mm järelveetavatele. Kui nüüd lisada sinna veel neljas pataljon kolmanda süsteemiga (155 järelveetavad), siis kahtlen, et sellest head nahka tuleb.
Ja isegi kui kõik ülalkirjutatud probleemid saavad lahendatud, siis kust tulevad sellele neljandale pataljonile sõja ajaks ettenähtud ca 25 täiendavat tegevväelast? Tänased kõik Kaitseväes teenistuses olevad suurtükiväelased kuluvad täielikult ära kahe brigaadi senistele suurtükiväeüksustele, ja ilmselt jääb puudugi.
Varustus ja relvastus 25 000 struktuurile – täna on seal tõesti kõik ette nähtud kahele brigaadile ja neljale maakaitseringkonnale/pataljonile. Kui ettepanek oleks need viimased ilma igasuguse sisulise lahingu- ja lahinguteenindustoetuseta koondada ühte brigaadi kokku (no leiab näiteks sellise analoogse üksuse Läti ZS 2. brigaadi näol), siis jaguks tõesti kõik kraam ilusti ära. Aga ettepanek on ju teha kolm brigaadi + veel kolm „lahingurügementi“. Kui lihvida kõiki üksusi väiksemateks, siis inimeste poolest mahuks asi tõesti tänase sisse ära. Aga relvastuse ja tehnika poolest ei näe mina muid variante, kui:
a) Tõsiselt optimeerida ja lahjendada olemasolevaid struktuure, tehes kolm võrdselt kipakat brigaadi - jah, aga milleks?
b) Teha 3. brigaad ilma märkimisväärsete raskemate relvade, liiklusvahendite, sideta ja laskemoonata e paberüksus - jah, aga milleks?
c) Leida sadade miljonite ulatuses lisaraha, mida täna ega nähtavas tulevikus ei ole.
