www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 26 Sept, 2020 5:25

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1368 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76 ... 92  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 13:10 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20547
Asukoht: Viljandimaa
Borja kirjutas:
Tsiteeri:
Oled sa kuskil lahti kirjutanud, mis üksused tulevad sellesse brigaadi KL-ist ja mis KV-st?

..vähe - kaudtuli olekski ilmselt peamine. Vbolla side ka kuigipalju - ning brig.tasandi meditsiin.

Luure, TT, miinipildujad ja tagala peaks olema KLis juba läbikäidud etapp..

Ma arvan, et arutelu huvides oleks nüüd ikkagi vaja lahti kirjutada. Brigaadi koosseisu kuuluvad mis funktsioonidega üksused, need tulevad kustkohast üksuse kaupa...

Sest et muidu suubub kõik üldisesse sõnavahtu.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 13:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Nov, 2012 10:54
Postitusi: 604
Kui nüüd rääkida relvastusest 3. brigaadile, siis seda kõik vajaksid konflikti korral ju ka KL üksused.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 13:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9131
Asukoht: Siilis
Ei suubu siin midagi - kes saab aru, see saab :|

See oli vist HEREM ise, kes kuskil siin indikeeris, et 25k reservarmeed ongi üks ja sama reservistide koosseis - mis tähendab, et pole vahet kes seal 25k sees on ja kes ei ole KL liige. Mis ongi õige.
Sama kehtib ka minupakut uue brigaadi isikkoosseisu // üksuste ettevalmiste puhul.

Lihtsalt kui mõnel negativistil ongi siin ihusthingest tahe see arutelu ära "suubutada", ei jõua sellistega nagunii keski vaielda(-poleks ka mõtet) :lol:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 13:23 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20547
Asukoht: Viljandimaa
Ma jään enda juurde, et see määratlus
Borja kirjutas:
Tsiteeri:
Oled sa kuskil lahti kirjutanud, mis üksused tulevad sellesse brigaadi KL-ist ja mis KV-st?

..vähe - kaudtuli olekski ilmselt peamine. Vbolla side ka kuigipalju - ning brig.tasandi meditsiin.

Luure, TT, miinipildujad ja tagala peaks olema KLis juba läbikäidud etapp..
on umbmäärane.

Ma ei ole kunagi varjanud, et ma rumal inimene olen.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 13:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5161
Tsiteeri:
- MILAN-id lähevad lähiajal (kui pole juba läinud) teenistusest välja, sest laskeseadmed on amortiseerumas, laskemoon aegumas ja juurde seda ei toodeta.

Niipea ei tohiks veel minna. Alles osteti ju moona juurde. Äärmisel juhul läheb KL kätte, kuid maha neid küll ei kanta.
Viide:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=73354551
Tsiteeri:
- Aga brigaadi TT-kompanii relvasüsteemid? Kas jagame laiali kahele olemasolevale brigaadile plaanitud Spike’id (mida, nagu Borja mujal on selgitanud, plaanitakse juba tänagi häbiväärtselt vähe)? Või ostame neid ikkagi juurde – jälle paarikümne miljoniline lisakulu? Või äkki üritame jälle MAPATS-itele elu sisse puhuda?

Ilmselt jätkataks Milanitega (ja võib-olla Javelinidega) nagu siiamaani on olnud.
Tsiteeri:
- Ladudes olevaid haubitsaid võib tõesti igatepidi üksuste vahel ümber jagada, aga nende koguarv sellest ei kasva. Igaks juhuks mainiks muidugi ära, et minu mäletamist mööda on praktiliselt kõik 122mm olema planeeritud 2. brigaadile (et see „operatiivsuund nii lahjalt poleks kaetud, aga pole hullu – jagab ümber) ning 155mm järelveetavate pataljon peaks pärast iseliikurite laekumist teenistusest välja minema (kindlasti kohutav lollus ja kahjurlus!), sest on vaikselt amortiseeruv, probleemid varuosadega ja me lihtsalt pole nii rikkad, et korraga kolme paralleelset süsteemi (155mm iseliikuv, 155mm ja 122mm järelveetavad) teenistuses pidada. Võib muidugi 155mm ka alles jätta, aga siis tuleb leida selleks ka täiendavad miljonid.

Jälle eksitad. 155mm osas pole veel otsust tehtud. Varuosadega ei tohiks hetkel enam probleeme olla, sest Itaalia(?) jätkab nende kasutamist. Tõenäoliselt ikkagi hoitakse teenistuses nii kaua kuni kestavad. Alati on võimalik ka 122mm ümber jagada.
Tsiteeri:
- Nõus, et mingi hulga käsitulirelvi, miinipildujaid, õhutõrjekahureid saab kokku kompunnida olemasolevatest „jääkidest“ – aga sellisel juhul maksab ka nende jääkide edasine kasutuses ja laos hoidmine mingeid miljoneid, millega täna arvestatud ei ole ja mis tuleks kuskilt leida.

Aga seda tehakse praegu ju niikuinii. On seal vahet mis kompositsiooniga üksusele neid antakse?
Tsiteeri:
- Laskemoonavarudest – mis ilmselt maksab kõige rohkem – ei ole sa miskipärast üldse juttu teinud. Kas neid üldse on 3. brigaadile vaja ja ette nähtud? Või teeme kahe esimese brigaadi suht kasinad varud lihtsalt kolmandiku võrra lahjemaks?

Jällegi, see ei tohiks mingit vahet teha, sest 25 000 struktuurile on juba niikuinii varustus ette nähtud. See kas see antakse neljale maakaitse ringkonnale või ühele brigaadile ei tohiks suurt tähtsust omada.

Põhilised probleemid brigaadi loomisega on ikka tiba mujal, mitte tingimata varustuses. Peamine neist on vajalikul tasemel personal ja väljaõpe.


Viimati muutis nimetu, 22 Mär, 2019 14:09, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 14:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 292
No näe mis välja tuleb, mitte 3. brigaadi ei taheta juurde teha vaid tõsta lihtsalt 2.brigaadist üksused tervikuna ümber loodavasse 3. brigaadi. Noh näiteks 122mm. Kas õhutõrje, pioneerid, tagala, tankitõrje tuleksid ka sealt on veel segane. Aga eks siin targemad teavad rääkida. Niiviisi tehes saaksime 25 000 välja pigistada vaata, et tervelt 10 brigaadi, millest saaks teha omakorda veel 3 diviisi. Ja kolm diviisi oleks juba armee. Vägev värk.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 14:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1715
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Milanid - Varsti ikka tohib ...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 16:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1638
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
- MILAN-id lähevad lähiajal (kui pole juba läinud) teenistusest välja, sest laskeseadmed on amortiseerumas, laskemoon aegumas ja juurde seda ei toodeta.

Niipea ei tohiks veel minna. Alles osteti ju moona juurde. Äärmisel juhul läheb KL kätte, kuid maha neid küll ei kanta.
Viide:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=73354551
Tsiteeri:
- Aga brigaadi TT-kompanii relvasüsteemid? Kas jagame laiali kahele olemasolevale brigaadile plaanitud Spike’id (mida, nagu Borja mujal on selgitanud, plaanitakse juba tänagi häbiväärtselt vähe)? Või ostame neid ikkagi juurde – jälle paarikümne miljoniline lisakulu? Või äkki üritame jälle MAPATS-itele elu sisse puhuda?

Ilmselt jätkataks Milanitega (ja võib-olla Javelinidega) nagu siiamaani on olnud.
Tsiteeri:
- Ladudes olevaid haubitsaid võib tõesti igatepidi üksuste vahel ümber jagada, aga nende koguarv sellest ei kasva. Igaks juhuks mainiks muidugi ära, et minu mäletamist mööda on praktiliselt kõik 122mm olema planeeritud 2. brigaadile (et see „operatiivsuund nii lahjalt poleks kaetud, aga pole hullu – jagab ümber) ning 155mm järelveetavate pataljon peaks pärast iseliikurite laekumist teenistusest välja minema (kindlasti kohutav lollus ja kahjurlus!), sest on vaikselt amortiseeruv, probleemid varuosadega ja me lihtsalt pole nii rikkad, et korraga kolme paralleelset süsteemi (155mm iseliikuv, 155mm ja 122mm järelveetavad) teenistuses pidada. Võib muidugi 155mm ka alles jätta, aga siis tuleb leida selleks ka täiendavad miljonid.

Jälle eksitad. 155mm osas pole veel otsust tehtud. Varuosadega ei tohiks hetkel enam probleeme olla, sest Itaalia(?) jätkab nende kasutamist. Tõenäoliselt ikkagi hoitakse teenistuses nii kaua kuni kestavad. Alati on võimalik ka 122mm ümber jagada.
Tsiteeri:
- Nõus, et mingi hulga käsitulirelvi, miinipildujaid, õhutõrjekahureid saab kokku kompunnida olemasolevatest „jääkidest“ – aga sellisel juhul maksab ka nende jääkide edasine kasutuses ja laos hoidmine mingeid miljoneid, millega täna arvestatud ei ole ja mis tuleks kuskilt leida.

Aga seda tehakse praegu ju niikuinii. On seal vahet mis kompositsiooniga üksusele neid antakse?
Tsiteeri:
- Laskemoonavarudest – mis ilmselt maksab kõige rohkem – ei ole sa miskipärast üldse juttu teinud. Kas neid üldse on 3. brigaadile vaja ja ette nähtud? Või teeme kahe esimese brigaadi suht kasinad varud lihtsalt kolmandiku võrra lahjemaks?

Jällegi, see ei tohiks mingit vahet teha, sest 25 000 struktuurile on juba niikuinii varustus ette nähtud. See kas see antakse neljale maakaitse ringkonnale või ühele brigaadile ei tohiks suurt tähtsust omada.

Põhilised probleemid brigaadi loomisega on ikka tiba mujal, mitte tingimata varustuses. Peamine neist on vajalikul tasemel personal ja väljaõpe.


Mina sellest Delfi artiklis olevatest KV ametliku kõneisiku kommentaaridest küll välja ei loe, et otsus Milanidest loobuda vahepeal ümber vaadatud või et oleks plaan neid koos Javelinidega paralleelselt pikemat aega teenistuses hoida. See on minu arust tõlgendus, mille ajakirjanik on pelgalt laskemoona juurde hankimise põhjal teinud (see konkreetne ajakirjanik muide sai mõned aastad varem Postimehes kinga justnimelt liiga kergekäeliste ja alusetuteks osutunud tõlgenduste ja laienduste pärast).

Minu teada hangiti Javeline justnimelt sellises koguses, et nendega oleks võimalik ümber relvastada kõikide jalaväepataljonide TT-raketirühmad (sh Kaitseliidu omad) ning Milani paralleelselt kasutuses hoidmist pole ka täna plaanides. Jah, loomulikult hoiab Kaitseväge Milane laos alles seni, kuni nendes süsteemides veel „vunki“ on ning kuni on reservis alles veel nende relvadega väljaõppe saanud reservväelased. Kui palju ja miks osteti veel rakette juurde – täpselt ei tea, kuid minu teada ei olnud need ka tehaseuued ja kõige uuemad mudelid, vaid ühe teise riigi second-hand laokraam, millele tootja ära hooldas-kontrollis. Väljaõpet Milanidele minu teada enam ei tehta. Üleüldse – kui Milani saaks pidada (või moderniseerida) endiselt tasemel tooteks, mida on võimalik pikka aega teenistuses hoida, siis miks üldse mindi Javelinide hankimise peale, kui väiksemate kuludega oleks saanud Milane moderniseerida ja/või neile kaasaegsemat moona hankida?

Javelinid ja Milanid brigaadi TT-kompaniile – minu poolest võib selle 3. brigaadi TT-kompanii ka süütepudelitega relvastada, aga mäletatavasti oli just suurim TT-ekspert Borja ise see, kes siin varem hingestatult tõestas, et Javelin ja Milan pole teps mitte brigaadi-tasandi TT-relvadeks sobilik, ning ka hangitavate Spike’ide arv per/brigaad (9 laskeseadet) on naeruväärselt väikene arv. Nüüd äkitselt pole see enam üldse teema ega probleem? (Samamoodi on Borja puhul naljakas, kuidas 12 iseliikuriga brigaadi suurtükiväepataljon on naeruväärne ja ebapiisav, aga üheainsa lahingutoetuspataljoniga brigaad äkitselt täitsa OK).

155mm järelveetavate tulevik – minu teada kehtib meil praegu arengukava, mis pärast iseliikurite kasutuselevõttu 155mm järelveetavate pataljoni enam SA-koosseisus (ega RA-väljaõppes) ette ei näe. Kui asja ei ole SA-struktuuris, siis ei plaanita sellele ühest hetkest alates enam ka laopinda, remonti, hooldust jne – mis kõik eeldab jälle sedasamust rahapiskut. Loomulikult tekib kiusatus neid relvi (või õigemini, tervet nende relvadega suurtükiväepataljoni) endiselt kuidagi säilitada, ja kipun arvama, et Kaitsevägi seda äkki ka teeb veel mingid aastad seni, kuni nendele relvadele väljaõpetatud reservväelased veel alles ja „vormis“ on.

Teisalt võib ju kuskilt leida lisaraha selleks, et seda pataljoni koos relvade jm varustusega veel ka pikemat aega struktuuris alles hoida, aga ilmselt tekivad siis väljakutsed reservväelaste juurdetootmisega. Täna peab 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon ette valmistama reservväelasi kahele SA-suurtükiväepataljonile kahe paralleelse süsteemiga – 155 ja 122mm järeveetavatega, tehes seda seejuures mahus 1/3 ühest pataljonist per aasta. Tulevikus peab hakkama ette valmistama juba kolme pataljoni kahe süsteemiga – 155 iseliikuritele ja 122mm järelveetavatele. Kui nüüd lisada sinna veel neljas pataljon kolmanda süsteemiga (155 järelveetavad), siis kahtlen, et sellest head nahka tuleb.


Ja isegi kui kõik ülalkirjutatud probleemid saavad lahendatud, siis kust tulevad sellele neljandale pataljonile sõja ajaks ettenähtud ca 25 täiendavat tegevväelast? Tänased kõik Kaitseväes teenistuses olevad suurtükiväelased kuluvad täielikult ära kahe brigaadi senistele suurtükiväeüksustele, ja ilmselt jääb puudugi.

Varustus ja relvastus 25 000 struktuurile – täna on seal tõesti kõik ette nähtud kahele brigaadile ja neljale maakaitseringkonnale/pataljonile. Kui ettepanek oleks need viimased ilma igasuguse sisulise lahingu- ja lahinguteenindustoetuseta koondada ühte brigaadi kokku (no leiab näiteks sellise analoogse üksuse Läti ZS 2. brigaadi näol), siis jaguks tõesti kõik kraam ilusti ära. Aga ettepanek on ju teha kolm brigaadi + veel kolm „lahingurügementi“. Kui lihvida kõiki üksusi väiksemateks, siis inimeste poolest mahuks asi tõesti tänase sisse ära. Aga relvastuse ja tehnika poolest ei näe mina muid variante, kui:
a) Tõsiselt optimeerida ja lahjendada olemasolevaid struktuure, tehes kolm võrdselt kipakat brigaadi - jah, aga milleks?
b) Teha 3. brigaad ilma märkimisväärsete raskemate relvade, liiklusvahendite, sideta ja laskemoonata e paberüksus - jah, aga milleks?
c) Leida sadade miljonite ulatuses lisaraha, mida täna ega nähtavas tulevikus ei ole.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 17:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9131
Asukoht: Siilis
Läksin juba viskipausile aga et A4 laiab siin täna täiega(-töönädala lõpp?), tuli mu viskipaus "pausile" panna :mrgreen:

Tsiteeri:
Javelinid ja Milanid brigaadi TT-kompaniile – minu poolest võib selle 3. brigaadi TT-kompanii ka süütepudelitega relvastada, aga mäletatavasti oli just suurim TT-ekspert Borja ise see, kes siin varem hingestatult tõestas, et Javelin ja Milan pole teps mitte brigaadi-tasandi TT-relvadeks sobilik, ning ka hangitavate Spike’ide arv per/brigaad (9 laskeseadet) on naeruväärselt väikene arv. Nüüd äkitselt pole see enam üldse teema ega probleem?

..süütepudelite textiosa on muidugi A4-le omane sõnapasandus, mille foorumlased ära võivad unustada. JAVELIN ja MILAN ei ole (ei hingestatult ega stuuporlikult) brigaadi tasandi relvad aga parema puududes ajavad teise liini brigaadis asja ära. Ja hangitavate SPIKEde arv 9 x laskeseadet per brigaad on jätkuvalt naeruväärselt väikene.. aga mõistes hankijate viletsust olen ma nõus SPIKEd kahele operatiivsuuna brigaadile loovutama - mulle andke kolmanda jaoks MILANid ja natuke JAVELINe ja ma saan hakkama..

A4 kirjutas:
155mm järelveetavate tulevik – minu teada kehtib meil praegu arengukava, mis pärast iseliikurite kasutuselevõttu 155mm järelveetavate pataljoni enam SA-koosseisus (ega RA-väljaõppes) ette ei näe.

..järelikult ongi teil sitt arengukava - selline väikse plussiga missiooniarmee arengukava a 12 x liikurit ja 18 x SPIKE..

A4 kirjutas:
Ja isegi kui kõik ülalkirjutatud probleemid saavad lahendatud, siis kust tulevad sellele neljandale pataljonile sõja ajaks ettenähtud ca 25 täiendavat tegevväelast?

..lassma mõistatan.. ee - järsku värvatakse??

A4 kirjutas:
Tõsiselt optimeerida ja lahjendada olemasolevaid struktuure

.."lahjendamisest" ma just ei rääkinud - aga "tääkide/mõõkade" suhet muusse "mudrusse" seal praegukehtiva 25k sees ma vaataks otse mõnuga üle..

A4 kirjutas:
Teha 3. brigaad ilma märkimisväärsete raskemate relvade, liiklusvahendite, sideta ja laskemoonata e paberüksus - jah, aga milleks?

.."märkimisväärsed rasked relvad" oleksid sel brigaadil suuremas osas täiesti olemas: 122mm // 120mm // 90mm // MILAN // JAVELIN // 2x23mm..
..liiklusvahendid - ma juba kirjutasin tehnika rekvireerimise harjutamisest..
..laskemoona peaks ju "püha kolmainsuse arengukava" kohaselt terve 25k jaoks olema..
..no ja "paberüksus" oleks selline brigaad vaid lootuseltult metsistund exceliroti jaoks..

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Viimati muutis Borja, 22 Mär, 2019 18:02, muudetud 3 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 17:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2011 15:02
Postitusi: 641
Kui teha kolmas brigaad ainult Tallinna (või siinkõneleja sõjaplaanis Paldiski-Keila-Ämari) kaitsmiseks, siis väga suuri torusid polegi ehk tarvis? :scratch:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 17:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9131
Asukoht: Siilis
..ei kommenteeri enam - läksin lõplikult viskipausile(-oman õigust) :twisted:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 18:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5161
Tsiteeri:
Ja isegi kui kõik ülalkirjutatud probleemid saavad lahendatud, siis kust tulevad sellele neljandale pataljonile sõja ajaks ettenähtud ca 25 täiendavat tegevväelast? Tänased kõik Kaitseväes teenistuses olevad suurtükiväelased kuluvad täielikult ära kahe brigaadi senistele suurtükiväeüksustele, ja ilmselt jääb puudugi.

See on tegelikult põhiline punkt millele ma juba varem viitasin ja millega ma nõustun. Varustust on alati mingil määral võimalik ümber jaotada, kuid õigeid inimesi lambist juurde ei tekita.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 22 Mär, 2019 19:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29641
Iva on selles "täiendava" brigaadi või misiganes struktuuri loomises muidugi sees.
Meie suurim oht on selles, et vastane seob Idavirus ära ühe ja Võru all teise brigaadi ning samaaegselt teeb mingi kolmanda liigutuse, näiteks maabub merelt Tallinnas, sahh-matt. Või detuurib läbi Läti ja tuleb mööda Pärnu-Ikla maanteed kiiresti põhja poole. Ja ikka on sahh-matt. Kui Suur-Tallinn on vastase käes, siis on järelveo ja täiendusega kellad - ja vastupanu "rindel" lõpeb peagi, ilmselt moona lõppemise tõttu.

Täna on sellise liigutuse vastu alaliselt võimalik astuda ainult nendesamade maakaitseringkondade pataljoniekvivalentsete (või selleks lähiajal saavate) lahingugruppidega. Kui just kogemata USA 82. õhudessant ei juhtu Tallinnas olema. Just selsamal põhjusel ei saa neid kuskile "ära viia" või tänasele "brigaadile allutada".

See lahingugrupindus on täna siiski palju paremal järjel kui oli näiteks 2006. Seega on ka paremad võimalused taolise asja vastu tegutseda.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2019 0:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1638
Borja kirjutas:
..süütepudelite textiosa on muidugi A4-le omane sõnapasandus, mille foorumlased ära võivad unustada. JAVELIN ja MILAN ei ole (ei hingestatult ega stuuporlikult) brigaadi tasandi relvad aga parema puududes ajavad teise liini brigaadis asja ära. Ja hangitavate SPIKEde arv 9 x laskeseadet per brigaad on jätkuvalt naeruväärselt väikene.. aga mõistes hankijate viletsust olen ma nõus SPIKEd kahele operatiivsuuna brigaadile loovutama - mulle andke kolmanda jaoks MILANid ja natuke JAVELINe ja ma saan hakkama..

..järelikult ongi teil sitt arengukava - selline väikse plussiga missiooniarmee arengukava a 12 x liikurit ja 18 x SPIKE..

A4 kirjutas:
Ja isegi kui kõik ülalkirjutatud probleemid saavad lahendatud, siis kust tulevad sellele neljandale pataljonile sõja ajaks ettenähtud ca 25 täiendavat tegevväelast?

..lassma mõistatan.. ee - järsku värvatakse??


.."märkimisväärsed rasked relvad" oleksid sel brigaadil suuremas osas täiesti olemas: 122mm // 120mm // 90mm // MILAN // JAVELIN // 2x23mm..
..liiklusvahendid - ma juba kirjutasin tehnika rekvireerimise harjutamisest..
..laskemoona peaks ju "püha kolmainsuse arengukava" kohaselt terve 25k jaoks olema..
..no ja "paberüksus" oleks selline brigaad vaid lootuseltult metsistund exceliroti jaoks..


Ma sellest siiski päris lõpuni välja aru ei saa, kuidas 12 iseliikurit ja 9 Spike’i brigaadi peale on „missiooniarmee“, aga üldse ilma iseliikuriteta ja Spike’ideta ning üheainsa lahingutoetuspataljoniga ja ilma sideta 3. brigaad jällegi täiesti korralik konventsionaalseks lahingutegevuseks sobilik paugupill. Või kui on ilmselge, et lihtsalt vaba raha ei ole veel lisaks nt 6 täiendava iseliikuri ja 6 täiendava Spike’i hankimiseks (et ei oleks missiooniarmee brigaad!), siis kust ikka tulevad ressursid, et selle asemel terve kolmas brigaad juurde teha.


Nõus, et käsitulirelvi, nende laskemoona ja kaitseväelaste individuaalvarustust võib 25 000 sees igatepidi ümber jagada. Aga kui raskemaid relvi jm lahingutoetust, suuremkaliibrilist laskemoona ja rakette ning sidet on täna plaanitud siiski vaid kahele brigaadile ja neljale jalaväepataljonile, siis ikka jääb pisut ebaselgeks, kuidas sama ressurssi + üksikute jääkidega on võimalik äkitselt ära teha kolm brigaadi ja veel kolm rügementi. Aga no las ta olla, ju ma lihtsalt olen vaimselt piiratud, et ei saa aru, kuidas nt 1x4=4+3.

Tegevväelaste puudus – nõus, et kasvõi hommepäev on võimalik 25 lisa-inimest teenistusse värvata (kuigi nt Kõrgemas Sõjakoolis on viimastel aastatel olnud kerge alatäituvus isegi selleks, et olemasolevat struktuuri jätkusuutlikult mehitada). Aga sellisel juhul saame nt suurtükiväe näitel SA-patareiveebli haridusega (aga ilma senise teenistuskogemuseta) allohvitseri minimaalselt ühe aasta pärast ning SA-patareiülema hariduse (aga ilma senise teenistuskogemuseta) nooremleitnantist SA-patareiülema minimaalselt kolme aasta pärast. Majorist pataljoni staabiülema, brigaadi tuletoetusohvitseri või kolonelleitnantist pataljoniülemani tekivad mitte värbamisele järgmisel päeval, ega ka kolme aasta pärast, vaid mitte enne 10-15 aastat. Aga no pole hullu, teise liini üksused saavad esimese dekaadi ka ilma vanemohvitserideta vast hakkama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2019 16:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 2895
Borja kirjutas:

A4 kirjutas:
Ja isegi kui kõik ülalkirjutatud probleemid saavad lahendatud, siis kust tulevad sellele neljandale pataljonile sõja ajaks ettenähtud ca 25 täiendavat tegevväelast?

..lassma mõistatan.. ee - järsku värvatakse??


Kui jätta kõrvale see, et pole selgelt ja üheselt sõnastatud millist olulist probleemi Borja 3. brigaad lahendab, mida praegused ja jaanuarist 2019 korrastatud ja võimestatud maakaitseringkonnad lahendada ei suuda, siis võib ju edasi mõelda 3. brigaadi osas. Kol-ltn Janno Märk muidu Tallinna malevas tegeleb aktiivselt sõjaaja struktuuri korrastamisega ja nn rügemendi loomisega. Usun, et Põhja KRK annab oma SA struktuurilt varsti rügemendi välja ehk moodustub nn 3. brigaad. Kol-ltn Toomas Väli tegeles aktiivselt ka teemaga, et KL SA struktuuri liidetakse KV reservistid 120mm MP patarei osas. Niiet palju on praeguseks juba tehtud. Pole mõtet lahtisest uksest sisse murda.

KRK ülesannetest artikkel https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kait ... 19_veeb/18

Suurim komistuskivi 3. brigaadi loomisel on spetsialistide olemasolu. Kui relvi ja varusid saad veel osta, siis inimesi on hulka keerukam värvata, koolitada ja hoida. See võtab aastaid aega. Eriti unikaalsetel erialadel nagu suurtükivägi, õhutõrje ja pioneerid.
Juba praegu on kaadrist puudu. Kuigi RKAK näeb ette aastas 124 (oli vist, kunagi nägin väiksemat numbrit) võrra tegevväelaste arvu suurendamist, siis alles 2018 aasta oli muide esimene, kui see arv täis tuli. Seal on aga põhiline osa Skautidel ja oluliselt vähem ohvitseridel. Tavaliselt on KV kasvanud ca 30 tegeväelase võrra aastas.

Samuti on mõnes töölõigus töökoormus hooti juba ca 60h nädalas. Kõik see pole küll intensiivne tööküte, aga kohal pead viibima. KLi vabatahtlike võimekusest on siin eelnevalt juba veenvalt räägitud.

Mul on kahjuks tekkinud arusaam, et need aastad KVst eemal on Borja jätnud olukorrateadlikkusse oma jälje.

PS Ja nüüd saab kuulata jälle Borja ekrelikke isiklikke solvanguid, sest muid argumente kahjuks ei tule. Ja seda on omakorda lihtsalt piinlik jälgida, kui haritud ohvitser madaldub isiklike solvangute ja alandamissoovi tasemele.

PPS Ahjah, kunagine artikkel ka.

Tsiteeri:
https://www.ohtuleht.ee/854898/martin-h ... tvaatajaks

M. Herem 29.01.2018

Peamine probleem ei ole raha, vaid inimesed

2017. aastal kasvas kaitsevägi umbes 30 inimese võrra. Värvati sadu, kuid lahkus samuti sadu. Personali voolavus oli veidi alla 10 protsendi, mis on arvestades üldist tööjõuturgu ja meie konkurentsivõimet seal üsna ootuspärane.

Juhtimisvõime kasvatamiseks võiks leevendus tulla reservohvitseridest. Teoreetilised arvutused ja praktiline kogemus ütleb, et ühe pataljoni tegevusvalmiduses hoidmiseks peaksid selle üksuse reservohvitserid osalema aastas 5-10 päeva õppekogunemistel. Parem lühiaegselt ja tihti, kui harva ja pikalt. Osalise tulemuse saab ka väiksema väljaõppemahu rakendamisega, kuid üksuse tegutsemise kiirus langeb märgatavalt.

Päris uue üksuse loomisel, nagu seda need kaks eelpool nimetatud brigaadi oleksid, tuleks aga kahel esimesel aastal kõik reservohvitserid kutsuda õppekogunemisele umbes 30 päevaks aastas. Seda isegi siis, kui kasutada distantsõpet. Seejuures on arvestatud meie tänast olukorda, kus enamus olemasolevates reservohvitseridest ei ole sellises nendel ametikohtadel rahuldaval tasemel ette valmistatud. Ettevalmistus ei sisalda ainult konkreetse relvaliigi vahendite ja üksuste rakendamist, vaid ka koostööd teiste üksustega. Nagu öeldud, asendavad reservohvitserid vaid osa vajalikest tegevväelastest.

Õppekogunemisi peavad läbi viima tegevväelased, sest reservväelaste poolt õppekogunemiste ettevalmistamine muudaks reservväelased hoopis osakoormusega töötajateks ning kulud kaitseväele ja ühiskonnale suurenevad märgatavalt.

Seega on tänase sõjaaja koosseisu suurendamise üheks suurimaks väljakutseks täiendavate tegevväelaste värbamine ning ettevalmistus, milleks tänased värbamistulemused erilist julgustust ei anna. Isegi kui kaitsevägi suureneks 50 tegevväelase võrra aastas, ei saaks kõiki kasutada nende kahe brigaadi mehitamiseks, sest tänanegi struktuur on pigem rahuldavalt kui hästi mehitatud.

Juurde oleks siis kokkuvõttes vaja 200-300 inimest kahe brigaadi juhtimiseks ning lisaks veel vähemalt 100 10 000 reservväelase juhtimiseks. Need arvutused on tehtud seejuures väga tagasihoidlikult, arvestades sõjaaja koosseisudele esitatavaid nõudeid.

Järgmiseks väljakutseks on kogu selle täiendava isikkoosseisu lahinguvõimelisena hoidmine. Üldiselt hinnatakse, et reservväelane või täpsemalt üksus peaks omandatud oskusi värskendama vähemalt iga kolme aasta tagant.

Erinevalt reservohvitseridest, kelle motivatsioon on kõrgem, võib üksuste õppekogunemisi korraldada ka ühe pikema õppusena. Iga kolme aasta tagant toimuv üksuse õppekogunemine peaks kestma 7-14 päeva. Lühemaga ei saa üksuste ülemad ja tagala eriti häid võimalusi väljaõppeks. Seega peavad need täiendavad 21 000 reservväelast iga kolme aasta tagant nädalaks-kaheks õppekogunemisele tulema, mis teeb umbes 7000 reservväelast aastas. Isegi nelja aasta peale jagades, tuleb iga aastaseks numbriks üle 5000. Sisuliselt on see kaks-kolm korda rohkem, kui tänased mahud. Juba see näitab täiendavate tegevväelaste vajadust.

Õppekogunemise kulud sõltuvad erinevatest elementidest - reservväelaste arv, üksuse relvastuses, õppekogunemise ajaline paiknemine, intensiivsus ja veel palju väiksemaid aju. Kuid ühe keskmise jalaväepataljoni viiepäevase õppekogunemise rahaliseks kuluks võib pidada 500 000 eurot. See on palgad, toit, kütus, õppevahendid, kompensatsioonid, laskemoon. Kui aga hakatakse laskma raskerelvi, kasvavad kulud hüppeliselt. Aga vahel tuleb ka raskerelvi näidata. Kui võrdsustada 7000 reservväelast seitsme pataljoniga, siis oleks nende õppekogunemiste iga-aastane kulu 3,5-7 miljonit eurot ilma raskerelvade laskmiseta. Eeldame, et ühiskond nõustub sellega, et tänasest kolm korda rohkem töötajaid ja lapsevanemaid õppekogunemistel käib.

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1368 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76 ... 92  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt