www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Sept, 2020 4:26

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1368 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 65, 66, 67, 68, 69, 70, 71 ... 92  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 19 Mär, 2019 18:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1634
Kapten Trumm kirjutas:

Tsiteeri:
6-8 Kaitseliidu kergejalaväekompaniid rügemendiks


Ametlik nimetus on õnneks lahingugrupp, soome keelde tõlgituna taisteluosasto :D


Vaat ma sellest võin veel täitsa aru saada, miks soomlased ei leidnud paremat vastet kui ’taisteluosasto’ formatsioonile, mille koosseisus on 7 kompaniid, 2 patareid ja veel lisaks terve iseliikurite pataljon. Pataljoniks seda kindlasti nimetada ei saa, brigaadi ei vea kah kuidagi välja. Tingmärkide tabelis on see neil vist tõesti rügemendi ekvivalentne. Aga sellest ma enam küll aru ei saa, miks peaks 6-8 kergejalaväekompaniist, heal juhul ühest MP-patareist ja paarist täiendavast lahingutoetusrühmast koosnevat moodustist nimetama Kaitseliidu rügemendiks? Sisuliselt käib ju jutt väikese plussiga pataljonist – miks mitte selle juurde ka jääda?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 19 Mär, 2019 18:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Tsiteeri:
Kuule, suur taktik ja praktik - milline mõte on sellisel maastikul PATALJONIGA peale tungida (seda enam - selliselt tugevdatud pataljoniga, kus üle paarituhande mehe!)?!? Kas Sa ikka saad aru, millest mina räägin ja millest ise räägid? Veelkord - milline terve mõistusega mehhaniseeritud pataljoni ülem planeerib oma pealetungi murdekohta/raskuspunkti/põhipingutust/pealööki kohta, kus kogu pataljoni võimsusest saab vastast mõjutada Sinu sõnade järgi 2-3 tanki?!? Veelgi enam - sellise suure pataljoni, kus lisaks mehh jalaväe pataljonile veel suurtükid ja muu jant.


No nüüd olen teenitult saanud enda peale suurte gurude viha - aga eks ma katsun siis südilt vastupanu ikka osutada.
Mis mõte on PAT-iga peale tungida? Seepärast, et seal, kus sa mahud tegutsema PAT-ga, ei saa vastane tegutseda diviisiga. Ega brigaadiga. Gruusia sõjas näe sõitsid ka PAT TG-d.

Võibolla on mul liiga elav kujutlusvõime, aga tüüpne maastik on seal Soome lahingutandril kangesti sama mis meil. Enamasti - metsavaheline tee, kahel pool kraavid, siis algab soomusmasinatele läbimatu, kuid jalaväele (sõltub olukorrast) tükati läbitav, tükati läbi ukerdamist vajav vesine mets. Ma vaatasin ekstra järgi - Kuuturselkä küla, kus toimusid Soome ainsa tankidiviisi suuremad tankilahingud venelastega 1944 - puha metsavaheline, mingi 2x2 km põld, paar liinisihti. Sinna lihtsalt ei mahu mingit brigaadi, isegi pataljoni. Parimal juhul 1 tankikompanii kineetilise jõuna, 1 jalaväekompanii nende (lähi)kaitseks.

Sel põhjusel ongi see "brigaad" väike (ja tegutseb veel väiksemate üksustena - seepärast puudub seal tankipataljon ja jalaväepataljon kui selline. Põhiline manööverüksus on tankikompanii jalaväekompanii toetusel ja vastupidi. Ja sama 2S1 divisjon toetab seda tulega.

Diviisidega tegutsemine Soomes aegus juba Talvesõja ajal, kui soomlased neid maanteedele 25 km peale laiali veninud kolonne mitu tükki kotti võtsid ja jupphaaval hävitasid. Jätkusõjas ründas venelane taktikaliste gruppidena - tankirood+jalaväerood tankide kukil. Oleks neil olnud jalaväe lahingumasinad, siis küllap oleks rood nendega olnud. Või tankipataljon+jalaväepataljon. Või tankirood+jalaväepataljon. Isegi mitte polgu (meie mõistes brigaad) kaupa. Sõtta saadetud tankibrigaadid jagati kiiresti laiali.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 19 Mär, 2019 19:39 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20468
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Kuule, suur taktik ja praktik - milline mõte on sellisel maastikul PATALJONIGA peale tungida (seda enam - selliselt tugevdatud pataljoniga, kus üle paarituhande mehe!)?!? Kas Sa ikka saad aru, millest mina räägin ja millest ise räägid? Veelkord - milline terve mõistusega mehhaniseeritud pataljoni ülem planeerib oma pealetungi murdekohta/raskuspunkti/põhipingutust/pealööki kohta, kus kogu pataljoni võimsusest saab vastast mõjutada Sinu sõnade järgi 2-3 tanki?!? Veelgi enam - sellise suure pataljoni, kus lisaks mehh jalaväe pataljonile veel suurtükid ja muu jant.


No nüüd olen teenitult saanud enda peale suurte gurude viha - aga eks ma katsun siis südilt vastupanu ikka osutada.
Mis mõte on PAT-iga peale tungida? Seepärast, et seal, kus sa mahud tegutsema PAT-ga, ei saa vastane tegutseda diviisiga. Ega brigaadiga. Gruusia sõjas näe sõitsid ka PAT TG-d.

Võibolla on mul liiga elav kujutlusvõime, aga tüüpne maastik on seal Soome lahingutandril kangesti sama mis meil. Enamasti - metsavaheline tee, kahel pool kraavid, siis algab soomusmasinatele läbimatu, kuid jalaväele (sõltub olukorrast) tükati läbitav, tükati läbi ukerdamist vajav vesine mets. Ma vaatasin ekstra järgi - Kuuturselkä küla, kus toimusid Soome ainsa tankidiviisi suuremad tankilahingud venelastega 1944 - puha metsavaheline, mingi 2x2 km põld, paar liinisihti. Sinna lihtsalt ei mahu mingit brigaadi, isegi pataljoni. Parimal juhul 1 tankikompanii kineetilise jõuna, 1 jalaväekompanii nende (lähi)kaitseks.
Nii et siis ikka ei tungigi pataljoniga peale, vaid parimal juhul 2 kompaniiga?

Akf Palm seda ju küsiski, et mida sa sellises kohas teed plussidega pataljoniga... :roll:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 19 Mär, 2019 19:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
VVP silmis oli probleem, et see on vaid pataljoni suurune.
Ma seepeale, et taolisel maastikul ongi vist nagu soositud väiksemad üksused.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 19 Mär, 2019 23:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 10:23
Postitusi: 816
Ah jäta, Trumm - me räägime teineteisest ikka väga mööda. Ja ma ei oska Sind kuidagi reele tagasi aidata. Kõige naljakam on see, et Sul vahepeal hakkab nagu väidetega kuhugi jõudma, aga siis ... sellest samast silme ees olevast infost suudad ikka sellise jama välja pigistada, et hoia ja keela.

Ma ei rääkinud, et pataljon väike on. Ma rääkisin, et selle konkreetse lahingugrupi osad on ebaproportsionaalses koosluses. Minu arvates. Ja näiteks ka meie riigi ülesannete jaoks. Ühtede ülesannete jaoks on nagu füüsiliselt liiga suur ja kohmakas üksus lahingvõimega võrreldes ja teiste ülesannete jaoks (kus näiteks see suurtükivägi ära kuluks) jälle liiga väike. Ja eraldi toonitasin, et tõenäoliselt soomlased leidsid, et neile sobib mingite ülesannete jaoks. Aga mis ma siin ikka seletan. Põhisõnum - üksuste suuruseid ei arvestata ainult (tegelikult praktiliselt üldse mitte) maastiku järgi. Ikka vastasega seotud lõppeesmärkide järgi. Suuremad ja sügavamad eesmärgid, seda suurem üksus. Väiksemad ja lokaalsemad eesmärgid, väiksem üksus ja väiksem iseseisvus. Loomulikult ruleb maastik mängu. Kui lahinguväli on killustatud või liiga suur (relvade mõju jaoks), siis peab ka alluvatele kohe toetavad asjad kätte andma. Kompaktsema, avatud lahinguvälja puhul tasub alluvaid hoida "kergena" ja asjad koondada kõrgemale juhtimsitasandile. Need on sellised üldised kommentaarid, aga mõjutavad ka kasutatavate üksuste suurust. Ah jaa - sellist trendi pole veel märganud, et üksuste suurus väiksemaks muutuks. Pigem ikka vastupidi.

Ja täiesti ebaolulise faktilise märkusena, siis Soomes kadusid diviisid alles 60-tel. Ning nö SA plaanidest seda hiljem. Aga see näitab jälle kord Sinu faktidega suhteliselt vaba ümberkäimist.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2019 0:12 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4922
Kapten Trumm kirjutas:

Võibolla on mul liiga elav kujutlusvõime, aga tüüpne maastik on seal Soome lahingutandril kangesti sama mis meil. Enamasti - metsavaheline tee, kahel pool kraavid, siis algab soomusmasinatele läbimatu, kuid jalaväele (sõltub olukorrast) tükati läbitav, tükati läbi ukerdamist vajav vesine mets. Ma vaatasin ekstra järgi - Kuuturselkä küla, kus toimusid Soome ainsa tankidiviisi suuremad tankilahingud venelastega 1944 - puha metsavaheline, mingi 2x2 km põld, paar liinisihti. Sinna lihtsalt ei mahu mingit brigaadi, isegi pataljoni. Parimal juhul 1 tankikompanii kineetilise jõuna, 1 jalaväekompanii nende (lähi)kaitseks.
/snip-snip/
Diviisidega tegutsemine Soomes aegus juba Talvesõja ajal, kui soomlased neid maanteedele 25 km peale laiali veninud kolonne mitu tükki kotti võtsid ja jupphaaval hävitasid. Jätkusõjas ründas venelane taktikaliste gruppidena - tankirood+jalaväerood tankide kukil. Oleks neil olnud jalaväe lahingumasinad, siis küllap oleks rood nendega olnud. Või tankipataljon+jalaväepataljon. Või tankirood+jalaväepataljon. Isegi mitte polgu (meie mõistes brigaad) kaupa. Sõtta saadetud tankibrigaadid jagati kiiresti laiali.


Siinkohal on jälle näide, kus fantaasia vahetab välja faktilised teadmised.

Eesti maastik oli ja on endiselt ikka palju avatum kui Soome oma. Loe lihtsaid raamtuid. Näiteks Vendade riigisaladus. Kirjeldus olemas soomlaste kogemusest eestlaste kaitseplaanidega kohtumisest. Ja arusaama tekkimisest, miks massiivne kahurituli leiti vajalik olevat. (ja nüüd võrdle Eesti ja Soome suurtükiväe arvukust näit 1937 või 1938 aastal).

Talvesõja kirjeldus on jällegi selline, et ... Kus toimus see diviiside kotti võtmine? Ja mis üksused seda tegid? Kus toimusid Talvesõja lõpulahingud? Ja mis üksused seal tegutsesid?

Samuti - kuidas Jätkusõjas Soome üksused olid organiseeritud?

No ei maksa jama eetrisse pritsida ja pärast kaevata, et sind ei mõisteta...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2019 9:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Kuidas fantaasia asendab teadmisi?
Kas 1930ndate olukord on üldse tänasesse üle kantav?
Eesti oli siis tunduvalt lagedam kui täna.

Tsiteeri:
Eesti maastik oli ja on endiselt ikka palju avatum kui Soome oma. Loe lihtsaid raamtuid. Näiteks Vendade riigisaladus. Kirjeldus olemas soomlaste kogemusest eestlaste kaitseplaanidega kohtumisest. Ja arusaama tekkimisest, miks massiivne kahurituli leiti vajalik olevat. (ja nüüd võrdle Eesti ja Soome suurtükiväe arvukust näit 1937 või 1938 aastal).


Tsaariaja lõpus oli Eestis metsi 841 tuhat hektarit.
Sellest raiuti asundustaludeks jne veel omajagu maha EW perioodil.
Täna on Eesti metsade pindala 2,2 miljonit hektarit ehk pea 3 korda suurem.
Halastamatu teadmatuse demo ütleks.
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_metsad

Tsiteeri:
Talvesõja kirjeldus on jällegi selline, et ... Kus toimus see diviiside kotti võtmine? Ja mis üksused seda tegid? Kus toimusid Talvesõja lõpulahingud? Ja mis üksused seal tegutsesid?


Oled sa ikka kursis Talvesõja sündmustega Karjala maakitsusest põhja pool? Kui sa oleksid, siis tundub selle tõsiasja kahtluse alla seadmine suisa naljakas.
Mul ei ole raamatuid paraku tööl kaasas, aga võin sulle õhtul nende diviiside numbrid ka kohad ka öelda. Mälu järgi kähku: Suomussalmi lahingus umbes Soome keskosas löödi Soome 9. jalaväediviisi üksuste poolt puruks Punaarmee 163. ja 44. motolaskurdiviis. Õpetlik näide, et liiga suur pole hea.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2019 10:04 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4922
Mis aga ei tee olematuks seda, et Eesti maastik on endiselt oluliselt avatum, kui Soome oma.

Juhtumisi olen ma kursis kõigi Soome Talvesõja sündmustega, mitte ainult nendega, mis toimusid Laadogast põhjapool.

Minu küsimus käis Talvesõja lõpulahingute kohta, millele sa targu jätad jälle vastamata. Sest ei sobi sinu teooriaga.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2019 10:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Tsiteeri:
Ah jaa - sellist trendi pole veel märganud, et üksuste suurus väiksemaks muutuks. Pigem ikka vastupidi.


Ikka muutub ja on ka muutunud.
Külma sõja ajal (kuskil 80ndate hakuni minu mälu järgi) oligi põhiline lahinguüksus diviis. Edasi sai sinna rolli brigaad ja täna hakkavad vaikselt tulema pataljoni taktikalised grupid - ja venes muide.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2019 10:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 2222
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Ah jaa - sellist trendi pole veel märganud, et üksuste suurus väiksemaks muutuks. Pigem ikka vastupidi.
Ikka muutub ja on ka muutunud.
Külma sõja ajal (kuskil 80ndate hakuni minu mälu järgi) oligi põhiline lahinguüksus diviis. Edasi sai sinna rolli brigaad ja täna hakkavad vaikselt tulema pataljoni taktikalised grupid - ja venes muide.
Võrdlus ei ole kohane.
Diviis-brigaad-PTG ei ole muutunud väiksemaks, vaid pigem on brigaad ja PTG muutunud suuremaks kui olid brigaadid ja pataljonid aastaid tagasi. Ära loe ainult mehi, vaid loe võimeid. Suuremaks teevad seda suurem iseseisvus ja selleks juurde loodud lisavõimed. VP õigus selles osas, et struktuur peab tulenema ülesandest/eesmärkidest, mitte ei üritata mingi olemasoleva struktuuri sobitada ülesandega.

PS. Sinu enda toodud soomlaste näidistabel ei ole ju brigaad ega pataljon. Pigem sihtotstarbeline lahingugrupp. https://en.wikipedia.org/wiki/Battlegroup_(army)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2019 10:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9110
Asukoht: Siilis
toomas tyrk kirjutas:
Samuti - kuidas Jätkusõjas Soome üksused olid organiseeritud?

toomas tyrk kirjutas:
Minu küsimus käis Talvesõja lõpulahingute kohta, millele sa targu jätad jälle vastamata.

..kassma olen ainus, kellele tundub, et adminn juhib arutelu "sujuvalt" teemapealkirja alt minema :roll:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2019 10:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29601
Kinnise(võitu) maastikul tähendab suurem suurus (ükskõik, kas meeste arv või masinate oma) lihtsalt pikemaid kolonne metsavaheteedel. Neid omakorda on metsast lihtne tükeldada ja seejärel tükkhaaval hävitada. Samas kui teepeal midagi toimub (kohtumislahing vastasega), siis suurema üksuse suuremast torude arvust pole suurt kasu, kui tuld saavad anda ainult need, kes kolonni peas on. Seepärast, minu arvates, pole vajalik pakkuda üle üksuse suurusega, kui maastik pakub vähe võimalusi selle suuruse maksma panekuks.

Kuidas 1 Soome diviis hävitab 2 nõuka diviisi. Tulejõudu on nõuka poolel tublisti rohkem, kuid soomlased omavad paindlikkust saata lahingusse väiksed "jupid" (nt pataljon, kompanii), venelased jäävad oma suurele massile kindlaks:

Pilt

Tulemuseks oli, et need 2 diviisi kuhjunud kolonni hävitati jupphaaval suhteliselt väikeste soomlaste üksuste poolel. Üleelanud venelased räägivad ise, et stiilis "rühm seal künkal, kompanii vasakul".

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2019 11:20 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20468
Asukoht: Viljandimaa
Borja kirjutas:
..kassma olen ainus, kellele tundub, et adminn juhib arutelu "sujuvalt" teemapealkirja alt minema :roll:
Mitte ainult adminn. Kogu see jutt, et mis üksusi mis taktikalises situatsioonis rakendada, puutub vähe teemasse.

Kapten Trumm kirjutas:
Külma sõja ajal (kuskil 80ndate hakuni minu mälu järgi) oligi põhiline lahinguüksus diviis.
Nii palju kui mina aru saan, on see sama sisukas väide, kui et "põhiline lahinguüksus" on kompanii või pataljon. Oleneb, mis skaalal vaadata. Kogu selle hierarhilise struktuuri kompanii-pataljon-rügement-brigaad-diviis-jne. mõte seisneb ikka selles, mis toetusrelvi või logistikat vm. iga tasandiga kaasas käib ja kuidas seda kõike juhitakse. Kui jutt algab sellest, mitu brigaadi peaks Eestis olema ning välja jõutakse mingil metsateel veerevate tankide või kolonnideni, siis jääb mulje, nagu kujutaks kirjutaja ette, kuidas brigaad piki metsateed kolonnis kulgeb...

Kapten Trumm kirjutas:
Kuidas 1 Soome diviis hävitab 2 nõuka diviisi. Tulejõudu on nõuka poolel tublisti rohkem, kuid soomlased omavad paindlikkust saata lahingusse väiksed "jupid" (nt pataljon, kompanii), venelased jäävad oma suurele massile kindlaks
See jutt kõlab nagu venelastel poleks diviisist väiksemaid üksusi olnudki.

Diviisi peeti jah maailmasõdade ajal ja pärast seda tavapäraselt iseseisvaks väekoondiseks, mida muuhulgas armeede suuruste võrdlemiseks kasutada, aga "lahinguüksus"... :dont_know:

Palun nüüd lahkesti teema juurde tagasi. Akf Borja kirjutas oma nägemuse. Kui ma õigesti aru saan, siis tema jutu põhiline iva seisneb selles, kuidas meie praegune Kaitseliidu struktuur sõja ajal tegevusse rakendatakse. Ta arvab, et vähemalt osa KL-i tuleks organiseerida nii, et see toimiks sõjaajal kolmanda brigaadina, et moodustuks mingi arusaadava struktuuriga väekoondis. Kas ma saan õigesti aru?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2019 11:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 2222
Vaat see juba meeldib!
Kapten Trumm kirjutas:
Kinnise(võitu) maastikul ... Seepärast, minu arvates, pole vajalik pakkuda üle üksuse suurusega, kui maastik pakub vähe võimalusi selle suuruse maksma panekuks...
Kapten Trumm kirjutas:
… Võibolla on mul liiga elav kujutlusvõime, aga tüüpne maastik on seal Soome lahingutandril kangesti sama mis meil. Enamasti - metsavaheline tee, kahel pool kraavid, siis algab soomusmasinatele läbimatu, kuid jalaväele (sõltub olukorrast) tükati läbitav, tükati läbi ukerdamist vajav vesine mets. ...
Sel põhjusel ongi see "brigaad" väike (ja tegutseb veel väiksemate üksustena - seepärast puudub seal tankipataljon ja jalaväepataljon kui selline. Põhiline manööverüksus on tankikompanii jalaväekompanii toetusel ja vastupidi. Ja sama 2S1 divisjon toetab seda tulega...

Ilmselt olen ma liiga loll aru saamaks suure strateegi nägemust sellest, kuidas vastane saab liikuda ainult metsateel ühes kolonnis, sest kõrval läbimatu mets, kuid varitsust korraldav üksus saab sealsamas tankikompaniiga rünnata (mets ei ole nende jaoks läbimatu)... :dont_know:
Ilmselt on üks eeldustest vale ja seega kogu konstruktsioon sellest tuleneva struktuuri lahendusega pole pädev. :!:

PS. Kas minu kommentaar puudutab struktuuri arutelu? Ikka, sest toodud näide on just üks selline võimalik tee, kuidas soovitud struktuuri üritatakse läbi suruda, kasutades ebakohast võrdlust.


Viimati muutis mart2, 20 Mär, 2019 11:36, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2019 11:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9110
Asukoht: Siilis
Tsiteeri:
Akf Borja kirjutas oma nägemuse. Kui ma õigesti aru saan, siis tema jutu põhiline iva seisneb selles, kuidas meie praegune Kaitseliidu struktuur sõja ajal tegevusse rakendatakse. Ta arvab, et vähemalt osa KL-i tuleks organiseerida nii, et see toimiks sõjaajal kolmanda brigaadina, et moodustuks mingi arusaadava struktuuriga väekoondis. Kas ma saan õigesti aru?

Absoluutselt :P

Minu poindid 1 & 2 olid (teineteisttäiendavalt): KLi SuurTallinna piirkonna potentsiaal kasutada (koostöös KVga) ära hädavajaliku 3.brigaadi moodustamiseks..

Ja minu kolmas point oli: meie paikasettind RA suunitlusega staapide süsteem tuleb korralikult "läbi rapudada" - alustades sõjaliselt mõttetu KL i "peastaabi" likvideerimisest tema tänasel kujul..

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1368 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 65, 66, 67, 68, 69, 70, 71 ... 92  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 16 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt